Ida-Virumaal Avinurme vallas kaldus neljapäeva hommikul kraavi 180 elussiga vedanud veok, mistõttu pääsesid osad loomad lahti ning piirkonnas on liiklus häiritud.

Ida päästekeskuse teatel juhtus õnnetus kella 8.41 ajal Pärniku ringil. "Teel Tartust Rakveresse teelt välja sõitnud veoki juht vigastada ei saanud. Veokist, mis vedas 180 siga, on osa loomadest lahti pääsenud ja jooksevad sündmuskohal ringi, mistõttu on kohapeal liiklus häiritud. Politsei reguleerib liiklust," ütles päästekeskuse pressiesindaja kella 10.20 ajal BNS-ile.

Sündmuskohale on saadetud päästjad Mustvee ja Iisaku komandodest ning Jõhvi operatiivkorrapidaja. Päästjad toovad sead veokist välja, mõned loomadest on hukkunud ja vigastatud. Loomad paigutatakse lähedal asuva maja hoovi.

Sündmuskohale on teel asendusautod Rakverest ja Tartust, millega loomad transporditakse sihtkohta.

Värske Euroopa kanepituru uuringu kohaselt on 80 protsenti Eestis tarbitavast kanepist kasvatatud kodumaal, samas kui Eesti lõunanaabrite juures on vastav osakaal vaid kümnendik, kirjutab Postimees.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel kuuluvad Eesti ja Läti üldiselt euroliidus samasse kategooriasse – riikide sekka, kus tarbitakse valdavalt  ehk 85–90 protsendi ulatuses kanepilehti, mitte kanepivaiku. Selle osakaaluga on Eesti kohe esikümne järel, 11.–13. kohal.

Küll aga erinevad lähinaabrid teineteisest radikaalselt selle poolest, kas tarbitav kraam on kasvatatud kodumaal või mitte. See ei näita siiski, nagu Lätis kasvatataks vähe kanepit – selgub, et kuigi nad ise eelistavad peamiselt Marokost tulevat kanepit, müüvad nad 80–90 protsenti enda toodangust välismaale, peamiselt Rootsi ja Eestisse, vahendab Postimees.

Veel selgub, et kui ülejäänud Eestit ümbritsevates euroliidu riikides kasvatatakse kanepit pigem sisetingimustes, siis Eestis valdavalt välitingimustes. 12 riigis, sealhulgas Lätis, on isegi vesiaiandusel põhinevad istandused, kus kanepit kasvatatakse ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid. Eestis aga selliseid kasvandusi polevat.

Kui rääkida kanepi hinnast, siis eristub Eesti taas kord enamikust lähinaabritest euroliidus – Eesti koos Soomega kuulub kuue riigi sekka, kus grammi kanepilehe või -vaigu eest küsitakse enam kui 12 eurot. Odavaim on kanepihind Suurbritannias ja Hispaanias, jäädes mõlema toote puhul vahemikku 2–5 eurot grammi eest.

Eesti torkab silma ka müüdava kanepi nõrga toime ehk vähese tetrahüdrokannabinooli- (THC) sisalduse poolest, kusjuures Eesti on üks viiest riigist, kus müüdav kanepileht on kangema toimega kui kanepivaik.

Üldisematest trendidest rääkides toob värske Euroopa kanepituru uuring välja, et meie maailmajaos tarbitakse üha enam kanepilehte ehk marihuaanat, mis tõrjub turult kanepivaiku ehk hašišit.

bns

Arvutikaupade tootmise ja turustamisega tegelev AS Ordi sai mullu 158 274 eurot kasumit, mida on 2010. aastaga võrreldes 40 protsenti vähem.

Ordi aruandeaasta majandustegevuse konsolideeritud müügitulu oli 11,3 miljonit eurot, tunamullu oli see 12,1 miljonit eurot. Müügitulust oli 98,6 protsenti arvutikaupade müük ja 1,4 protsenti teenuste müük.

Eelmisel aastal müüs Ordi 20 686 arvutit, millest 5096 olid süle- või tahvelarvutid. Müüdud arvutite hulk kasvas eelmise aastaga võrreldes 2,7 protsenti.

Ettevõtte majandusaasta aruande kohaselt panustab kontsern jätkuvalt tootearendusse ning tootmis- ja müügiprotsessi efektiivsuse tõstmisse. Aruandeaastal jätkus kasutusele võetud finantstarkvara Navision 2009 platvormi arendus. Samuti viis firma lõpule töökohtade tarkvara ja seadmete uuendamise ning uuendas serveritarkvara.

Keskmine täistööajaga töötajate arv kontsernis oli 2011. aastal 78. Töötajate brutotöötasu oli kokku 693 000 eurot. Emaettevõttes oli eelmisel aastal keskmiselt 76 töötajat ja nende brutotöötasu oli 665 000 eurot. Emaettevõtte nõukogu liikmetele juhtimisorganite töös osalemise eest tasu ei makstud, muid soodustusi ja hüvitisi nõukogu liikmetele ei ole ette nähtud.

Alates mullu augustist on Ordi juhatuses kolm liiget. Juhatuse liikmete brutotöötasu oli kalendriaastal 35 000 eurot.

Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõtte osalus Lätis asuvas tütarettevõttes SIA Ordi-s 78 protsenti. SIA Ordi lõpetas majandusaasta 411 000 eurose käibe juures 8300 eurose kasumiga.  

Aastavahetuse seisuga oli ettevõttel jaotamata kasumit 733 003 eurot. Juhatus teeb ettevõtte üldkoosolekule ettepaneku jaotada jaotamata kasumist 180 752 eurot dividendideks.

bns

Tallinna ringkonnakohus jättis kolmapäeval jõusse pika vangistuse, mille alama astme kohus oli määranud väljapressimise eest tele-ekraanil Nõia-Intsuna tuntust kogunud Indrek Leiburile.

Kui Leiburi kaitsja leidis, et teise astme kohus pidanuks maakohtu lahendi tühistama, Leiburi õigeks mõistma ja ühtlasi mehe vahi alt vabastama, siis ringkonnakohtu otsusel on nii Leiburi süüdimõistmine kui ka talle määratud karistus igati pädev.

Leiburil on võimalus esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus riigikohtusse.

Harju maakohus mõistis aprilli alguses Leiburilr enam kui seitsmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on 34-aastase Leiburi süü tõendatud väljapressimises, mis oli sooritatud isikute grupis, kannatanult vabaduse võtmisega ning isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud, ning karistas teda viieaastase vangistusega. Kuna Leiburil oli kandmata ka varasema süüteo eest mõistetud karistusosa, tuleb tal kokku vanglas veeta seitse aastat, viis kuud ja 24 päeva. Kohus luges Leiburi karistusaja alguseks tänavu 8. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Leiburi kaassüüdlased kuulsid süüdimõistvat lahendit juba märtsi alguses.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Leibur koos 28-aastase Esko ja 26-aastase Marttiga väljapressimise toime mullu 28. märtsi õhtul Tallinnas, kui nõudsid tuttavalt mehelt esmalt 100 euro ja seejärel veel 20 euro tasumist. Kui kannatanu istus autosse, lukustas üks Leiburi kaaslastest auto uksed ja asus koos teise mehega kannatanut peksma. Samal ajal võttis Leibur kannatanult ära kaks sülearvutit ja andis need hiljem edasi oma kuriteokaaslasele.

Samuti käskisid süüdistatavad kannatanul hankida iPhone´i nutitelefon ja see neile loovutada. Mehed takistasid kannatanul autost lahkumast ja vabastasid ta alles tund aega hiljem, tuletades talle veel enne lahkumist meelde, et ta peab tooma nõutud asjad. Süüdistuse andmeil helistas Leibur kannatanule ka järgnevatel päevadel ja nõudis iPhone’ide üleandmist.

Prokurör küsis Leiburile kohtus karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust, millele lisanduks varasemast kandmata karistus kaks aastat ja kuus kuud.

"Väljapressimise eest võib kohus karistada 4-12-aastase vangistusega, nii et prokuröri küsitud karistus on keskmise lähedal. Karistuse taotlemisel arvestas prokurör ka seda, et Leiburit on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda ja uue kuriteo pani ta süüdistuse järgi toime katseajal," selgitas prokuratuuri pressiesindaja.

Viimati karistas kohus Leiburit üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest 2003. aastal ja kinnipidamiskohas toime pandud narkokuriteo eest 2004. aastal ning ta vabanes vanglast enne tähtaega 2008. aasta lõpus.

Leibur sai avalikkuse ees tuntuks, kui osales teleekraanil selgeltnägijate võistluses. Seejärel meedias Nõia-Intsuks kutsuma hakatud mees on hiljem osalenud veel mitmes telesaates ja avameelselt rääkinud oma kriminaalsest minevikust.

bns