Suuremad tarbijad ootavad aprillist saadik alanenud kütusehindade languse jätkumist, kütusemüüjad prognoosivad aga pigem praeguste hindade püsimist, kirjutab Äripäev.

Brenti toornafta hind on märtsi 125 dollari tipust langenud 90 dollarile, mis on viimase pooleteise aasta madalaim. See on kahandanud ka kütusehindu tanklates. Kütusemüüjad jäävad lehe andmeil aga hindade edasise liikumise suhtes kõhklevaks ega kipu tegema pikaajalisi prognoose.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i ärikliendiosakonna juht Raimo Vahtrik ütles lehele, et nafta ja mootorikütuste teise poolaasta hindade osas lähevad analüütikute hinnangud lahku – räägitakse nii jätkuvast hinnalangusest, mida toetab nafta ülepakkumine, kui ka võimalikust naftahinna tõusust, mis peaks tekkima tänu Euroopa kriisi lahenemisele ning Hiina ja USA majanduskasvu jätkumisele.

Vahtriku andmeil on mootorikütuste üldine tarbimine sel kevadel võrreldes mullusega kasvanud ning tarbimise kasvu on vedanud eelkõige diislikütus.

Olerexi turundusjuhi Anti Moppeli sõnul on turul praegu valdav meelsus, et maailmamajandus on nõrk, nõudlus arenenud tööstusriikides ei kasva, Kagu-Aasia ei suuda maailma kogutarbimist oluliselt kasvatada ja nõudluse rahuldamiseks on turul piisavalt toornaftat. Seetõttu on põhjust oodata mõõdukate hindade püsimist, märkis ta.

Moppel lisas, et teisel poolaastal kasvab traditsiooniliselt kütuse tarbimine maailmas. Kuna aga maailmaturul jagub naftat piisavalt, siis pole see tema sõnul argument hinnatõusuks. Ta märkis, et samas tuleb arvestada muude teguritega, nagu näiteks poliitilised pinged Iraanis ja Mehhiko lahel algav orkaanihooaeg.

"Alati on olemas võimalus, et naftatootmine mõnes regioonis saab mingil põhjusel häiritud, ja kui turg tajub võimalikke tarneraskusi, siis see toob tavaliselt kohe kaasa hinnatõusu," selgitas Moppel.

Äripäev kirjutab, et suuremate energiatarbijate, näiteks logistikafirmade, hinnangul võivad naftahinnad maailmamajanduse nõrgenemisega veelgi langeda ning nad ei rutta praegustelt tasemetelt hindu fikseerima.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase sõnul ostab ettevõte kütust hanke korras ning tarnijaga sõlmitud lepingu järgi kajastuvad muutused maailmaturu hindades ka Eesti Raudtee sisseostetava kütuse hinnas. Estonian Air teatas, et firmal pole praegu kavatsust kütusehindu fikseerida. Samuti ei osta pikemaks ajaks kütust ette bussifirma Hansabuss.

Ajaleht märgib, et aprillist alates odavnenud kütuseliiter maksab siiski rohkem kui mullu samal ajal.

bns

Hiljuti kriminaaluurimisel riigiametnikule pistise andmist tunnistanud ettevõte Infragate Eesti AS jätkab endiselt riigihangete konkurssidel osalemist ja võidab neid, kirjutab Postimees.

Parlamendisaadik ja Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) nõukogu reformierakondlasest liige Tõnis Kõiv väidab, et seaduste järgi ei ole võimalik keelata kriminaalkorras karistamata ettevõtte osalemist hankekonkurssidel.Seega on juriidiliselt täiesti korrektne, et kümnetes KIK-i rahastatud projektides osaleb ettevõte, keda veel sügisel ähvardas juriidilise isikuna kriminaalkorras süüdimõistmine, kirjutab ajaleht.

Kaitsepolitsei tuvastas eelmisel aastal, et Infragate andis keskkonnaministeeriumi ametnikule 6500 euro väärtuses pistist, et too soosiks KIK-i hindamiskomisjoni liikmena ettevõtet. Kapo tuvastas ka, et pistist saanud ametnik kirjutas ise ettevõtte eest projektid valmis.

Prokuratuur otsustas uurimise avaliku menetlushuvi tõttu lõpetada ja osapooled pääsesid kriminaalkurjategija staatusest. Infragate Eesti maksis riigile hüvitisena 16 000 eurot.

Infragate Eesti on kahtlusi tekitanud ka Euroopa Liidu raha kasutamisega. Kuna kohus tunnistas seadusevastaseks Tõrva linna ja Infragate Eesti vaidluses sellise kombinatsiooni, kus ettevõte teeb veemajandusprojektile teostatavusuuringu ja viib läbi omanikujärelvalve, satuvad ohtu ka teised Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatud objektid, kus ettevõte on sama süsteemi rakendanud.

Samas oli Infragate varem projekteerinud ja teinud järelvalvet kümnetes teistes kohalikes Eesti omavalitsustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik teisted Euroopa Liidu (EL) kaasrahastamisel tehtud veevärgiehitused, mille projekti on koostanud ja järelvalvet tegi või teeb Infragate, on sattunud raha tagasinõudmise ohtu, kirjutas Postimees teisipäeval. Brüsselil on formaalsete rikkumiste puhul õigus tagasi nõuda ligi veerand projekti maksumusest.

Ligi 100 miljoni kroonise kogumahuga Tõrva veevärgi uuendamise eelprojekti koostas Infragate Eesi AS. Projektiga saab Tõrva endale 30 kilomeetri jagu uusi vee- ja kanalisatsioonitorusid. Lisaks osales Infragate ka projekti valmimise ehitusliku järelvalve riighankel. Sellise olukorra, kus objekti omanikujärelvalvet teeb sama juriidiline isik, kes projekti kirjutas, sisaldab huvide konflikti ja selle keelab otseselt ka ehitusseadus.

bns

Alates pühapäevast ei tohi suurt osa mopeede enam liigelda, sest neil ei ole kehtivat liikluskindlustuse lepingut ega poliisi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel on kindlustusleping sõlmitud üksnes 5 500 mopeedile ja vaid 4 300 mopeedil on kehtiv liikluskindlustuse poliis. Hinnanguliselt on Eestis kasutusel 20 000 mopeedi, mis tähendab, et üle protsendi mopeedidest on kindlustuseta ja ei tohi 1. juulist liigelda.

CV Keskuse tööportaalis on teisipäeva seisuga kokku avaldatud tööpakkumisi 3128, mis on võrreldes eelmise aasta juunis avaldatud 1744 tööpakkumisega ligi 80 protsenti enam.

"See arv ei näita tegelikku pakutavate töökohtade arvu, sest paljud ettevõtted kasutavad töötajate leidmiseks ka CV-de andmebaasi teenuseid, eriti juhul, kui otsingud on jäänud viimasele hetkele ja kiiresti on vaja leida sobilik töötaja," kommenteeris CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg BNS-ile.

Jaanuaris avaldati tööpakkumisi CV Keskuses kokku 3968, märkis ta.

Küsimusele, kas suvi on hooajaliste tööpakkumiste arvel pakkumisi juurde toonud, vastas Tammeorg, et hooajalisi tööpakkumisi lisatakse kõige rohkem kevadel aprilli- ja maikuus ning novembrikuus. "Hooajaliste tööpakkumiste osakaal oli suurem maikuus, mil avaldati 388 hooajalist tööpakkumist, hetkel on CV Keskuse tööportaalis hooajalisi tööpakkumisi 251," ütles ta.

Tänavu esimese kuue kuu võrdluses oli tööpakkumiste arv Tammeoru sõnul kõige suurem maikuus, kui avaldati 4578 tööpakkumist. Siis oli ka kõige rohkem hooajalisi tööpakkumisi. "Juunis tavaliselt hooajaliste tööpakkumiste maht väheneb juba, sest töötajaid otsitakse perioodiks juuni kuni august," lisas ta.

Võrreldes eelmise aastaga ei ole hooajaliste tööpakkumiste osakaal Tammeoru sõnul CV Keskuses oluliselt tõusnud: 2011. aasta esimese kuue kuu jooksul avaldati kokku 1327, tänavu samal perioodil 1499 hooajalist tööpakkumist. 2011. aasta juunis avaldati portaalis 216 hooajalist tööpakkumist, selle aasta juunis on neid olnud 251.

"Suurenes osakaal just hooajaliste tööpakkumiste soovijate hulgas, nimelt CV-de andmebaasis oli meil märtsi lõpus 49 350 aktiivset CV-d, kus oli soovitud töö liigiks märgitud ajutine/hooajatöö ning hetkel on meil hooajatöö sooviga inimesi koguni 53 428. Paari kuuga lisandus üle 4000 tööotsija, kes on huvitatud hooajalisest tööst," kommenteeris ta.

Tammeorg lisas, et hooajalisi tööpakkumisi on tänavu enim klienditeeninduse, müügi, turismi, hariduse ja toitlustuse vallas.

Valdkonniti on selle aasta juunis kõige rohkem tööpakkumisi klienditeeninduses, järgnevad müük, tööstus/tootmine, ehitus/kinnisvara ning mehaanika/tehnika. Tänavu jaanuaris oli enim tööpakkumisi samuti klienditeeninduses, järgnesid müük, tööstus/tootmine, assisteerimine/administreerimine ja ehitus/kinnisvara.

Tammeorg rääkis, et töötaja leidmiseks panustatakse oluliselt rohkem kui varem. "Kasutatakse aktiivsemalt CV-de andmebaasi otsingut ja paljusid lisateenuseid, mis tõstavad ka ettevõtte brändingut. Tööandjad on aru saanud, et selleks, et parimad töötajad tahaksid nende ettevõttes töötada, on vaja nii olemasolevate kui potentsiaalsete töötajate sihtrühmale pidevalt oma ettevõtet turundada. Ei piisa ainult vaba töökoha tekkimisel tööpakkumise avaldamisest."

Tammeoru sõnul on alates augustist oodata tööpakkumiste tõusu. "August kuni oktoober on kõige aktiivsemad kuud töötajate värbamisel."

Nõudlus tööjõu järele kasvab, pigem saab probleemiks kvalifitseeritud tööjõu leidmine, lisas ta.

CV Keskuses on praegu kokku 363 441 aktiivset CV-d.

CV Keskus mõõdab statistikas ainult neid tööpakkumisi, mida Eesti ettevõtjad portaalile otse postitavad. Tööpakkumisi, mis tulevad CV Keskusele töötukassa kaudu, ning oma Läti ja Leedu tööpakkumiste sõsarportaalide numbreid CV Keskus antud statistikas ei arvesta.

bns