Peaminister Andrus Ansip ütles laupäevasel vōidupühal Pärnus, et Eesti on end ligi 95 aastaga riigina tōestanud nii enda kui maailma ees ning me pole enam kunagi üksi.

"Eesti ei ole maailmas üksi. Mitte kunagi enam. Kuid Eesti on maailmas ise. Alati. Hea on seda tõdeda siin, Endla rõdu ees, meie iseseisvuse hällipaigas," ütles valitsusjuht oma sōnavōtus vana Endla teatrimaja rõdu ees seistes. Valitsuse pressiesindaja teatel meenutas peaminister 23. veebruari 1918, kui Hugo Kuusner luges vana Endla rōdu ees ette iseseisvusmanifesti. "Manifest oli alles esimene sammuke, aeg ennast tõestada, nii enda kui maailma ees, seisis alles ees. Sellega oleme lõppkokkuvõttes hakkama saanud," ütles Ansip.

Peaministri sōnul puudutab võidupüha nii Eesti minevikku ja toonaseid riigiehitajaid kui ka tulevikku ning tulevasi riigiehitajaid. "Sest vaba Eesti püsimine on meie kõikide siht," ütles ta lisades, et kōige rohkem puudutab võidupäev aga olevikku. Peaminister tōstatas küsimuse, kas Eesti oskab kättevōidetut väärtustada. "Ülepea pole ju kindel, kas Eesti-mõiste sellisena või eesti rahvas sellisena 20. sajandist üldse läbi oleks tulnud – kui poleks olnud neid kõige esimesi otsuseid ja kõige esimesi võite. Nood otsused ja võidud tagasid Eestile omariikluse – suurima anni, mida oleme seatud hoidma ja arendama," ütles Ansip.

"Meie 94-aasta pikkuse töö ohvrite mälestus jääb meiega ka tulevikus. Ning püsima jääb ka nende töö pikaaegne tulemus: Eesti vabariik – just sellisena, nagu ta meil on. Sellisena, nagu me ta ise ehitame," ütles Ansip pärast vōidutule süütamist.

bns

President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris Pärnus võidupüha paraadil peetud kõnes eesti erakondi, kuid Eesti käitumist riigikaitse küsimustes.

"Eesti riik ja meie demokraatlik kord on miski, mida ükski poliitik, partei ega keegi muu peale Eesti rahva saa kuidagi omastada," ütles president. "Ma kutsun kõiki sellele mõtlema. Eriti ajal, kui meie esindusdemokraatiat kehastavaid parteisid närib usalduse nappus," lisas ta. "Ajal, mil me erakondade ümber on liiga palju sahkerdamise, omakasu teenimise ja vassimise kahtlusi. Ajal, kui oma vigade õigustamisel ei peeta paljuks mängida poliitiliselt sõltumatute ja professionaalsete riigiasutuste mainega," sõnas Ilves. President avaldas lootust, et suve jooksul jõuavad poliitikud järeldusi teha ja end ka muuta.

Riigikatise küsimustes on Eesti käitunu Ilvese hinnangul hästi ja vastutustundlikult. "Kui suur osa Euroopast on kaitseküsimustes langenud mugavustsooni, kärpides kaitsekulutusi ja nõrgestades oma riigikaitsesüsteemi tõsiseltvõetavust, on Eesti täitnud kõik liitlastele antud lubadused. NATO piiririigina ei saagi me lubada enesele sõnamurdmise luksust," sõnas Ilves.

"Ajateenistus on Eestis üha rohkem muutumas auasjaks, mida iga noor mees näeb oma elu ja karjääri lahutamatu osana. Mida rohkem ja paremini mõistavad seda meie tööandjad nii riigi – kui erasektoris, seda vähem hooplemist nahahoidmise üle me kuuleme tulevikus," ütles president.

Traditsiooniliste relvade kõrvale on presidendi sõnul tulnud nähtamatud ja vaid aimatavad ohud. "Eesti on nende ohtudega kursis, osaleb kollektiivsete lahenduste väljatöötamises. Muu hulgas ka siinsamas Eestis, NATO küberkaitsekeskuses," sõnas president.

"Meie ekspertiis neis küsimustes, riigikaitsekulude hoidmine lubatud mahus ja Eesti üksuste osalemine rahvusvahelistel missioonidel on oluliselt kasvatanud Eesti tõsiseltvõetavust rahvusvahelises julgeolekupoliitikas," sõnas Ilves. "See on väärtus, mida rahas pole võimalik mõõta. Kui aastate eest pürgis Eesti valusaid reforme tehes rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, siis räägiti, et me vajame kohta nende laudade taga, kus langetatakse Eestit puudutavaid otsuseid," ütles president. "Nüüd me istume, arutame ja vaidleme nende laudade taga. Veelgi enam – seal ka kuulatakse tähelepanelikult, mida Eestil on öelda. Meie kaitseväelaste valmisolek ja meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel valuuta," sõnas riigipea.

"Afganistanis, NATO operatsioonil, ei võitle mitte ainult meie kaitseväelased. Seal on kohal terve Eesti riik, sest meie julgeolekuhuvid nõuavad liitlaskohustuse täitmist," ütles president. "Eesti aitab Afganistanis ehitada endaga ise toime tulevat riiki. Sellist riiki, mis suudab tagada oma rahvale turvalise elu ning mis ei ohusta oma naabreid ega kaugemaid maid," lisas ta.

"Eesti peab oma kaitseväelaste puhul alati järgima olulist põhimõtet: kedagi ei jäeta maha. Iga inimene on meile oluline, me seisame riigi ja ühiskonnana nende eest, kes on valinud meie kaitsmise elukutse," ütles Ilves. "Kedagi ei jäeta maha lahinguväljale ega jäeta maha ka hiljem, kui kaotusevalu muutub tuimemaks või vigastada saanud võitlejad on kodus tagasi," lisas ta.

Presidendi sõnul tuleb senisest rohkem märgata neid inimesi, kes on teeninud või teenivad Eesti riiki kodust kaugel. "Kaitseväe läbimõeldud personalipoliitika ja kaitseväelastele kindlustunnet sisendava palga ning vajadusel parima ravi pakkumise kõrval tähendab see eelkõige muutunud suhtumist meie veteranidesse," sõnas president. See tähendab äratundmist, et oleme nendele meestele ja naistele tänu võlgu selle eest, et saaksime ise rahulikult töötada, õppida ja puhata, lapsi kasvatada ja turvatunnet nautida. Et saame nautida enam kui 20 aastat tagasi saavutatud võitu olla riigina iseseisev, demokraatlik ja vaba oma liitlasi valima," ütles riigipea.

bns

Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis praegu 5304 Jaani ja 1468 Jaanikat.

Jaanide arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Näiteks kolme aasta eest elas Eestis 5675 Jaani, mis on tänavusest 262 võrra rohkem. Jaanikate arv on olnud stabiilne, kasvades kolme aasta jooksul 1460-lt 1468-ni.

Rahvastikuregistri andmeil elab Eestis veel ka 1079 Johannest, 3226 Jaanust, 2564 Janekit, 2618 Janat ja 1035 Jaanat.

Vene vaste Jaanile on Ivan ja sellenimelisi inimesi elab Eestis 3567.

Päästeameti ja politsei ühiskontroll avastas neljapäeva õhtul kolmes Pärnu ööklubis tõsiseid rikkumisi, kuna hoonete tagavaraväljapääsud olid suletud.

Lääne päästekeskus koostöös Lääne prefektuuri ametnikega kontrollis neljapäeva õhtul  ette teatamata Pärnu ööklubisid Mirage, Bravo ja Buss, teatas Lääne päästekeskuse pressiesindaja.

Bravos oli kahe tagavaraväljapääsu ette seatud lavatehnikat, kõlareid ja õlletünne. Kuna varuväljapääsud peavad olema vabad, algas päästeamet klubipidaja suhtes väärteomenetluse.

Ööklubis Mirage oli üks varuväljapääsudest avatav vaid võtme või kiibiga. Ööklubi pidajate suhtes algatas päästeamet haldusmenetluse.

Klubi Buss asub ainsana külastatud ööklubidest keldris ning selle tagavaraväljapääs oli avatav võtmega, samuti puudus seal evakuatsioonivalgustus. Evakuatsioonitee oli takistatud erineva joogitaara ning põlevmaterjaliga. Lisaks klubile oli see väljapääs evakuatsiooniteena kasutatav majas viibivatele teistele inimestele, mis ohustanuks tulekahju korral ka nende turvalisust. Klubi omanike suhtes algatati väärteomenetlus.

bns