EESTI UUDISED BNS

Riigieksamite sooritajaid jäi aastaga ligi 2200 võrra vähemaks

Riigieksamite sooritajate arv langes aastaga 2190 eksaminandi võrra mulluselt 19 490-lt tänavuse 17 300-ni.

"Eksamiperiood läks rahulikult, analoogselt viimaste aastatega ja suuri üllatusi ei olnud, mis on meie jaoks positiivne," ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin pressikonverentsil ajakirjanikele.

Eksamivalikute protsent oli tema sõnul varasemate aastatega võrreldes suhteliselt sarnane, kõikudes mõne protsendi piires. "Suuri trende ei ole, aga mingil määral tõuseb ühiskonnaõpetuse eksami sooritajate arv, pisut tõusid ka eesti keel, inglise keel ja eesti keel teise keelena. Langesid geograafia, bioloogia ja ajalugu, kuid seda minimaalselt," rääkis Lippin.

Riigieksamil läbi kukkunute arv on Lippini sõnul aasta-aastalt langenud. "Pigem saadakse läbi, pigem on õpilased targemad," tõdes ta.

Eesti ja vene õppekeelega eksaminandide osas tõi Lippin välja suured eksamitulemuste erinevused ajaloos ja ühiskonnaõpetuses, kus eesti õppekeelega eksaminandide tulemused olid oluliselt paremad. "See on murettekitav koht, et mis siis toimub vene õppekeelega koolides, mis ajalugu seal õpitakse, mis ühiskonnaõpetuse tunnid seal toimuvad ja kuidas üldse siis Eestile lojaalsed kodanikud kasvavad," küsis Lippin. Positiivse poole pealt nimetas ta vene koolide paremaid eksamitulemusi reaalainetes.

100 punkti said riigieksamitel 70 eksaminandi, neist 21 matemaatikas, 13 eesti keeles ja 11 vene keeles. 100 punktini ei jõudnud ükski eksaminand bioloogias, geograafias, prantsuse keeles ja ühiskonnaõpetuses. Lippini sõnul sai 100 punkti kolmes aines üks õpilane ja kahes aines viis õpilast. Kaks õpilast sooritas seitse, 18 õpilast sooritas kuus ja 840 õpilast viis riigieksamit.

Spikerdamist esines riigieksamitel kokku 22 korral. "Neli õpilast jäi vahele spikritega matemaatikaeksamil ja bioloogiaeksamil tegi 18 õpilast oma riigieksamit nii-öelda oma õpetajate juhendamisel ehk õpetajad ütlesid ette neile vastuseid," sõnas Lippin. Tegemist oli ühe kooliga, kuid millisega, seda ei soostunud ta ütlema. Rikkumised matemaatikaeksamil tuvastati Lippini sõnul juba eksami käigus, kuid bioloogiaeksami puhul alles hindamisel.

bns

Jaanilaupäev tuleb vihmane

VTMeteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Läänemere põhjaosas puhub valdavalt kirdetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Öö teises pooles hakkab vihma sadama, sadu võib kohati tugev olla. Soome lahel tugevneb öö hakul ida- ja kirdetuul, puhudes 5-10, puhanguti 12 m/s. Ilm on sajuta. Liivi lahe põhjaosas ja Väinamerel puhub ida- ja kirdetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Hakkab vihma sadama, sadu võib hooti tugev olla. Nähtavus on mõõdukas ning veetase kõigub keskmise taseme lähedal.

Savisaar vaidlustas oma kiiruseületamise

Tallinna linnapea Edgar Savisaar vaidlustas talle 6. juunil kiiruseületamise eest koostatud protokolli.

"Politseile laekus eile Savisaare-poolne vastulause 6. juunil kiiruseületamise eest koostatud protokollile," kinnitas politsei pressiesindaja reedel BNS-ile.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna-Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtumisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Traumapunkti ooteaeg võib jaanipühade ajal olla kuni viis tundi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) prognoosib lähenevate pühade ajal ja sellele järgnevatel päevadel erakorralist arstiabi vajajate arvu suurenemist, mis võib kaasa tuua ooteaja pikenemise kuni viie tunnini.

PERH-i statistika näitab, et jaanilaupäevale järgnevatel päevadel suureneb hüppeliselt erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arv, teatas PERH.

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld sõnas, et pöördujate arv võib tõusta üle 40 protsendi. Doktor Põllu sõnul on nelja viimase aasta jooksul kõige rohkem pöördujaid olnud 25. juunil.

Kõige enam pöördutakse erakorralise meditsiini keskusesse abi saamiseks traumadega nagu põletused, põrutused, luumurrud ning erinevate valudega, näiteks kõrva-, kõhu- või seljavalu.

Osakonna juhataja sõnul ollakse valmis selleks, et pöördujate arv võib suureneda pea poole võrra ning 25. juunil on väljas lisajõud. „Kui viimastel aastatel on kiirabi toodud patsientide ja iseseisvalt meie osakonda pöördujate arv suurenenud keskmiselt 10 protsenti aastas, ulatudes tänavu keskmiselt 230 inimeseni ööpäevas, siis pühade perioodil oleme valmis, et see arv võib ulatuda üle 300 patsiendi ööpäevas,“ sõnas Põld.

Ta rõhutas, et vaatamata lisajõudude rakendamisele võib kergemate vigastuste või haigestumistega patsientidel ooteaeg pikeneda kuni viie tunnini.

Kergemate haigestumiste hulka loetakse näiteks päikesepõletused, lööbed, putukahammustustest tingitud vaevused, kõrvavalu, erinevad viirusinfektsioonid, seljavalu, jäsemevalu ja turse.

Põld kutsus inimesi üles pidutsemisega piiri pidama, hoiduma alkoholi liigtarvitamisest ja purjus peaga tehtud lubamatutest ettevõtmistest ning kui pühade ajal plaanitakse linnast ära sõita, tuleb kaasa võtta kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid ja ka esmaabivahendid.

„Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt mõnda ravimit, peaksid kontrollima, kas vajalikud ravimikogused on olemas ning vajadusel perearsti juures oma retsepti uuendama,“ lisas Põld.

bns

Politsei tabas ööpäevaga roolist kümme joobes juhti

Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul ühe narko- ja kümme alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Sama palju alkoholijoobes juhte tabas politsei ka üle-eelmise ööpäeva jooksul.

Politsei viib kuni jaanipäevani läbi süvendatud liikluskontrolli, et tuvastada joobes juhte ja kutsuda inimesi üles hoiduma purjuspäi autorooli istumisest, teatas siseministeerium BNS-ile.

Alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise eest võib karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Aasta esimese viie kuu jooksul on politsei tabanud 3197 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, 1704-le inimesele on määratud rahatrahv, 44-le on mõistetud arest ja juhtimisõigus on võetud ära 740 inimeselt.

bns

Mais pöörduti tarbijakaitsesse enim seoses vautšeriäriga

Tarbijakaitseameti poole pöörduti möödunud kuul enim seoses internetikaubandusega, 25 korral oli inimeste mure seotud vautšeritega.

Peamiselt tekitas inimestele probleeme vautšerite realiseerimine – kupongide eest lubatud tooted ja teenused jäid saamata, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile.

Tarbijakaitse soovitas vautšeriostjal kontrollida vautšeriportaali usaldusväärsust, uurida, milline firma vautšeri alusel teenust või kaupa tegelikult pakub, lugeda läbi vautšeri kasutamise tingimused, uurida sarnase kauba või teenuse hinda ka mujalt ning küsida, kelle poole peab vautšerist taganemiseks pöörduma.

Tarbijakaitseametisse tulnud kõnede, päringute ja kaebuste üldarv oli mais 3488, mida on mõnevõrra vähem kui aprillis. Samas on ameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni istungite arv kasvanud: aprillis oli neid 25, mais 31.

Selle põhjuseks oli märtsis toimunud tarbijakaitseameti teavituskampaania, millega tuletati inimestele meelde nende seaduslikku õigust esitada puudusega kauba korral kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.

Esmalt avaldas kampaania mõju ametisse laekuvate kaebuste hulgale, nüüd on see mõju järellainetusena jõudnud komisjonini. Tarbijakaebuste komisjon on kohtuväline institutsioon, kus lahendatakse tarbijate ja ettevõtjate vahelisi vaidlusi, mis on juba läbinud menetluse tarbijakaitseametis.

Telefoninõustamisi tegi tarbijakaitse maikuus kokku 2481, vastuvõtte ametis ja maakonnaesindustes 249, kontrolle teostas 582, ettekirjutusi tegi kaheksa, märgukirju 119 ning trahve tegi amet 53 kogusummas 3371 eurot.

Tarbija kaebuste osas võttis komisjon vastu 33 otsust, neist 21 tarbija kasuks.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD