Lisakaristusena riigist väljasaatmine muutub järjest sagedasemaks

Justiitsministeeriumi andmetel on viimastel aastatel oluliselt kasvanud juhtumite arv, kus välisriigi kodanik talle mõistetud kriminaalkaristusele lisaks saadetakse ka Eestist välja.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on rahvusvahelise õiguse kohaselt igal riigil vabadus otsustada, millisel hulgal ja mis tingimustel on välismaalastel õigus riigis viibida, aga ka otsustada millistel juhtudel saata riigist välja kriminaalkorras karistatud teise riigi kodanikud, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

„On mõistlik, et järgneda võivate kuritegude vältimiseks saadab riik lisakaristusena välja mittekodaniku, kes on eksinud Eesti seaduste vastu. Viimastel aastatel on selliste juhtumite hulk üldjoontes kasvanud ning see on ka mõistlik praktika. 2009. aastal näiteks saadeti lisakaristusena riigist välja 21 välismaalast, 2010. aastal 16 ning 2011. aastal tõusis nende arv juba 28 inimeseni, “ lausus minister.

Justiitsministri sõnul on tõus tingitud osaliselt 2008. aasta mais jõustunud karistusseadustiku muudatusest, millega laiendati väljasaatmise kohaldamisala. „Kui enne oli see kohaldatav I astme kuritegudele, siis peale muudatust ka II astme ehk kergematele kuritegudele. Väljasaatmine lisakaristusena toimib üldplaanis ennetavalt, kuna igal sellisel juhul määratakse väljasaadetule ka sissesõidukeeld, mis välistab sama inimese poolt täiendavate kuritegude toimepanemise. Sissesõidukeeldu saab määrata karistatud inimesele kuni kümneks aastaks, kuid seni jääb keskmine piirangu pikkus viie aasta ja nelja kuu peale,“ lausus minister.

„Kui vaadata numbreid riikide osas, siis enim on inimesi välja saadetud Soome. Sinna on välja saadetud 17 inimest. Soomele järgnevad Leedu 16 väljasaadetuga, Läti 13 inimesega ning Venemaale on saadetud välja 8 karistuse saanut. Võrdlusena võib öelda, et Eestis süüdimõistetud välisriigi kodanike seas on kõige enam Venemaa kodanikke – 2010 aastal ligi 80 protsenti. Väljasaatmist lisakaristusena on kohaldatud nii pisivarguste, kui ka tapmiste puhul ning enim on välja saadetud narkootikumidega seotud kuritegude, aga ka varavastaste kuritegudega seoses,“ lausus Michal.

Statistiliselt on enamus väljasaadetavaid – 76 protsenti alla 40-aastased mehed. Kohus saab sissesõidukeelu määrata ühest kuust kuni kümne aastani. 2011 aastal määrati sissesõidukeeld keskmiselt viieks aastaks ja neljaks kuuks.

bns