President Toomas Hendrik Ilves andis Võidupüha eel 126 kaitseväelasele, kaitseliitlasele ja reservväelasele kõrgema sõjaväelise auastme.

President Toomas Hendrik Ilves andis brigaadikindrali sõjaväelise auastme maaväe ülemale Indrek Sirelile.

Koloneli sõjaväelise auastme sai presidendilt kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülemale Peeter Läns.

Kolonelleitnandi auastme andis riigipea kümnele ning kaptenleitnandi auastme kahele kaitseväelasele. Kolonelleitnandi ja kaptenleitnandi auastme said teiste seas Kuperjanovi pataljoni ülem Maidu Allikas, kaitseväe orkestri dirigent Indrek Toompere ja mereväe staabi operatiivosakonna ülem Jüri Saska.

Majori auastme sai 13, kaptenmajori auastme üks, kapteni auastme 25 ning vanemleitnandi sõjaväelise auastme kaks kaitseväelast.

Leitnandi sõjaväelise ausastme sai presidendilt 38, nooremleitnandi auastme 26 ning lipniku auastme seitse kaitseväelast.

bns

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et puudega inimestel on päevas ligi poolteist tundi rohkem vaba aega kui kogurahvastikul keskmiselt. Suurem osa sellest möödub kodus televiisori ees.

Puudega inimestel on päevas vaba aega 7 tundi ja 7 minutit ning kogurahvastikul 5 tundi ja 38 minutit, kirjutab statistikaameti analüütik Jaana Rahno statistikablogis. Suurem osa vabast ajast veedetakse kodus ning põhiline vaba aja sisustaja on televiisor. Puudega inimesed vaatavad päevas televiisorit üle kolme tunni — ligikaudu tund aega rohkem kui kogurahvastik.

Paberajalehtede lugejaid on puudega inimeste ja kogurahvastiku seas üsna võrdselt — puudega inimestest loevad ajalehti iga päev 47 protsenti, kogurahvastikust 44 protsenti. Raamatuid on aasta jooksul vähemalt korra lugenud 58 protsenti puudega inimestest ja 75 protsenti kogurahvastikust. Kõik puudega inimesed ei saa oma puude tõttu raamatuid lugeda. Probleem tekib nägemispuudega inimestel, kuna enamik ajalehti ja raamatuid ei ole neile sobivaks kohandatud.

Videoid või filme vaatab arvutist vaid 19 protsenti puudega inimestest, kogurahvastikust seevastu 58 protsenti. Suured erinevused on ka internetikasutamises. Üldse ei kasuta internetti 75 protsenti puudega inimestest ja vaid 30 protsenti kogurahvastikust.

Iga päev kasutab internetti 14 protsenti puudega inimestest ja 53 protsenti kogurahvastikust. Vanuseti on kõige rohkem internetikasutajaid nooremate hulgas. Suurim on internetikasutajate osatähtsus 15–24-aastaste seas. Internetti kasutab 72 protsenti selles eas puudega inimestest ja 86 protsenti sama vanast kogurahvastikust. Kõige vähem kasutavad internetti üle 65-aastased. Üldse ei kasuta internetti 92 protsenti üle 65-aastastest puudega inimestest ja 82 protsenti samas eas kogurahvastikust.

Ajakasutuse uuringus küsiti inimeste käest, kui mitu korda nad viimase 12 kuu jooksul käisid väljaspool kodu vaba aega veetmas.

Kellegi teise kodus ehk sõpradel-sugulastel külas käis uuringuperioodil 92 protsenti kogurahvastikust ja 74 protsenti puudega inimestest. See tähendab, et kellegi külastamine on kõige populaarsem viis väljaspool kodu vaba aega veeta. See on ilmselt kõige mugavam ja kättesaadavam koduväline meelelahutus eriti just puudega inimestele.

Teatri- või tantsuetendusel käis viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra 44 protsenti kogurahvastikust ning viiendik puudega inimestest. Suuresti erineb kinos käinute hulk. Kui vähemalt korra aastas käis kinos 37 protsenti kogurahvastikust, siis puudega inimestest vaid 5 protsenti.

Puudega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu andmetel on rohkemal kui 80 protsendil puudega inimestest vaba aja meelepärase veetmise võimalused puude tõttu piiratud. Peamised põhjused on rahapuudus, liiga suur pingutus ning raskendatud liikumine ja ligipääs hoonetele või teenustele.

bns