Neljapäeval kinnitas Eesti Energia nõukogu ettevõtte juhatuse liikmete palgad, mis hakkavad kehtima alates 1. juulist.

Juhatuse esimehe Sandor Liive brutotöötasu on otsuse järgi 10 800 eurot kuus, teatas Eesti Energia nõukogu BNS-ile. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive teenis mullu põhitasuna aastas 105 675 eurot ehk 8806 eurot kuus. Lisatasuna teenis Liive aastas 30 150 eurot.

Teiste juhatuse liikmete brutopalk on alates 2012. aasta juulist 7300 eurot. Eesti Energia juhatusse kuuluvad Sandor Liive, Margus Kaasik, Harri Mikk, Raine Pajo ja Margus Rink.

Nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul lähtuti palgaotsuse langetamisel tippjuhtide palgauuringutest ning ettevõttes toimunud arengutest.

"Erinevate palgauuringute analüüsimisel saime kinnitust sellele, et juhatuse liikmete palgad on ajale jalgu jäänud ega vasta turutingimustele. Eesti Energia on näidanud stabiilseid majandustulemusi ning vabal turul elektri ja õli müügist teenitav tulu on ettevõtte väärtust märkimisväärselt kasvatanud.,“ sõnas Käo. „Eesti Energia ei ole enam seesama ettevõte, mis kuue aasta eest, mil juhatuse liikmete palkasid viimati korrigeeriti.“

bns

Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) annetatud summa suurenes möödunud aastal võrreldes 2010. aastaga rohkem kui 200 000 euro võrra.

SDE sai möödunud aastal tulusid kokku 1,17 miljonit eurot, selgub erakonna majandusaasta aruandest 2011. aasta kohta. Tuludest moodustasid liikmemaksud 17 162 eurot ning annetused ja toetused 1,15 miljonit eurot. Viimasest 894 704 eurot moodustas riigieelarveline eraldis erakonnale.

2010. aastaga võrreldes kasvas liikmemaksust saadud tulu 2002 euro võrra, annetustest saadud tulu kasvas aga 224 838 euro võrra – 2010. aasta 32 413 eurolt 2011. aasta lõpuks 257 251 euroni.

Erakonna netovara oli majandusaasta lõpus miinuses 364 347 euroga. SDE peasekretär Indrek Saar kirjutas aruandes, et valimiskampaania rahastamiseks võttis juhatus pikaajalise ja lühiajalise laenu kokku 365 735 eurot, mida käendavad kümme juhatuse liiget oma käendusega.

Laenu tagastamisel pole Saare kinnitusel tõrkeid tekkinud, samuti on erakond aruande esitamise ajaks esitanud pangale taotluse tagastada pikaajalisest laenust 80 000 eurot ennetähtaegselt. Erakond on võtnud eesmärgiks tagastada ennetähtaegselt pikaajaline laen täies mahus 2012. aasta jooksul.

Aruande järgi oli SDE-l 2011. aasta lõpus tarnijate ees võlgu kokku 56 426 euro eest, töövõtjatele oldi võlgu kokku 17 934 eurot. Maksuvõrgu oli erakonnal möödunud aasta lõpus 9027 eurot. Muid võlgu oli 1012 eurot.

bns

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa keeleoskusuuringu tulemuste kohaselt on Eesti koolinoorte inglise keele oskus uuringus osalenud 14 riigi seas neljandal kohal, teise testitud keele - saksa keele - oskus oli Eesti noortel tagasihoidlikum, selles uuringus seitsmendal kohal.

"Uuring andis meile teadmise, et Eesti koolinoorte esimese võõrkeele oskus on võrreldes Euroopa eakaaslastega igati tasemel," ütles haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender pressikonverentsil ajakirjanikele. "Küll aga on vaja mõelda, kuidas muuta etemaks teise võõrkeele õpetamist, sest siin on meil arenguruumi veel küllaga," lisas Tender.

Lisaks keeleoskusele selgitas uuring ka mõningaid keeleõppesse suhtumise aspekte. Kinnitust sai näiteks fakt, et võimalikult varajane võõrkeele õppimine tagab parema keeleoskuse. Õpilased, kes ise tunnetavad keeleõppe vajalikkust, saavutavad parema tulemuse kui keele õppimisse vastumeelselt suhtuvad õpilased. Veidi üllatavana selgus uuringu tulemustest, et õpilase iseseisev arvuti kasutamine keeleõppe eesmärgil avaldab keeleoskusele pigem negatiivset mõju.

Eesti puhul toodi eriti positiivsena välja, et koolid soodustavad õpetajate enesetäiendamist, Eesti nõrkusena võib märkida õpetajaskonna, eriti aga saksa keele õpetajate vananemist.

Tegu oli esimese keeleuuringuga, mis reaalselt mõõtis inimeste keeleoskust, varasemad sarnased uuringud põhinesid inimeste endi hinnangul oma keeleoskusele. Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi.

Vajadus sarnase uuringu järele tekkis tarvidusest anda osalevatele riikidele võrreldavad andmed võõrkeelte oskuse kohta, jagada häid kogemusi keelte õppimisest, õppemeetoditest ja õppekavadest. Teise eesmärgina seati uuringule selgitada välja, kuidas on jõutud Euroopa Ülemkogu 2002. aastal seatud eesmärgini, et Euroopa noored oskaksid vähemalt kahte võõrkeelt.

Uuringus osales 14 riiki ja andmeid koguti põhihariduse lõpetajate või keskhariduse teise aasta õpilaste keeleoskuse kohta. Valitud tase sõltus erinevate riikide keeleõppe korraldusest, s.t vanusest, mil õpilased hakkavad õppima teist võõrkeelt. Belgia kolm keelekogukonda osales uuringus eraldi ja seega oli uuringus osalejaid 16 juriidilist üksust.

Esimese Euroopa keeleoskusuuringu valim koosnes umbes 53 000 õpilasest ja igast riigist osales 3000 õpilast. Igas riigis mõõdeti võõrkeeleoskust kahes kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles viie testikeele hulgast, milleks olid inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keel, nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.

bns

President Toomas Hendrik Ilves andis Võidupüha eel 126 kaitseväelasele, kaitseliitlasele ja reservväelasele kõrgema sõjaväelise auastme.

President Toomas Hendrik Ilves andis brigaadikindrali sõjaväelise auastme maaväe ülemale Indrek Sirelile.

Koloneli sõjaväelise auastme sai presidendilt kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülemale Peeter Läns.

Kolonelleitnandi auastme andis riigipea kümnele ning kaptenleitnandi auastme kahele kaitseväelasele. Kolonelleitnandi ja kaptenleitnandi auastme said teiste seas Kuperjanovi pataljoni ülem Maidu Allikas, kaitseväe orkestri dirigent Indrek Toompere ja mereväe staabi operatiivosakonna ülem Jüri Saska.

Majori auastme sai 13, kaptenmajori auastme üks, kapteni auastme 25 ning vanemleitnandi sõjaväelise auastme kaks kaitseväelast.

Leitnandi sõjaväelise ausastme sai presidendilt 38, nooremleitnandi auastme 26 ning lipniku auastme seitse kaitseväelast.

bns