EESTI UUDISED BNS

Kaitsevägi korraldab 2015. aastal suure reservväelaste õppuse

Eesti kaitsevägi kavandab aastaks 2015 ulatuslikku reservväelaste õppekogunemist, et saada ülevaade nende ettevalmistusest ja motivatsioonist riiki kaitsta.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles reedel Eesti Reservohvitseride Kogu juubeliüritusel esinedes, et kaitsevägi korraldab 2015. aastal ulatusliku õppekogunemise, mille õnnestumiseks on vaja sadu motiveeritud ja juhtimisvõimelisi ohvitsere. “Viimased õppused näitasid, et reservohvitseride väljaõpet tuleb edasi arendada ja parandada,” ütles Terras pressiesindaja vahendusel.

Terras kutsus Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) 15. aastapäeva üritustel Pärnus üles suurendama vabatahtlike reservistide liikumise kandepinda ja kutsuma reservväelasteks sõpru, tuttavaid ning arvamusliidreid.

“Kutsuge arvamusliidrid, oma sõbrad ja tuttavad ühinema tagavaraväega, nii nagu tegid seda esimese kahe vabatahtlike rühma kursandid,” ütles brigaadikindral Terras. “EROK-i juba 15 aastat kestnud sõbraliku surveta ja vabatahtlike ohvitseride omakasupüüdmatu patriotismita ei oleks Eesti riigikaitsel sellist edulugu.”

Kaitseväe juhataja sõnul tõid vabatahtlikud reservohvitseride kursused ja EROK-i loomine viisteist aastat tagasi murrangu Eesti ühiskonna mõttemaailma ning mõjutasid laiemalt kogu riigikaitset.

“Täna on paljud toonased reservohvitseride kursuse lõpetanud astunud tegevteenistusse või on ametnikena riigi teenistuses. Reservohvitserid on osalenud aktiivselt välisoperatsioonidel ja kümnetel õppekogunemistel. Enamik reservohvitsere on ühinenud Kaitseliiduga. Toonasel kaitseväe juhatajal kindralleitnant Johannes Kerdil õnnestus tuua haritlased sõjalise riigikaitse juurde ja õhutada nad vabatahtlikult riigikaitses osalema,” sõnas brigaadikindral Terras.

22. juunil 1997, asutasid 28 vabatahtlikku reservohvitseri Kaitseväe lahingukoolis Meegomäel Võrumaal Eesti Reservohvitseride Kogu. Järgimisel päeval marssis välivormis, aga tavavormi kuldsete auastmetunnustega õlakuid kandev rühm reservohvitsere Võrus Võidupüha paraadil.

bns

Riigieksamite sooritajaid jäi aastaga ligi 2200 võrra vähemaks

Riigieksamite sooritajate arv langes aastaga 2190 eksaminandi võrra mulluselt 19 490-lt tänavuse 17 300-ni.

"Eksamiperiood läks rahulikult, analoogselt viimaste aastatega ja suuri üllatusi ei olnud, mis on meie jaoks positiivne," ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin pressikonverentsil ajakirjanikele.

Eksamivalikute protsent oli tema sõnul varasemate aastatega võrreldes suhteliselt sarnane, kõikudes mõne protsendi piires. "Suuri trende ei ole, aga mingil määral tõuseb ühiskonnaõpetuse eksami sooritajate arv, pisut tõusid ka eesti keel, inglise keel ja eesti keel teise keelena. Langesid geograafia, bioloogia ja ajalugu, kuid seda minimaalselt," rääkis Lippin.

Riigieksamil läbi kukkunute arv on Lippini sõnul aasta-aastalt langenud. "Pigem saadakse läbi, pigem on õpilased targemad," tõdes ta.

Eesti ja vene õppekeelega eksaminandide osas tõi Lippin välja suured eksamitulemuste erinevused ajaloos ja ühiskonnaõpetuses, kus eesti õppekeelega eksaminandide tulemused olid oluliselt paremad. "See on murettekitav koht, et mis siis toimub vene õppekeelega koolides, mis ajalugu seal õpitakse, mis ühiskonnaõpetuse tunnid seal toimuvad ja kuidas üldse siis Eestile lojaalsed kodanikud kasvavad," küsis Lippin. Positiivse poole pealt nimetas ta vene koolide paremaid eksamitulemusi reaalainetes.

100 punkti said riigieksamitel 70 eksaminandi, neist 21 matemaatikas, 13 eesti keeles ja 11 vene keeles. 100 punktini ei jõudnud ükski eksaminand bioloogias, geograafias, prantsuse keeles ja ühiskonnaõpetuses. Lippini sõnul sai 100 punkti kolmes aines üks õpilane ja kahes aines viis õpilast. Kaks õpilast sooritas seitse, 18 õpilast sooritas kuus ja 840 õpilast viis riigieksamit.

Spikerdamist esines riigieksamitel kokku 22 korral. "Neli õpilast jäi vahele spikritega matemaatikaeksamil ja bioloogiaeksamil tegi 18 õpilast oma riigieksamit nii-öelda oma õpetajate juhendamisel ehk õpetajad ütlesid ette neile vastuseid," sõnas Lippin. Tegemist oli ühe kooliga, kuid millisega, seda ei soostunud ta ütlema. Rikkumised matemaatikaeksamil tuvastati Lippini sõnul juba eksami käigus, kuid bioloogiaeksami puhul alles hindamisel.

bns

Jaanilaupäev tuleb vihmane

VTMeteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Läänemere põhjaosas puhub valdavalt kirdetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Öö teises pooles hakkab vihma sadama, sadu võib kohati tugev olla. Soome lahel tugevneb öö hakul ida- ja kirdetuul, puhudes 5-10, puhanguti 12 m/s. Ilm on sajuta. Liivi lahe põhjaosas ja Väinamerel puhub ida- ja kirdetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Hakkab vihma sadama, sadu võib hooti tugev olla. Nähtavus on mõõdukas ning veetase kõigub keskmise taseme lähedal.

Savisaar vaidlustas oma kiiruseületamise

Tallinna linnapea Edgar Savisaar vaidlustas talle 6. juunil kiiruseületamise eest koostatud protokolli.

"Politseile laekus eile Savisaare-poolne vastulause 6. juunil kiiruseületamise eest koostatud protokollile," kinnitas politsei pressiesindaja reedel BNS-ile.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Edgar Savisaar ise ütles linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna-Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtumisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Traumapunkti ooteaeg võib jaanipühade ajal olla kuni viis tundi

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) prognoosib lähenevate pühade ajal ja sellele järgnevatel päevadel erakorralist arstiabi vajajate arvu suurenemist, mis võib kaasa tuua ooteaja pikenemise kuni viie tunnini.

PERH-i statistika näitab, et jaanilaupäevale järgnevatel päevadel suureneb hüppeliselt erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arv, teatas PERH.

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld sõnas, et pöördujate arv võib tõusta üle 40 protsendi. Doktor Põllu sõnul on nelja viimase aasta jooksul kõige rohkem pöördujaid olnud 25. juunil.

Kõige enam pöördutakse erakorralise meditsiini keskusesse abi saamiseks traumadega nagu põletused, põrutused, luumurrud ning erinevate valudega, näiteks kõrva-, kõhu- või seljavalu.

Osakonna juhataja sõnul ollakse valmis selleks, et pöördujate arv võib suureneda pea poole võrra ning 25. juunil on väljas lisajõud. „Kui viimastel aastatel on kiirabi toodud patsientide ja iseseisvalt meie osakonda pöördujate arv suurenenud keskmiselt 10 protsenti aastas, ulatudes tänavu keskmiselt 230 inimeseni ööpäevas, siis pühade perioodil oleme valmis, et see arv võib ulatuda üle 300 patsiendi ööpäevas,“ sõnas Põld.

Ta rõhutas, et vaatamata lisajõudude rakendamisele võib kergemate vigastuste või haigestumistega patsientidel ooteaeg pikeneda kuni viie tunnini.

Kergemate haigestumiste hulka loetakse näiteks päikesepõletused, lööbed, putukahammustustest tingitud vaevused, kõrvavalu, erinevad viirusinfektsioonid, seljavalu, jäsemevalu ja turse.

Põld kutsus inimesi üles pidutsemisega piiri pidama, hoiduma alkoholi liigtarvitamisest ja purjus peaga tehtud lubamatutest ettevõtmistest ning kui pühade ajal plaanitakse linnast ära sõita, tuleb kaasa võtta kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid ja ka esmaabivahendid.

„Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt mõnda ravimit, peaksid kontrollima, kas vajalikud ravimikogused on olemas ning vajadusel perearsti juures oma retsepti uuendama,“ lisas Põld.

bns

Politsei tabas ööpäevaga roolist kümme joobes juhti

Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul ühe narko- ja kümme alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Sama palju alkoholijoobes juhte tabas politsei ka üle-eelmise ööpäeva jooksul.

Politsei viib kuni jaanipäevani läbi süvendatud liikluskontrolli, et tuvastada joobes juhte ja kutsuda inimesi üles hoiduma purjuspäi autorooli istumisest, teatas siseministeerium BNS-ile.

Alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise eest võib karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Aasta esimese viie kuu jooksul on politsei tabanud 3197 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, 1704-le inimesele on määratud rahatrahv, 44-le on mõistetud arest ja juhtimisõigus on võetud ära 740 inimeselt.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD