Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) toetas teisipäevasel koosolekul põhimõtet, mille kohaselt tuleks sularahas erakondadele tehtud annetuste ja liikmemaksude puhul, mis ületavad 1000 euro piiri, deklareerida selle päritolu.

Samuti läheks deklareerimisele 1000 euro mahtu ületavad seotud annetused, mis on tehtud mingi perioodi jooksul, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile. Ka toetas komisjon põhimõtet kehtestada erakondadele positiivse netovara nõue.

Komisjon käsitles ka Keskerakonna järelepärimist komisjonile keelatud annetuste kohta füüsilisest isikust annetaja Jüri Luige asjus, ent leidis, et kuna selles asjas on käimas kohtulik uurimine, siis komisjon selles küsimuses seisukohta ei võta.

Samuti ei võtnud komisjon täna seisukohta Reformierakonna samasisulise taotluse suhtes, mis puudutab ajalehe Äripäev esitatud väiteid erakonna varjatud rahastamise kohta. Kuna erakonna väga põhjalik selgitav ülevaade selle kohta saabus alles esmaspäeval, otsustas komisjon selle küsimuse juurde tagasi tulla peale sellesse põhjalikumat süvenemist.

OÜ Midfieldi vastused komisjonile seoses Keskerakonna võlaga firma ees ei olnud komisjoni hinnangul veenvad ja komisjon kaalub muid menetlustoiminguid, mille juurde tullakse tagasi järgmisel koosolekul.

Komisjon käsitles ka parlamendis esindatud MTÜ Demokraadid võimalike annetuste deklareerimist, kuid asus seisukohale, et MTÜ-de kontroll ei kuulu komisjoni pädevusse ja tervitas MTÜ enda poolt sotsiaalmeedias tehtud avaldust MTÜ-le tehtud annetused vabatahtlikult avalikustada.

bns

Justiitsministeeriumi andmetel on viimastel aastatel oluliselt kasvanud juhtumite arv, kus välisriigi kodanik talle mõistetud kriminaalkaristusele lisaks saadetakse ka Eestist välja.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on rahvusvahelise õiguse kohaselt igal riigil vabadus otsustada, millisel hulgal ja mis tingimustel on välismaalastel õigus riigis viibida, aga ka otsustada millistel juhtudel saata riigist välja kriminaalkorras karistatud teise riigi kodanikud, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

„On mõistlik, et järgneda võivate kuritegude vältimiseks saadab riik lisakaristusena välja mittekodaniku, kes on eksinud Eesti seaduste vastu. Viimastel aastatel on selliste juhtumite hulk üldjoontes kasvanud ning see on ka mõistlik praktika. 2009. aastal näiteks saadeti lisakaristusena riigist välja 21 välismaalast, 2010. aastal 16 ning 2011. aastal tõusis nende arv juba 28 inimeseni, “ lausus minister.

Justiitsministri sõnul on tõus tingitud osaliselt 2008. aasta mais jõustunud karistusseadustiku muudatusest, millega laiendati väljasaatmise kohaldamisala. „Kui enne oli see kohaldatav I astme kuritegudele, siis peale muudatust ka II astme ehk kergematele kuritegudele. Väljasaatmine lisakaristusena toimib üldplaanis ennetavalt, kuna igal sellisel juhul määratakse väljasaadetule ka sissesõidukeeld, mis välistab sama inimese poolt täiendavate kuritegude toimepanemise. Sissesõidukeeldu saab määrata karistatud inimesele kuni kümneks aastaks, kuid seni jääb keskmine piirangu pikkus viie aasta ja nelja kuu peale,“ lausus minister.

„Kui vaadata numbreid riikide osas, siis enim on inimesi välja saadetud Soome. Sinna on välja saadetud 17 inimest. Soomele järgnevad Leedu 16 väljasaadetuga, Läti 13 inimesega ning Venemaale on saadetud välja 8 karistuse saanut. Võrdlusena võib öelda, et Eestis süüdimõistetud välisriigi kodanike seas on kõige enam Venemaa kodanikke – 2010 aastal ligi 80 protsenti. Väljasaatmist lisakaristusena on kohaldatud nii pisivarguste, kui ka tapmiste puhul ning enim on välja saadetud narkootikumidega seotud kuritegude, aga ka varavastaste kuritegudega seoses,“ lausus Michal.

Statistiliselt on enamus väljasaadetavaid – 76 protsenti alla 40-aastased mehed. Kohus saab sissesõidukeelu määrata ühest kuust kuni kümne aastani. 2011 aastal määrati sissesõidukeeld keskmiselt viieks aastaks ja neljaks kuuks.

bns

Austraallane Ian Fraser andis 15. juunil Eesti Spordimuuseumile üle 1924. aasta olümpialase, tõstja Gustav Ernesaksa medalid ja olümpiamängudest osavõtja diplomi.

"Leidsin, et aastaid minu suguvõsa käes olnud auhindade õige koht on Eestis ning mul on tõeliselt heameel, et asi on teoks saanud", ütles Ian Fraser spordimuusuemi teatel Tallinnas Eesti Olümpiakomitees toimunud kohtumisel.

Spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul on tegemist üsna harukordse juhtumiga, et keegi nii kaugelt sellise asja ette võtab. "See oli väga meeldiv üllatus. Meie spordiajaloo mosaiiki lisandus kaunis killuke," lisas Daimar Lell.

Ühtekokku sisaldas väärtuslik annetus lisaks olümpiamängude osavõtjadiplomile 20 medalit ja märki. Teiste seas jõudsid muuseumi kogudesse Pariisi olümpiamängude osavõtjamedal, 1922. aastal Tallinnas toimunud tõstmise MM-võistluste pronksmedal, Eesti esivõistluste medalid jne.

1896. aastal sündinud Gustav Ernesaks jõudis Eesti tipptõstjate hulka juba enne Eesti iseseisvumist. 1922. aasta kodustelt MM-võistlustelt jäi tema saagiks pronksmedal, kaks aastat hiljem saavutas ta Pariisi olümpiamängudel sulgkaalus 6. koha. Oma karjääri jooksul püstitas ta 4 maailma-, 7 olümpia- ja 14 Eesti rekordit.

1926. aastal emigreerus Ernesaks Brasiiliasse ja sealt edasi Austraaliasse, kus 1932. aastal kollatõppe suri. "Tema spordiauhinnad jäid seejärel tema venna Johannese valdusesse. Johannes ehk onu Jack, nagu meie teda kutsusime ja tema abikaasa Mari olid väga toredad inimesed, mul on nendest väga head mälestused," ütles Ian Fraser. "Järglasi neil paraku aga polnud ning seetõttu jäid Gustavi auhinnad meie pere kätte. Hoidsin neid kui kaunist mälestust," lisas Fraser.

bns

Õiguskantsler Indrek Teder alustas menetlust kontrollimaks, kas lahtise õlle müümisele seatud piirangud võivad rikkuda põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust, kirjutab Postimees.

Teder alustas menetlust OÜd Elav Õlu esindava advokaadibüroo avalduse alusel, kus paluti kontrollida aktsiisi- ja alkoholiseaduse sätete vastavust põhiseadusele.

Õiguskantslerile esitatud avalduse põhjal soovib ettevõte müüa elavat ehk pastöriseerimata ja teatud juhtudel ka filtreerimata õlut. See tähendab, et hulgimüüjatelt ja õlletootjatelt ostetakse vaatides juba varem toodetud õlut ning valatakse see kaupluses ümber pudelisse, millega inimesed saavad jooki kaasa osta.

Ettevõtte esindaja sõnul on selline ärimudel osutunud aga keeruliseks või lausa võimatuks. Nimelt tuleneb seadustest, et alkoholi tootmiseks loetakse ka selle villimine ehk pakendamine ning alkoholi kui aktsiisikaupa on lubatud toota vaid aktsiisilaos.

Seetõttu on maksu- ja tolliamet andnud osaühingule teada, et vaadiõlle ümbervillimine mujal kui aktsiisilaos ei ole lubatud, ja soovitanud ettevõttel rajada oma müügikohtadesse nõuetele vastavad aktsiisilaod. Avalduse esitaja hinnangul on selliste nõudmiste näol tegu ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riivega.

Teder teatas eelmisel nädalal OÜ-d Elav Õlu esindavale advokaadibüroole saadetud vastuses, et on võtnud avalduse menetlusse ning pöördunud selgituste saamiseks ka rahandusministri poole.

bns