Harju maakohus mõistis teisipäeval maadevahetuse protsessil kõik süüdistatavad õigeks.

Kohtunik Valeri Lõõniku sõnul olid maadevahetuse kriminalasjas tõendid kogutud ebaseaduslikult ning seetõttu tuleb süüdistatavad õigeks mõista.

Riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler taotlesid mullu detsembris Harju maakohtus maadevahetuse süüasja osalistele osaliselt reaalset vangistust, samuti väidetava kriminaalse tuluna saadud sadade tuhandete eurode konfiskeerimist.

Riigiprokuratuuri hinnangul tuleks endine keskkonnaminister Villu Reiljan mõista süüdi korduvas altkäemaksu võtmises ning määrata talle selle eest nelja-aastane vangistus. Selleks tuleks Reiljanil reaalselt ära kanda pool aastat, ülejäänud karistusaeg aga kanda nelja-aastase katseajaga. Maa-ameti eksjuhile Kalev Kangurile nõudsid prokurörid suures ulatuses korduva altkäemaksu võtmise eest viieaastast vanglakaristust, millest tuleb kohe ära kanda pool aastat, ülejäänud karistusaeg aga kanda viieaastase katseajaga.

Merko Ehituse suuromanikule Toomas Annusele taotlesid süüdistajad korduva altkäemaksu andmise eest kolmeaastast vangistust, millest mehel tuleks trellide taga veeta pool aastat ning seejärel kanda kolmeaastane katseaeg.

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse endisele liikmele Tarmo Pedjasaarele nõudsid prokurörid altkäemaksu andmise ja sellele kaasaaitamise eest kahe ja poole aasta pikkust vangistust, millest neli kuud tuleks kohe ära kanda, ülejäänud karistusaeg aga kanda kolmeaastase katseajaga.

Firma TSM juhile Einar Vettusele nõudsid süüdistajad altkäemaksu andmise eest kaheaastast vangistust, millest reaalselt kandmisele kuuluks kaks kuud, ülejäänud karistusaja mõistaks aga kohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Saarte Investeeringute juhile Tullio Liblikule taotlesid prokurörid korduva altkäemaksu andmise eest kahe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest kohe kuuluks kandmisele kolm kuud, ülejäänud karistusaeg aga mõistetaks talle kolmeaastase katseajaga.

Endisele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole nõudsid prokurörid altkäemaksu võtmise eest ühe aasta ja kuue kuu pikkust tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevale AS-ile Merko Ehitus nõudsid prokurörid rahalist karistust 1 597 791,21 ja AS-ile E.L.L. Kinnisvara 127 823,30 euro ulatuses.

Ühtlasi nõudsid prokurörid kohtualustelt väidetavalt kuritegelikul teel saadud raha väljamõistmist. Kangurilt tuleks prokuröride hinnangul välja mõista Pedjasaarelt altkäemaksuna saadud 34 531, Vettuselt saadud 636 929, Liblikult saadud 499 421 ja Annuselt saadud 17 972 eurot. Reiljanilt tuleks välja mõista Annuselt saadud 6918 eurot ning Tuiksoolt Annuselt saadud 2737 eurot.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi kasutasid Villu Reiljan ja Kalev Kangur oma ametipositsiooni selleks, et nende soositud isikud saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisaju. Kanguri ja Reiljani soosing langes süüdistuse kohaselt ärimeestele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjassaarele ning Einar Vettusele.

Süüdistusest nähtub, et äriühingu esindaja pöördus toonase keskkonnaministri Villu Reiljani või maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkusid Reiljan või Kangur süüdistuse kohaselt välja, et firmade jaoks on kõige soodsamaks viisiks riigilt maade saamiseks looduskaitseseaduses sätestatud vahetusmenetlus.

Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt, vastutasuna soosis aga Annuse firmasid Merko Ehitust ja AS-i E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel. "Tuiksoo võttis ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja AS-il E.L.L. Kinnisvara valmistada ette pakkumise kutse dokumendid, võimaldades neil sinna kirjutada sisse just neile sobivaid kriteeriume," seisab süüdistuses.

Samuti kasutas Tuiksoo süüdistuse järgi oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks nii, et see viiks lepingu sõlmimiseni Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvaraga. Vastutasuks sai Tuiksoo Rävala puiesteel Merko Ehituse rajatud korterit tasuta kasutada ning kuritegelik hüve ulatus enam kui 42 000 kroonini, selgus eeluurimisel.

Lisaks füüsilistele isikutele said süüdistuse ka Merko Ehitus ning E.L.L. Kinnisvara. Merkot süüdistab riigiprokuratuur altkäemaksu andmises Kangurile ja Reiljanile, E.L.L. Kinnisvara aga altkäemaksu andmises Tuiksoole.

Kohtualused on oma süüd eitanud ning nimetanud süüdistust põhjendamatuks ja umbmääraseks.

bns

Põhja prefektuuri narkokuritegude talitus tabas eelmisel nädalal viimaste aastate ühe suurema koguse narkootikume, sõiduauto kütusepaagist leiti 30 kilogrammi narkootilist ainet, tõenäoliselt amfetamiini.

Möödunud nädala esmaspäeval pidas politsei kinni kolm kolmekümnendates eluaastates meesterahvast, keda kahtlustatakse raskes narkokuriteos, teatas politsei pressiesindaja BNS-ile.

Lisaks umbes 30 kilogrammile narkootilisele ainele, mis avastati sõiduauto kütusepaagist, on erinevate läbiotsimiste käigus leitud esemeid, mis viitavad narkootikumide käitlemisele suures koguses. Selle, kas kütusepaagist leitud narkootiline aine on amfetamiin või oluliselt kangem metamfetamiin, samuti aine täpse puhtusastme, määrab ekspertiis.

Põhja ringkonnaprokurör Taavi Pern märkis, et kolmele mehele on esitatud kahtlustus grupiviisiliselt narkootilise aine suures koguses käitlemises, samuti grupiviisilises salakaubaveos. Seadus näeb selliste kuritegude eest süüdimõistmisel ette kuni 15-aastast vangistust. Kolm meest on kohtuniku loal võetud eeluurimise ajaks kuni kuueks kuuks vahi alla.

Esialgse hinnangu põhjal võib öelda, et sellise koguse narkootilise aine tänavamüügist saadav tulu olnuks umbes 900 000 eurot. „Koguse suurust ilmestab seegi, et hetkel on Tallinnas amfetamiini hankimine raskendatud ning aine hind oluliselt tõusnud,“ ütles Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas.

bns

Automüüjad teevad riigikogu liikmetele soodustusi, mis võivad ulatuda 10 000 euroni, eriti populaarseks automargiks on riigikogu liikmete seas muutunud Volvo, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui üle veerandi riigikogu liikmetest sõidavad Volvoga ja enamik nendest on saanud selle auto palju soodsamalt kui nii-öelda tavainimene, siis kui palju peaksid valijad usaldama nende hääletamist teemadel, millega on seotud ka Volvode sissetooja AS Infoauto, küsib leht.

„Hakkasin eelmisel aastal autot vahetama ja kuna ma niikuinii vahetan selle uue Volvo vastu, siis ma ütlesin neile, et Audi pakub väga häid hindu,” rääkis Valdo Randpere, 25 aastat Volvoga sõitnud riigikogu liige Volvo-uputuse tagamaadest. „Ja siis selgus, et neil ongi selline programm olemas, mida laiendati siis ka riigikogu tegelastele.”

Volvode maaletooja Info-Auto omanik Viktor Siilats rääkis Eesti Päevalehele, et soodustust on õigustatud saama inimesed, kel on ühiskonnas saavutusi ja kes on seetõttu ka arvamusliidrid. Riigikogu liikmetele laieneb soodustus viimased poolteist aastat automaatselt.

Kokku on pooleteise aastaga uue auto omandanud, liisinud või rentinud 24 riigikogu liiget. Siilatsi sõnul võib hinnasoodustus ulatuda paarikümne protsendini, mis poliitikute seas populaarse Volvo XC60 mudeli puhul tähendab ligi 10 000 euro suurust kingitust.

Lisaks Volvole on poliitikutel lehe andmetel soodustused ka Audi ja Mercedes-Benzi autode ostmisel.

bns

NATO parlamentaarse assamblee presidendi Karl A. Lamersi sõnul peaks Venemaa muutma oma minevikupõhist suhtumist NATO-sse kui ohuallikasse ning kasutama võimalust teha alliansiga koostööd.

"Minu arvates on see probleem, kuidas Venemaa NATO-t näeb. Venemaa peaks nägema NATO-t sellisena nagu see on, partnerina, kes on avatud koostööks, mitte vastasseisuks. Koostöö pole üks võimalus, see on ainus alternatiiv, minu arvates elame me väga heas avatuse õhkkonnas ning Venemaa peaks mineviku mõttemallidest lahti laskma ning olema avatud uuele konstruktiivsele koostööle," ütles Lamers esmaspäeval Vilniuses usutluses BNS-ile.

Peatudes NATO kohaloleku tähtsusel Euroopas ütles Lamers, et see on kõigis regioonides väga oluline ega ole suunatud "kellegi teise vastu".

"NATO ootab koostööd Venemaa ja teiste partnerite, teiste maailma riikidega. Me peame otsima koostööd, me ootame head ja usalduslikku koostööd," ütles Saksa poliitik.

"Me elame täielikult muutunud Leedus, täiesti muutunud Euroopas. Nüüd võivad Venemaa ja NATO olla partnerid, kes lahendavad maailmas palju probleeme, nagu näiteks massihävitusrelvade leviku tõkestamine, piraatlus, terrorism, ballistilised raketid. Ma arvan, et nad peaksid kasutama koostöövõimalust ja mitte tundma end lääne poolt ohustatuna. See on mineviku teema, tulevik keskendub koostööle," ütles Lamers.

NATO laienemisest rääkides rõhutas Lamers, et otsus avada uks uutele liikmetele sõltub NATO-st ja mitte kolmandatest riikidest.

"Esile võiks tõsta neli riiki, kes seisavad meie lävel ning meie selge poliitika on, et laienemisuks peab jääma avatuks. Otsuse, mis edasi saab, langetab NATO ja mitte keegi teine. Ühelgi kolmandal riigil ei ole selles küsimuses vetoõigust. Laienemispoliitika on tõestanud, et see ei ole suunatud kellegi teise vastu."

Küsimusele, kas Gruusia on NATO-ga ühinemiseks reaalne kandidaat, vastas Saksa poliitik: "Gruusia on teinud suuri edusamme, nagu ka teised riigid. Kui peame otsustama, tuleb vaadata, kas riik on arenenud viisil, et me saaksime vastata jaatavalt."

bns