Aprillis Viimsi lasteaias juhtunud õnnetuse asjaolude selgitamiseks läbi viidud sisejuurdlus järeldas, et õpetaja ei hinnanud olukorra tõsidust õigesti ja komisjon tegi lasteaia direktorile ettepaneku vormistada asendusõpetajale hoiatus.

27. aprillil kukkus kuueaastane poiss Harjumaal Viimsi lasteaias kiigelt ja vigastas salli pidi kiige külge jäädes kaela. Ajaleht Postimees kirjutas, et õpetajad ei kutsunud juhtunu järel kiirabi, vaid ootasid, kuni lapsevanem pool tundi hiljem lapsele järele jõudis.

Sisejuurdluseks moodustatud komisjon tõdes, et õnnetusi juhtub ja neid ei saa alati ja lõplikult välistada, kuid kõikide osapoolte ühine püüe on lastega juhtuvate õnnetuste ennetamine, vähendamine ja vältimine.

Komisjon tegi arstide poolt antud hinnangule tuginedes kindlaks, et õpetaja andis kannatada saanud lapsele esmaabi õigete võtetega ning rahustas last. Samas leidis komisjon, et õpetaja ei informeerinud juhtunust koheselt lapsevanemat, ei helistanud numbril 112 ega konsulteerinud kiirabitöötajatega.

„Õpetaja ei hinnanud olukorra tõsidust õigesti,“ seisab sisejuurdluse järeldustes. „Komisjon on seisukohal, et lasteaia esindajate ja lapsevanemate kokkusaamisele oleks lasteaed pidanud kaasama koheselt vallavalitsuse esindaja.“

Komisjon tegi sisejuurdluses kokku üheksa ettepanekut, nende hulgas ettepaneku MLA Viimsi Lasteaiad direktoril vormistada käskkirjaga hoiatus 27. aprillil tööl olnud asendusõpetajale.

Veel pani komisjon ette kohustada lasteaega läbi vaatama kriisilahendamise juhendi, reguleerida selles täpselt õpetajatele käitumiskohustused õnnetuse toimumise ajal ja pärast õnnetust ning viia läbi ühised koolitused vastavalt kinnitatud ja õpetajatele tutvustatud kriisilahendamise juhendile.

Lasteaed peab pidama arvestust lasteaias toimunud õnnetuste osas ja koondama andmed kas lastearsti või mõne muu vastutava isiku kätte. Komisjon tegi ettepaneku kohustada lasteaeda vähemalt kaks korda aastas andma vallavalitsusele ülevaate toimunud õnnetustest.

„Statistika kogum annab võimaluse paremini ja efektiivsemalt hinnata koolitustel omandatut ning planeerida edasisi kriisilahendamise tegevusi,“ selgitas komisjon.

Sisejuurdluse läbi viinud komisjoni kuulusid abivallavanem Jan Trei, vallavanem Haldo Oravas, vallavalitsuse personalispetsialist Kristi Tomingas ning noorsoo- ja haridusameti juhataja Kadi Bruus.

bns

Riigikogu avas esmaspäeval Toompea lossi vestibüülis Raivo Järvile kaastundeavalduste raamatu, kuhu kõik soovijad saavad teha sissekandeid.

Soovijatel on võimalus saata kaastundeavaldused ka elektrooniliselt aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Riigikogu, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Riigikogu annab hiljem sissekanded üle omastele.

Pühapäeva hommikul suri pärast rasket haigust 57-aastasena riigikogu reformierakondlasest liige, kunstnik ja saatejuht Raivo Järvi.

Raivo Järvi sündis 1954. aasta 23. detsembril Pärnus. Ta lõpetas Tallinna 46. keskkooli 1973. aastal ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal.

Kunstnikuna on Järvi illustreerinud raamatuid, millest tuntumad on olnud lastele mõeldud teosed. Samuti on ta töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis, Kanal 2-s ja Kuku raadios.

Poliitikuna oli Järvi tegev alates 1998. aastast. Alguses kuulus ta Mõõdukate hulka, Reformierakonna liikmeks sai ta 2002. aastal. Riigikogu liige on Järvi olnud alates 2003. aastast.

Raivo Järvit jäävad leinama abikaasa Tatjana Järvi ja täisealine poeg eelmisest abielust.

bns

Politsei pidas eelmisel nädalal kinni kümme inimest, keda on alust kahtlustada illegaalsete tubakatoodete ja alkoholi organiseeritult Eestisse toimetamises ja turustamises, neist neli võttis kohus vahi alla.

Kahtlustuste kohaselt osales grupeeringu tegevuses vähemalt 12 inimest, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kahtlustatavad pidasid kinni Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad koostöös kolleegidega Lõuna ja Lääne prefektuuridest ning keskkriminaalpolitseist

"Kahtlustatavate kinnipidamisele eelnes põhjalik eeltöö, mis tagas igakülgselt eduka tulemuse, samuti oli erinevate politseiüksuste ühine tegutsemine suurepäraselt koordineeritud," kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa.

Prokuröri sõnul kahtlustatakse kinnipeetuid illegaalsete tubakatoodete ja alkoholi Eestisse toimetamises ja turustamises. Grupeerigu tuumiku pidas politsei kinni vahetult pärast seda, kui nad olid toimetanud Lätist Eestisse 850 000 Valgevene maksumärkidega müügipakendites sigaretti. Kahtlustatavad transportisid sigarette julgestusmasina saatel mahtuniversaali ja kaubikuga. Saateauto ja sigaretilastiga mahtuniversaali tabasid politseinikud Valga linnas.

Kaks kahtlusalust püüdsid kaubikuga suurel kiirusel põgeneda, et suitsukoormast vabaneda, kuid politseipatrull ja kriminaalpolitseinikud pidasid nad Valgamaal kinni. Samaaegselt alustasid operatiivgrupid läbiotsimisi isikute juures, keda oli alust seostada ebaseadusliku kauba ladustamise ja edasimüügiga. Korrakaitsjad leidsid mitmetest hoonetest ja sõidukitest nõuetele mittevastavaid alkoholi- ja tubakatooteid ning muid sellise kauba käitlemisele viitavaid asitõendeid.

Kokku pidas politsei 13. juunil kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatuna kinni kaheksa isikut, kellest neli võttis Tartu maakohus reedel vahi alla. Ühele vahistatutest esitas politsei kahtlustuse ka kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises. Vahistatutest üks on Valka elanik ning ülejäänud Valga elanikud. Samasse grupeeringusse kuulumises kahtlustatavatena pidas politsei kaks isikut kinni ka pühapäeval, 17. juunil.

"Kahtlustuste kohaselt osales grupeeringu tegevuses vähemalt 12 isikut, kuid on võimalik, et kahtlusaluste ring laieneb veelgi, samuti kuulub täpsustamisele ebaseadusliku tegevuse ajaperiood, milleks senistel andmetel on olnud umbes poolteist aastat," märkis ringkonnaprokurör Aro Siinmaa.

Lõuna prefekt Tarmo Kohvi sõnul kinnitab käesolev vahejuhtum taaskord, et surve ebaseaduslike alkoholi- ja tubakatoodete toomiseks nii üle Schengeni sise- kui ka välispiiri on märkimisväärne. Efektiivsema tulemuse sarnaste probleemidega tegelemisel saavutabki politsei mõjuvõimu omavate grupeeringute tegutsemise pärssimisega.

Kriminaalasja kohtueelset menetlus viib läbi Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talitus ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

bns

Kui nädala keskel on oodata vähese pilvisusega sajuta ilma, siis nädala lõpuks ennustab ilmajaam vihmahooge.

Ööl vastu teisipäeva jääb Ida-Eesti veel kuiva kõrgrõhuharja mõjusfääri, kuid Lääne-Eestisse jõuavad üle Läänemere Soome suunas liikuva madalrõhkkonna sajupilved. Päeval liigub üle Eesti madalrõhulohk koos vihmasajuga. Öösel puhub lõunakaare tuul 2-8, hommikul lääne poolt alates pöördub kagutuul edelasse ja läände ning tugevneb 6-12, puhanguti 15, Põhja-Eestis kuni 18 m/s. Sooja on öösel 7 kuni 13, päeval 14 kuni 18 ning Kagu-Eestis 21 kraadi.

Kolmapäeval tugevneb edela suunalt kõrgrõhuala, mis jääb kohale ka neljapäevaks. Kolmapäeval on sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 6-10, põhjarannikul puhanguti 15 m/s, õhtupoole tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 8 kuni 14, päeval 15 kuni 21 kraadi.

Neljapäeval on ilm sajuta ning läänekaare tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 6 kuni 12, päeval 15 kuni 21 kraadi.

Reedel kõrgrõhuala mõju nõrgeneb ja lõuna poolt läheneb Eestile madalrõhuvöönd. Püsib olulise sajuta ilm. Puhub nõrk muutlik tuul. Sooja on öösel 6 kuni 12, päeval 16 kuni 22 kraadi.

Laupäeval arenevad madalrõhuvööndis hoogsajupilved. Öösel sajab kohati vihma, päev on vihmahooge pea kõikjal Eestis, õhtul sajuvõimalus väheneb. Sooja on öösel 8 kuni 12, päeval 15 kuni 20 kraadi.

Pühapäeval ja esmaspäeval jääb Eesti Lõuna-Skandinaavia kohalt kirdesse liikuva ulatusliku madalrõhuala ida-, hiljem lõunaserva. Järjestikused vihmasajud liiguvad edela poolt üle Eesti. Sooja on öösel 8 kuni 13, päeval 15 kuni 20, pühapäeval võib ida pool olla kuni 22 kraadi.

bns