EESTI UUDISED BNS

Noore naise mõrvas süüdistatavat julmurit ootab kohtutee

Tartus algab peagi kohtuprotsess noore naise mõrvas süüdistatava mehe üle, keda on varasemalt koguni kahel korral karistatud tapmiskatse eest.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani 1951. aastal sündinud Ervin julma veretöö toime tänavu 5. veebruaril Tartus Aleksandri tänaval asuvas korteris, kus läks viina võttes tülli 1978. aastal sündinud naisega ning pussitas ohvri surnuks. Politsei pidas Ervini otse sündmuskohal kinni ja kohus võttis mehe eeluurimise ajaks vahi alla.

Peagi selgus, et Ervin on politseile tuttav mees, keda on korduvalt raskete isikuvastaste kuritegude eest karistatud. Nii pidi mees 1989. aastal tapmiskatse eest vanglasse minema, 2007. aastal sai aga samasuguse kuriteo eest uue kuueaastase vangistuse. Ervin vabanes vanglast mullu detsembris ehk napilt kaks kuud enne uue raske kuritöö sooritamist.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Ervin süüdistuse mõrvas isiku poolt, kes on ka varem tapmiskatse eest karistatud. Kohtus süüdimõistmisel ootab teda kuni eluaegne vangistus.

Tartu maakohus peab Ervini süüasjas eelistungi juuli alguses.

bns

Riik kavandab uut alaealiste õigusrikkujate kohtlemise korda

Haridus- ja teadusministeerium andis riigiasutustele ja kodanikeühendustele teada, et algatab alaealise õigusrikkuja kohtlemise regulatsiooni väljatöötamise, jõustudes asendab uus seadus kehtiva alaealise mõjutusvahendite seaduse.

Uue seadusega on kavas senisest täpsemalt reguleerida alaealise õigusrikkuja kohtlemise süsteemi kõik etapid alates rikkumiskäitumise ja selle riski varasest märkamisest kuni mõjutusvahendite mõju hindamise ja erikoolist koju naasvatele noortele toe pakkumiseni. Lisaks peaks koostatav seadus määratlema täiskasvanute ringi, kellel on ameti tõttu kõige parem võimalus aegsasti märgata, millised noored vajavad probleemidesse sattumise tõttu abi ja toetust. Veel puudutab kavasolev seadus õigusrikkuja vanemate kaasamist kõikidesse mõjutusprotsessidesse, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Ülalnimetatud teemad on praegu kehtivas seadusandluses puudulikult reguleeritud või üldse puudutamata, seetõttu ei toimi alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteem piisavalt terviklikult ja tõhusalt ning ei aita kaasa noorte õigusrikkumiste vähenemisele.

Alaealise õigusrikkuja kohtlemise regulatsiooni eelnõu koostab haridus- ja teadusministeerium, kuid protsessi on kaasatud mitmed riigiasutused ja paljud huvigrupid, sealhulgas noori ja lapsevanemaid esindavad ühingud ja noorsootööasutused. Eelnõu valmimise ajaks kavandab haridus- ja teadusministeerium käesoleva aasta lõpu, jõusse võib uus seadus astuda järgmise aasta teises pooles.

bns

Politsei tabas 52 alkoholi tarvitanud autojuhti

vtPolitsei tabas möödunud ööpäeva jooksul 52 alkoholi tarvitamise tunnustega autojuhti.

Jaanilaupäeval tabas politsei ööpäeva jooksul 24 alkoholi tarvitamise tunnustega autojuhti.

Politsei viis kuni jaanipäevani läbi süvendatud liikluskontrolli, et tuvastada joobes juhte ja kutsuda inimesi üles hoiduma purjuspäi autorooli istumisest. Kõiki rohkem kui 0,5-promillise joobega tabatud autojuhte ähvardab arest.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles pühapäeval BNS-ile, et need, kellele potentsiaalselt võib arest tulla, pannakse kuni 48 tunniks kainenema, politsei peab nad kinni ja esmaspäeval hakkavad kohtunikud tööle, mis tähendab, et politsei hakkab neile aresti taotlema ja kohtunikud hakkavad menetlema.

Pressiesindaja sõnul oli jaaniöö üldiselt rahulik.

bns

Kolm inimest sai liiklusõnnetustes viga

Pühapäeval sai erinevates liiklusõnnetuses vigastada kokku kolm inimest.

Pühapäeval kella 10 ajal kaldus sõiduauto Dacia Logan roolis olnud 51-aastane Tiiu ebaõigelt valitud kiiruse tõttu Lääne-Virumaal Rakke vallas Kapu-Rakke-Paasvere maantee 8,5. kilomeetril sõiduteelt välja ja sõitis vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile. Juht viidi Rakvere haiglasse ning peale esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.

Võrumaal Antsla vallas Sääre külas Antsla-Sänna tee 4,8. kilomeetril kaotas 29-aastane Deivia kella 15.01 ajal kontrolli mootorratta Yamaha üle. Juhitavuse kaotanud tsikkel paiskus teelt välja vastu puud. Kiirabi viis mootorratturi Tartu ülikooli kliinikumi.

Pühapäeval kella 10 ajal kaldus jalgrattaga sõitnud alkoholijoobes 60-aastane Urmas Tartus Staadioni ja Sauna tänavate ristmikul parempööret tehes vastassuunavööndisse, sõitis vastu kõnnitee äärekivi ning kukkus . Kiirabi viis jalgratturi Tartu ülikooli kliinikumi.

bns

Politsei tabas jaanilaupäeval 24 alkoholi tarvitanud autojuhti

Politsei tabas jaanilaupäeval päeva jooksul 24 alkoholi tarvitamise tunnustega autojuhti.

Politsei- ja piirivalveaemti Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles BNS-ile, et selle 24 hulgas on nii need autojuhid, kelle joove oli kriminaalne ehk üle 1,5 promilli, samuti need, kellele taotletakse aresti ehk kelle joove jäi 0,5 ja 1,5 promilli vahele ning ka need, kelle joove oli 0,2-0,5 promilli ja kellele aresti ei kohaldata.

"Need, kellele potentsiaalselt võib arest tulla, pannakse kuni 48 tunniks kainenema, politsei peab nad kinni ja homme [esmaspäeval] hakkavad kohtunikud tööle, mis tähendab, et politsei hakkab neile aresti taotlema ja kohtunikud hakkavad menetlema," selgitas Kahro.

Jaaniöö oli Kahro sõnul üldiselt rahulik. "Tundub, et kõige tihedam oli läänes," sõnas Kahro. "Seal oli kaklemist natukene rohkem, midagi suurt õnneks ei olnud," lisas Kahro.

Tallinna kesklinnas oli Kahro sõnul väga rahulik ja väljakutsed tulid rohkem suvituspiirkondadest. Kõnede arv südaööst kuni hommikuni oli Kahro sõnul Põhja ja Lääne prefektuuris enam-vähem võrdne.

"Oli ka palju selliseid kõnesid, kus inimesed teatasid ise, et keegi istus purjus peaga rooli, kavatseb istuda purjus peaga rooli või on kahtlus, et juhib purjus peaga," sõnas Kahro. "Selles mõttes on hästi tore ja tuleb inimesi kiita," lisas Kahro.

Politsei tegi kuni jaanipäevani läbi süvendatud liikluskontrolli, et tuvastada joobes juhte ja kutsuda inimesi üles hoiduma purjuspäi autorooli istumisest. Kõiki rohkem kui 0,5-promillise joobega tabatud autojuhte ähvardab arest.

bns

Europarlamendi saadikuist on enim sõna võtnud Tunne Kelam

Eestist valitud kuuest Euroopa parlamendi saadikust on parlamendi plenaaristungitel kõige rohkem sõna võtnud Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam ja kõige vähem Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Ivari Padar.

Europarlamendi saadikute tegevust jälgiva veebilehe votewatch.eu andmeil on Kelam europarlamendi praeguse koosseisu istungitel esinenud 176 sõnavõtu või märkusega.

Praeguseks sõltumatu Siiri Oviir on võtnud sõna 158 korral, reformierakondlane Kristiina Ojuland 124, nüüdseks samuti sõltumati Vilja Savisaar-Toomast 59, üksikkandidaadina europarlamenti saanud Indrek Tarand 40 ja sotsiaaldemokraat Ivari Padar 18 korral.

Kelam on olnud ka kõige aktiivsem europarlamendi õigusaktidesse parandusettepanekute esitamisel. Kelam on esitanud kokku 179, Ojuland 168, Tarand 21 ja Oviir neli ettepanekut. Padar ja Savisaar-Toomast ei ole esitanud ühtegi parandusettepanekut.

Euroopa parlamendi istungitel on Kelam osalenud 164, Oviir 158, Savisaar-Toomast ja Tarand 154, Padar 152 ja Ojuland 146 korral.

Kõige lojaalsem on olnud oma fraktsioonile Vilja Savisaar-Toomast, kes on osalenud 2645 hääletusel ja neist 2605 korral hääletas ta oma fraktsiooniga ühtemoodi. Seega on Savisaar-Toomast hääletanud 98,49 protsendil juhtudest oma fraktsiooniga ühtselt.

Tunne Kelam on osalenud 2832 hääletusel ja olnud fraktsiooniga sama meelt 2773 korral (97,92 protsenti). Indrek Tarand on osalenud 2618 hääletusel ja olnud fraktsiooniga sama meelt 2513 korral (96 protsenti). Siiri Oviir on osalenud 2610 hääletusel ja hääletanud fraktsiooniga ühtemoodi 2563 korral (98,24 protsenti). Ivari Padar on võtnud osa 2502 hääletusest ja hääletanud samamoodi kui fraktsioon 2448 korral (97,82 protsenti) ja Kristiina Ojuland on osalenud 2402 hääletusel ning hääletanud koos fraktsiooniga 2313 korral (96,16 protsenti).

Oviir, Savisaar ja Ojuland kuuluvad Euroopa parlamendi liberaalide ja demokraatide fraktsiooni, Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, Ivari Padar sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni ning Indrek Tarand roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni.

Euroopa parlamendi praegune koosseis alustas tööd 2009. aasta 14. juulil.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD