Eelmisel aastal suri Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 15 205 Eesti elanikku, kellest 3814 suri enne 65. eluaastat, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga neljas mullu toimunud surmajuhtum enneaegne.

TAI surma põhjuste registri andmetel olid mullu surnud inimestest 7456 mehed ja 7749 naised. Enne 65. eluaastat suri 2759 meest ja 1055 naist.

Enneaegsetest surmadest 1038 ehk 27 protsenti olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1005 ja 877 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused. Võrreldes 2010. aastaga on enneaegsete surmade arv kahanenud 62 võrra ehk 1,6 protsenti.

Kui võrrelda kõiki mulluseid surmajuhtumeid 2010. aastaga, on surmade arv kahanenud 3,7 protsenti. Tegemist on neljanda järjestikuse aastaga, mil surmade arv vähenes. Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8163 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3624 surmajuhtumit ning traumadest ja mürgistustest kokku 1130 surmajuhtumit. „Südame-veresoonkonnahaiguste surmade vähenemise taga on positiivsed tervisekäitumise trendid ja ka parem arstiabi, õnnetussurmade vähenemisse aga andis panuse viimastel aastatel toimunud alkoholitarbimise langus Eestis,“ selgitas surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov.

Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 641 elanikku, neist 486 olid mehed. Peamised surmapõhjused olid traumad ja mürgistused (368), millest suurema osa moodustasid juhuslikud mürgistused alkoholi ja narkootikumidega (141), ja enesetapud (64). Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (52), vereringeelundite haigusi (47) ja AIDS-i (43).

bns

Grupp ettevõtjaid pani Varvara mõrvarini viiva vihje eest välja kuni 10 000 euro suuruse vaevatasu.

Ettevõtjad annavad kuni 10 000 eurot inimesele vihje eest, mis viib enam kui kaks kuud tagasi Narvas tapetud Varvara Ivanova mõrtsuka tabamiseni, teatas Peeteli kiriku sotsiaalkeskus BNS-ile.

Vaevatasu panid välja ettevõtjad, kes on Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tegevuse pikaajalised toetajad.

Igasugune teadaolev infokild tuleks edastada telefonil 337 2345. Vihjeid kontrollib politsei koostöös prokuratuuriga.

Vihje eest välja pandud vaevatasu maksmine toimub peale prokuratuuri ja politsei poolset kinnitust, et tänu esitatud vihjele on kuriteos kahtlustatav tabatud.

23. märtsil sai politsei teate, et Narvast jäähalli piirkonnast eramajade lähedalt leiti kadunuks jäänud Varvara Ivanova surnukeha. Tüdruku riieteta ja vägivallatundemärkidega surnukeha oli lume all.

Kuriteost kahtlustatavana ei ole kedagi kinni peetud.

bns

Kahe aasta eest Tallinna-Tartu maanteel üles seatud kiiruskaamerad ei ole oodatud mõju avaldanud, sest keskmine kiirus on kasvanud ning inimkannatustega õnnetuste arv on jäänud samale tasemele, selgub uuringust.

Kui 2008. aastast hakkas keskmine sõidukiirus Tallinna-Tartu maanteel alanema, siis alates 2011. aastast, pärast kaamerate üles seadmist, on keskmine kiirus maanteel aga kasvanud ning inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on jäänud samale tasemele 11–13 kannatanuga, selgub sisekaitseakadeemia magistritööna läbiviidud selgub. Seega ei ole kiiruskaamerad Tallinna-Tartu maanteel oodatud mõju avaldanud, teatas sisekaitseakadeemia.

Eksperthinnangu kohaselt on Tallinna–Tartu maanteel pikkadel lõikudel möödasõidunähtavus piiratud, millest tulenevalt osutuvad möödasõidud tihtipeale ohtlikuks ning see muudab liikluse närvilisemaks. Ka on liikluskoosseis Tallinna–Tartu maanteel kirju, mis soosib sõiduautode möödasõiduvajadust.

Magistritöös keskendutakse peamiselt Järva maakonna andmetele, kus 2010. ja 2011. aastal oli üles seatud 15 kiiruskaamerat. Viis Harju maakonna kiiruskaamerat ja üks Jõgeva maakonna kiiruskaamera on jäetud perioodide võrdlusest välja, kuna need paigaldati alles 2011. aastal.

Uuringu autori Mari Draba sõnul on oluline püüda minimeerida konfliktide toimumist sõiduteel, mis aitaks tagada iga liikleja õigust liigelda avalikus ruumis turvaliselt. Uuringud kinnitavad, et kui liikumiskiirus kasvab 1 km/h võrra, siis surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv tõuseb üle 4 protsendi. „Selle teadmise valguses on väga kahetsusväärne, et keskmine kiirus Tallinna-Tartu maanteel on viimase aastaga kasvanud,“ nentis Draba.

Akadeemia rektori Lauri Taburi sõnul näitavad teiste riikide uuringud, et kiiruskaamerad toovad kaasa kiiruseületajate arvu vähenemise ja keskmise sõidukiiruse languse. „Kahjuks on Eestis olukord äraspidine. Autojuhid võtavad kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse „aega tasa teha““, lisab Tabur.

Uuringu käigus intervjueeritud ekspertide sõnul peaks automaatset kiirusjärelevalvet Eesti maanteedel veelgi laiendama, mis aitaks vähendada nende liiklejate arvu, kellel on kiiruskaamerate asukohad selged ning kes oskavad nende mõjualas sõita liikluskuulekamalt.

bns

Vandetõlgid on pooleteise aasta jooksul inglise keelde tõlkinud ligikaudu 150 Eesti seadust, sellel aastal on tõlgitud 57 seaduse terviktekstid.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on seaduste inglise keelde tõlkimine üks valitsuse tegevusprogrammi eesmärke, et muuta välisinvestoritele lihtsamaks Eestis ettevõtlusega alustamine. „Peame uute investorite Eestisse kutsumist ja uute töökohtade loomist tähtsaks ning sellest eesmärgist on kantud ka Eestis kehtiva õiguse tutvustamine inglise keeles," sõnas Michal pressiesindaja teatel.

Kõik tõlked on justiitsministeeriumi teatel ajakohastatud ja seadustesse tehtud muudatused on samuti inglise keeles kättesaadavad. Elektroonilises Riigi Teatajas on näiteks ingliskeelsena võimalik leida äriseadustikku, asjaõigusseadust ja ka konkurentsiseadust.

Riigi Teatajas avaldatud terviktekstid omavad õigusjõudu ning on ametlikus asjaajamises kasutatavad ainult eesti keeles. Seaduste inglise keelde tõlkimise eesmärgiks on Eesti õiguskorra tutvustamine väljaspool Eestit.

Justiitsministeerium on võtnud eesmärgiks 2015. aastaks ajakohastada tõlked kõigil ligi 400 Eestis kehtival seadusel.

bns