EESTI UUDISED BNS

Tallinnas on kõige rohkem kuritegevust kesklinnas ja Lasnamäel

Tallinnas on kõige rohkem kuritegevust kesklinna piirkonnas ja Lasnamäel, kõige turvalisem on aga inimestel olla Pirital, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Tänavu esimese viie kuuga registreerisid korrakaitseasutused pealinnas 6750 kuritegu ehk mullusest kolme protsendi võrra rohkem. Kesklinnas oli 2132, Lasnamäel 1509, Põhja-Tallinnas 881, Mustamäel 623, Kristiines 593 ja Haaberstis 370 kuritegu. Rahulikumad piirkonnad olid Nõmme ja Pirita vastavalt 329 ja 112 süüteoga.

Võrreldes mullu esimese viie kuuga kasvas tänavu samal perioodil kuritegevus Lasnamäel, Kristiines ja Mustamäel ehk vastavalt üheksa, kolm ja kaks protsenti ning jäi samaks Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Pirital vähenes kuritegevus kümme protsenti, Nõmmel neli protsenti ja Haaberstis üks protsent.

Varguste arv Tallinna linnaosades püsis tänavu esimese viie kuuga möödunud aasta tasemel või langes veidi, suurim muutus toimus Põhja-Tallinnas, kus registreeriti viie kuuga 65 vargust vähem. Kehaliste väärkohtlemiste arv suurenes kõigis linnaosades – Lasnamäel registreeriti viie kuuga 269 juhtumit mulluse 197 kõrval, Põhja-Tallinnas 141 mulluse 100 kõrval ning Kesklinnas 184 mulluse 176 kõrval. Mustamäel oli 84, Haaberstis 46, Kristiines 44, Nõmmel 43 ja Pirital 15 kehalise väärkohtlemise juhtumit, mullu aga vastavalt 54, 29, 32, 43 ning 15.

Tapmisi ja mõrvu oli tänavu jaanuarist maini Tallinnas kümme, mida on ühe võrra mullusest vähem. Ka raskete tervisekahjustuste tekitamised vähenesid ühe võrra ehk mulluselt kümnelt juhtumilt tänavu üheksale. Röövimisi oli tänavu Tallinnas 93 ehk mullusest kolme võrra enam.

bns

Vaher: jutt massilisest pealtkuulamisest on täiesti jabur

Siseminister Ken-Marti Vaher kirjutas oma ajaveebis, et jutt massilisest pealtkuulamisest Eestis on täiesti jabur ning tal on piinlik, et seda räägivad need, kes teavad, kuidas asjad tegelikult on.

Vaher tõdes, et viimasel ajal on olnud palju emotsioone kriminaalasutuste ümber ning on levitatud hirmu "kõikide pealtkuulamise", "inimeste järele nuhkimise" ja muu sellise osas. "Kes teeb seda teadlikult hirmutamiseks, kes koogutab kaasa asjatundmatusest, kes kasutab kaitsetaktikana, kes tekitab lihtsalt segadust. Piinlik on, kui seda räägivad need, kes teavad või peaksid teadma kuis asjad tegelikult on. Ratsionaalsel jutul on raske sellest mürast läbi murda," märkis ta.

Vaher kirjutas, et varjatud rasket kuritegevust nagu narkokuritegevus, Eesti-vastane luuretegevus, raske korruptsioon, terrorism, inimkaubandus on võimalik tõkestada vaid kasutades jälitustegevust.

"Tõendeid on nendes kuritegudes võimalik koguda eranditult reaalajas ja väga tihti kasutades jälitustoiminguid, sest tegemist on varjatud ja organiseeritud tegevusega, millest reeglina otsest ohvrit ega tunnistajat maha ei jää," selgitas siseminister.

Eestis tehakse tema kinnitusel aastas pealtkuulamisi vaid ühes protsendis ehk umbes neljasajas kriminaalasjas. "Enamik nendest ehk üle 60 protsendi juhtudest on seotud narkokaubitsemisega. Ligi 10 protsenti on varavastased, 10 protsenti isikuvastased kuriteod ja veel kümme protsenti ametialased ehk korruptsioonikuriteod,“ selgitas Vaher. „Täiesti jabur on jutt mingist massilisest pealtkuulamisest või põhjendamatust nuhkimisest."

"Väide, et meie julgeolekuasutused viivad läbi veel mingit jälitust peale kriminaalmenetluses lubatu ja julgeolekuasutuste teabehanke ning sellest ei saa keegi kunagi teada, on sügavalt arusaamatu," kirjutas Vaher. "Olen veendunud, et Eesti on kasvanud õigusriigiks ja muutub üha tugevamaks ning läbipaistvamaks."

bns

Päästjad hindasid möödunud jaanipühi rahulikuks

Päästjate hinnangul möödusid jaanipühad neile rahulikult ning suuri tuleõnnetusi ei olnud.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava sõnul tuli Eesti eri paigus 23. ja 24. juunil päästjatele kokku 86 väljakutset, neist tulekahjudele 40. "Ühtegi suuremat põlengut ei olnud ning inimesed kannatada ei saanud. Enamasti oli tegemist jaanilõkke suitsuga, mis kaugemalt vaadates võis tunduda kahjutulena," ütles Raava BNS-ile.

Näiteks teatati pühapäeval kell 19.47, et Põhja-Tallinnas Sepa tänaval tõuseb suitsu kahekordsest puumajast. Kopli päästjad leidsid nimetatud kohast eest nõuetekohaselt paigutatud grilli, mille suits teiselt poolt maja vaadatuna tundus tõesti maja räästast kerkivat. Raava sõnul oli sarnaseid kutseid teisigi.

Lisaks sellele koristasid päästjad pühade ajal 17 korral teedel liiklust takistavaid puid ja suuremaid puuoksi.

Pühade ajal ei uppunud Eestis ka ühtegi inimest

Möödunud aastal oli samal ajal päästele ööpäevas 110 väljakutset.

bns

Toobal selgitab aruandes märkimata annetusi raamatupidamise segadusega

Keskerakonna peasekretär põhjendas erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) saadetud kirjas enam kui veerand miljoni krooni annetuste puudumist majandusaasta aruandest probleemidega raamatupidamisfirmaga.

ERJK-i kontrolli tulemusena selgus, et Keskerakonna poolt käesoleval aastal 2010. aasta neljanda kvartali annetuste registris täiendavas aruandes kajastatud kaheksa isiku annetused kokku summas 252 000 krooni ei kajastu erakonna 2010. aasta majandusaasta aruandes.

Nimetatud summa ei kajastu majandusaasta aruandes, küll aga on need annetused ERJK-i andmetel kajastatud europarlamendi 2009. aasta valimiskampaania täiendavas aruandes tuludena, mille arvelt on tasutud kulud. Komisjon palus Toobalil selgitada, kuidas oli võimalik tasuda varaga, mida polnud raamatupidamises arvel.

Samuti tahtis ERJK teada, mis kuupäeval kajastati sularahas tehtud kaheksa isiku annetused summas 252 000 krooni erakonna raamatupidamises ja millised raamatupidamislikud kanded seejuures tehti.

Toobal vastas 18. juunil, et Keskerakonna ja erakonnale raamatupidamisteenust osutava äriühingu vahel oli 2010. aasta teisel ja 2011. aasta esimesel poolaastal kujunenud olukord, kus raamatupidamisteenuse osutamine oli ajutiselt peatatud.

„ Seetõttu ei toimunud ka regulaarset andmete, sealhulgas aruannete võrdlemist Keskerakonna büroo ja raamatupidamise vahel,“ põhjendas Toobal.

16.mail ERJK-ile saadetud kirjas teatas Toobal, et erakonnal on jäänud registreerimata 7159 eurot annetusi ja põhjendas seda eksitusega. Tagantjärele arvesse võetud annetuste seas oli Leonid Kotenko annetanud 1600, Rita Makarova samuti 1600 ja Viktor Vassiljev 3200 eurot. Ülejäänud 768 eurot olid annetanud seitse inimest.

bns

Vihma sajab nädala lõpuni

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on kestavad vihmahood nädala lõpuni.

Teisipäeva öösel liigub madalrõhkkond Rootsist Läänemerele ja päeval Liivi lahe ümbrusse. Öösel tuleb mandril vaid üksikuid vihmahooge. Tuul pöördub kagusse ja veidi tugevneb. Tihedam sajutsoon jõuab pärast keskööd Saaremaale ja Hiiumaale ning päeva jooksul laieneb üle Eesti. Kohati tuleb tugevat vihma ja pole välistatud ka äike. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Sooja on öösel 7-12, päeval 15-19 kraadi.

Kolmapäeval suundub madalrõhkkond Karjala poole, aga Läänemere ümbrus jääb selle mõjusfääri. Sajab hoovihma. Tuul puhub öösel põhjakaarest, päeval pöördub läänekaarde ja läheb veidi tugevamaks. Sooja on öösel 8-13, päeval 15-19 kraadi.

Neljapäeval kaugeneb madalrõhkkond Koola poolsaarele. Aga selle lääneserva mööda liigub üle Eesti vihmahooge. Saju võimalus väheneb õhtu poole. Sooja on öösel 9-13, päeval 16-20 kraadi.

Reedel ja laupäeval tugevneb kõrgrõhuvöönd ja tõenäoliselt püsib veel ka laupäeval Eesti kohal. Ilm on olulise sajuta. Reedel on tuul nõrk, laupäeval tugevneb kagutuul. Sooja on öösel 6-12, päeval 17-20, laupäeval kuni 23 kraadi.

Pühapäeval laieneb Skandinaaviast madalrõhkkond üle Läänemere ja toob vihma ka Eestisse. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja öösel 9-14, päeval 19-25 kuni.

Järgmise nädala esmaspäeva liigub madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti ja seejärel tugevneb kuivema ilmaga kõrgrõhuhari. Praeguste arvutuste kohaselt on öö sajusem ja päevaks pilved hõrenevad. Ilm on suviselt soe.

bns

Omavoliline väeosast lahkumine tõi ajateenijale kriminaalsüüdistuse

FOTO: VTJõhvis peab kolmapäeval astuma kohtu ette noormees, kes ajateenistuses olles lahkus omavoliliselt väeosast ja sai seetõttu kriminaalsüüdistuse.

Eeluurimisel kogutud andmetel lubas Viru jalaväepataljoni juhtkond 22-aastase Timo mullu 1. aprillil erakorralisele väljasõdule väeosast, samas pidi ajateenija juba samal õhtul kell 20 tagasi teenistuskohas olema. Noormees saabus aga väeossa alles 4. aprilli õhtul ning kuna teenistuskohast eemalolek kestis üle kolme päeva, alustati tema suhtes kriminaaluurimine.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Timo süüdistuse omavolilises väeosast lahkumises, mis võib talle kohtus süüdimõistmisel tuua kuni üheaastase vangistuse.

Viru maakohus arutab Timo süüasja kokkuleppemenetluse korras.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD