Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talitus hoiatab võimalike petturite eest, kes üritavad autoostu varjus eraisikutest automüüjatelt raha välja petta.

Neljapäevase seisuga on teada, et petuskeemiga on seotud vene keelt või leedu keelt rääkivad inimesed, kes võtavad ühendust internetis autot müüva eraisikuga. Hiljem suheldakse e-kirja teel ja inglise keeles ning jäetakse telefoninumber, millel on Nigeeria suunakood.

Automüüjale antakse märku, et auto on ostjale sobiv ja lepitakse kokku, et sellele tuleb järgi hetkel Eestis olev treiler. Maksmise osas lepitakse kokku, et müüjale kantakse pangakontole suurem summa raha, mis ületab müüdava auto hinna. Sellest palutakse müüjal arvestada maha auto müügisumma ning ülejäänud raha peaks automüüja andma treilerijuhile. Hiljem muudetakse ostjate poolt kokkulepet ja saadetakse müüjale hoopis postiga tšekk tema nimele, mis on tõenäoliselt kehtetu.

Praegu teadaoleva juhtumi korral oli auto müügihind 900 eurot ja tšekk saadeti väärtusega 5800 eurot. Suure tõenäosusega on tegemist katteta tšekiga, mille kontroll võtab pangas aega ning see maksab hinnanguliselt 90 eurot. Kuna toiminguhind on kallis, siis enamik inimesi ei kontrolli pangas saadud tšeki õigsust ja sellele kurjategijad loodavadki.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Margus Sass palub, et inimesed oleksid ettevaatlikud ja ei läheks sellise skeemiga kaasa. „Heal juhul kaotab müüja auto, halvimal, kaotab auto ning maksab veel tšeki ning automüügi vahesumma kurjategijatele, lootuses tšekk hiljem rahaks teha,“ hoiatab Sass.

Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra soovitab ostu-müügitehingute puhul kasutada pigem pangaülekandeid või äärmisel juhul sularahatehinguid. „Igasuguse kahtluse korral tuleks küsida ostjalt isikut tõendavat dokumenti ja kirjutada üles tema andmed. Juhul, kui isik „hiilib“ sellest palvest kõrvale, võib olla suhteliselt kindel, et tegemist on pettuse katsega,“ manitseb Vahtra.

bns

Ida-Virumaal Avinurme vallas kaldus neljapäeva hommikul kraavi 180 elussiga vedanud veok, hukkus ligi 30 looma.

Ida päästekeskuse teatel juhtus õnnetus kella 8.41 ajal Pärniku ringil. Teel Tartust Rakverre teelt välja sõitnud veoki juht vigastada ei saanud. Veokist, mis vedas 180 siga, pääsesid osad loomad lahti ja jooksid ümbruskonnas ringi, mistõttu oli liiklus piirkonnas häiritud. 20-30 looma hukkusid ning üksikud said vigastada.

Sündmuskohale saadeti päästjad Mustvee ja Iisaku komandodest ning Jõhvi operatiivkorrapidaja. Päästjad tõid sead veokist välja ja paigutasid loomad ajutiselt lähedal asuva maja hoovi. Veoki furgooni paigaldati ülerõhuventilaator, et sigadel päästetööde ajal hapnikku jaguks.

Ida päästekeskuse pressiesindaja teatel olid kella 11.40-ks kõik sead veokist välja toodud ning pärastlõunal viis teine veok loomad edasi sihtkohta. Ühtlasi tõmmati avariiline auto ratastele ja pukseeriti minema.

bns

President Toomas Hendrik Ilvese erinevate laenude kogujääk on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 5240 euro võrra.

Presidendi 2011. aasta majanduslike huvide deklaratsioonist selgub, et presidendil on Nordea pangast võetud eluasemelaenu jäägiks 41 420 eurot ja HypoVereinsbankist võetud laen kinnisvara soetamiseks 209 635 eurot.

2010. aasta deklaratsioonis oli Ilvese laenujääk 46 660 eurot, teiste kohustuste suurus aastaga muutunud ei ole.

Ilvesel on kaks kinnisvõlga kinnisvara soetamiseks Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG ees – üks summas 122 710 eurot ning teine summas 153 899 eurot.

Lisaks on Ilvesel Soome panga Merita Bank Plc kasuks seatud hüpoteek summas 12 782 eurot ja kõrvalnõuete summa suurusega 2556 eurot ning Soome pangas Nordea Pank Finland Plc kasuks seatud kaks hüpoteeki summas 19 685 eurot ja 113 763 eurot.

Sissetulekuna on president deklareerinud oma palga 5050 eurot kuus, millele lisandub 20-protsendiline esindustasu. Muid tulusid presidendil 2011. aastal ei olnud.

Ilvesele kuulub kinnisvarana Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, kaasomandis korter Saksamaal Göttingenis ning kaasomandis korter Saksamaal Würzburgis.

bns

Eesti maavanematest on kõige rohkem võlgu pankadele Võru maavanemal Andres Kõivul ja kõige rohkem kinnisvara Viljandi maavanemal Lembit Kruusel.

Kõivu võlg eluasemelaenu näol AS-ile SEB Pank ulatub 143 888 euro ja 26 sendini, selgub Riigi Teatajas avaldatud ametnike majanduslike huvide deklaratsioonidest. Kõivule järgneb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kellel on 130 000-eurone eluasemelaen Nordea Pangast. Kolmandal kohal on võlakoormuse poolest Tartu maavanem Reno Laidre, kellel on 99 297 euro ja kahe sendini ulatuv eluasemelaen SEB Pangast. Ühtegi võlga ei ole neljal maavanemal - Saare maavanemal Kaupo Kaasikul, Valga maavanemal Margus Lepikul, Harju maavanemal Ülle Rajasalul ja Jõgeva maavanemal Viktor Svjatõševil.

Kõige enam kinnisvara omavale Viljandi maavanemale Lembit Kruusele kuulub kaks maatulundusmaad, elamumaa ja tootmismaa Viljandimaal Suure-Jaani vallas ning elamumaa Tartus. Rapla maavanemale Tiit Leierile kuulub neli korteriomandit, millest üks Raplas ja kolm Tartus, kaks maatulundusmaad Valgamaal Otepää vallas, samuti kelder Tartus ning Saare maavanemale Kaido Kaasikule kuulub kaks maatulundusmaad ja korruselamumaa Saaremaal Valjala vallas. Üldse ei ole kinnisvara Põlva maavanemal Ulla Preedenil ja Lääne-Viru maavanemal Einar Vallbaumil.

bns