EESTI UUDISED BNS

Ansip: Eesti võib ülemkogu tulemustega rahul olla

Peaminister Andrus Ansipi sõnul olid sel ülemkogul tehtud euro tulevikku puudutavad otsused head ja tasakaalukad ning Eesti võib tippkohtumise tulemustega rahul olla.

"Ülemkogul vastuvõetud otsused on Euroopa Liidu (EL) kui terviku huvides, nad on eurotsooni tugevdamise huvides ja nad on loomulikult sel juhul ka Eesti huvides," kommenteeris Ansip BNS-ile.

Ansipi sõnul tekitasid vaidlusi pea kõik ülemkogul arutlusel olnud küsimused, kuid pärast teravaid vaidlusi saadi heale kokkuleppele.

Eesti jaoks kõige olulisema küsimusena tõi peaminister välja arutelud mitme-aastase eelarveraamistiku üle. "Selles küsimuses me olime edukad oma murede teadvustamisel."

"Euroopa Komisjoni pakutud pakett, mida väga hästi arendati edasi Taani eesistumise ajal, on võrreldes praeguse finantsperspektiiviga märksa enam suunatud üle-Euroopaliste eesmärkide saavutamisele," märkis peaminister.

Ansipi hinnangul on selles kavas ka piiriüleste taristuprojektide osa täiesti arvestatav. "Euroopa Ühendamise Rahastu on kava üks paremaid osasid. Me oleme soovinud olla enam lõimunud erinevate Euroopa riikidega ja nüüd peame rohkem tähelepanu pöörama taristutele, sellele füüsilisele lõimumise poolele," kommenteeris ta.

Tegemist oli esimese uue eelarvekava aruteluga ülemkogu tasemel, arutelu jätkub oktoobris. Sügisel lähevad kõnelused peaministri sõnul kindlasti ka märksa kriitilisemaks. "Ma loodan, et detsembris jõuame kokkuleppele. Seda, et pinged ei süvene, ma seitsme aasta tagustele mälestustele tuginedes, kindlasti ei eelda. Kindlasti neid pingeid tuleb."

Eelarve läbirääkimistel on Eestil kaks teemade ringi, milleks on ühtekuuluvuspoliitika ning põllumeeste otsetoetused. Ansipi sõnul on Eesti praegu rahul sellega, et "meie muret on mõistetud."

Põllumeeste otsetoetustest rääkides märkis Ansip, et Baltimaade otsetoetuste tase on ülekohtuselt madal võrreldes väga paljude teiste EL-i liikmesriikidega. "Me ei taotle selles küsimuses mitte rohkem raha, vaid soovime võrdset kohtlemist."

"Võrdse kohtlemisega praktikas on muidugi nii, et paljude Lääne-Euroopa riikide jaoks ei ole avaliku arvamuse tõttu võimalik otsetoetusi sendigi võrra vähendada, seega lahenduseks kujuneb ilmselt Eesti põllumeeste otsetoetuste taseme tõus," selgitas Ansip.

Üks ülemkogul arutlusel olnud küsimuste ring oli seotud ka komisjoni antud riigipõhiste soovitustega. "Eesti võtab neid soovitusi väga tõsiselt ja usun, et oleme suutelised neid väga suures osas ka rakendama. Kindlasti ei võta me neid soovitusi kui tohutut kriitikat," kommenteeris peaminister.

Neljapäeva öösel leppisid EL-i valitsusjuhid kokku ka umbkaudu 120 miljardi euro suuruses kasvupaktis. "Kasvupaktiga on nii, et kõik, mis puudutab siseturu arendamist, digitaalse ühtse turu arendamist ja tööhõive suurendamist, siis see on kõik nii Euroopa kui terviku ja Eesti huvides," selgitas Ansip.

Paljude riikide jaoks olid Ansipi sõnul kasvupaktis aga olulisemad lühiajalisemad meetmed, nagu näiteks Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra või projektivõlakirjade rakendamine, mis Eestile aga tema väiksuse tõttu väga olulised ei ole.

Pangaliidu teema on Ansipi sõnul aga ka Eesti jaoks oluline, kuigi siinses regioonis on piiriülene pangandusjärelevalve hästi arenenud. Ülemkogul otsustati ka, et toimiv piiriülene pangandusjärelevalve saab mitmete toetusmeetmete eelduseks. "Kui järelevalvet ei ole, siis ei saa ka abivahendeid."

Mis institutsioon järelevalvega tegelema hakkab on Ansipi sõnul veel diskussiooni küsimus, kuid kindlasti on selles kaasatud Euroopa Keskpank.

Kommenteerides küsimust, et stabiilsusmehhanisme hakatakse kasutama pankade rekapitaliseerimiseks, märkis Ansip, et lootusetute pankade turgutamiseks Euroopa maksumaksja raha kindlasti kasutama ei hakata. "Rekapitaliseeritakse ikka neid panku, millel on tulevikku ja mille suhtes prognoosid on head."

"Elujõulised pangad vajavad kriisi üleelamiseks abi ja sellist abi on EL ka valmis andma näiteks Hispaania pankadele, aga sellise abi eelduseks on tugeva piiriülese pangandusjärelevalve olemasolu. Kui ei ole sõltumatut hinnangut pankade elujõulisuse kohta, siis ei tasu neil ka abiga arvestada," lisas ta.

EFSF-i ja ESM-i põhikirjas Ansipi kinnitusel mingeid muutusi tulemas ei ole.

Ansip Barrosole: tahame meie põllumeeste võrdset kohtlemist

Reede hommikul Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barrosoga kohtunud Andrus Ansipi sõnul tahavad Balti riigid oma põllumeestele võrdset kohtlemist.

Barrosoga kohtusid reede hommikul Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu president Dalia Grybauskaitė. "Tahame, et meie põllumehi koheldaks võrdselt. Miski ei õigusta otsetoetuste taseme erinevusi, mis ulatuvad kordadesse," sõnas Ansip, korrates juba eelmisel õhtul teistele Euroopa Liidu juhtidele öeldut.

Kohtumisel avaldasid Balti riikide liidrid toetust Euroopa Liidu (EL) pikaajalise eelarve kavale, kuid rõhutasid seejuures vajadust kohelda võrdsetel alustel teiste riikidega Eesti, Läti ja Leedu põllumehi, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

EL-i keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta. Eestis on see 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot. Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni.

Eesti põllumeeste olukord leidis neljapäeval mõistmist ka Eesti tootjatega kohtunud Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi poolt.

Teise teemana oli kohtumisel kõne all ühtekuuluvuspoliitika vahendite maht uuel eelarve perioodil. Ka selles küsimuses olid Balti riikide liidrid ühel meelel, et järgmisel perioodil eraldatavad vahendid ei tohi väheneda.

Eesti hinnangul on senised investeeringud ühtekuuluvpoliitika vahenditest ennast igati õigustanud.

bns

Registreeritud töötute üldarv vähenes nädalaga 258 võrra

Töötukassa andmeil ulatus registreeritud töötute üldarv neljapäeva seisuga 41 486 inimeseni, mis on 258 võrra vähem kui eelmise nädala neljapäeval.

Registreeritud töötud moodustavad praegu 6,3 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Kõige kõrgem on näitaja endiselt Ida-Virumaal,kus see on 11,4 protsenti. Kõige madalam on registreeritud töötuse tase Tartumaal ja Viljandimaal, kus on töötuna arvel 4,2 protsenti tööjõust.

Viimase nädala jooksul võttis töötukassa arvele 1151 uut töötut, kellest 119 olid koondatud nende eelmisest töökohast.

Töötukassal on praegu pakkuda 4052 töökohta Eestis ja 144 välismaal.

Alates juuli algusest lõpetab töötukassa registreeritud töötute nädalastatistika avaldamise. Iganädalast statistikat hakkas kassa avaldama majanduskriisi alguses, kui registreeritud töötute arv kasvas väga kiiresti.

Töötukassa on nädalastatistika avaldamisest loobumist põhjendanud sellega, et see on väga tugevasti mõjutatud kalendaarsetest efektidest ja ka ühekordsetest muutustest.

"Nüüd, kus registreeritud töötus on vaatamata sesoonsetele kõikumistele langeva trendiga, oleme loobumas selle lühiajalise statistika avaldamisest ning jätkame kõigi tähtsamate statistiliste näitajate avaldamist kuustatistikas," märkis töötukassa oma avalduses.

bns

Kanter kindlustas edasipääsu EM-i kettaheite finaali

Helsingis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kindlustas Gerd Kanter eelvõistluse kuuenda tulemusega edasipääsu lõppvõistlusele, Märt Israel finaali ei pääsenud.

Kanter heitis esimeses heitjate grupis kolmandal katsel 64,85 meetrit, kahel eelneval katsel 59,08 ja 63,71 meetrit.

Kolmanda katse tulemus andis Kanterile oma heitegrupis sakslase Robert Hartingu 65,49 meetrise heite järel teise koha, kahe heitjategrupi kokkuvõttes oli tema tulemus kuues.

Teises heitjate grupis võistelnud kettaheitja Märt Israel laupäevasele lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimesel katsel ta tulemust kirja ei saanud, teisel katsel lendas ketas 60,59 meetrit, kolmandal katsel 58,31 meetrit.

Parimaks jäänud teise katse tulemus andis Israelile kahe võistlusgrupi kokkuvõttes 17. koha.

Laupäeval kell 19.10 toimuvale lõppvõistlusele pääses 12 parimat heitjat: hispaanlane Mario Pestano tulemusega 66,27, ungarlane Zoltan Kovago 65,99, sakslane Robert Harting 65,49, hollandlane Erik Cadée 65,09, britt Lawrence Okoye 64,86, Gerd Kanter 64,85, hispaanlane Frank Casanas 64,50, poolakas Robert Urbanek 64,07, hollandlane Rutger Smith 63,75, sakslane Markus Münch 62,83, türklane Ercüment Olgundeniz 62,82 ja austerlane Gerhard Mayer 62.35.

bns

Ansip rõhutas Euroopa Ülemkogul põllumeeste võrdset kohtlemist

Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutati täna Euroopa Liidu eelarve kava aastateks 2014-2020 ja anti põhimõtteline heakskiit tegevuste kogumile ehk kasvupaktile, mis aitab liikmesriikidel luua uusi töökohti ja tagada majanduse kasv. Läbirääkimistel Euroopa Liidu eelarve kava üle rõhutas peaminister Andrus Ansip põllumajanduse otsetoetuste kiirema võrdsustamise tähtsust Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele.

“Eesti põllumehi tuleb kohelda Euroopa Liidus võrdselt,“ sõnas Ansip. Eesti põllumehed saavad võrreldes suurimate saajatega toetust hektari kohta vähem, kõigest 44% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

Samuti tuleb peaministri sõnul eraldada piisavalt vahendeid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikasse sest see aitab tõsta heaolu taset vähemarenenud piirkondades ning taastuda majanduslangusest.

Euroopa Liidu eesistuja Taani on kaardistanud kõikide liikmesriikide vahel kokkulepet vajavad teemad. Selle aruande pinnalt tehti täna valitsusjuhtide vahel algust aruteludega uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve põhisuundade üle, kokkuleppele eelarve osas soovitakse jõuda 2012.aasta lõpuks.

Tänasel kohtumisel leidsid riikide juhid, et Euroopa Liidu vahendeid tuleb kasutada targalt ja inveesteeringud tuleb suunata kasvu tagamisele. “See tähendab, et eelarve peab toetama kõiki neid tegevusi, mis aitavad suurendada tööhõivet ja majanduskasvu ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet,” sõnas Ansip. Eesti toetab seejuures vaadet, et struktuurivahendite kasutamine oleks edaspidi seotud Euroopa Komisjoni poolt igale liikmesriigile antavate majanduspoliitiliste soovitustega.

Euroopa Liidu majanduskasvu üheks oluliseks teguriks on ka paremini toimiv ühine siseturg, näiteks ettevõtjate võimalus pakkuda teenuseid ilma administratiivsete takistusteta igal pool Euroopa Liidus. Oluline on ka kiire edasiminek digiteenuste ühtse turu loomisega, mis aitaks kaasa ka e-kaubandusele ja teenuste piiriülesele kasutamisele

bns

Eesti aitab Afganistani lapsi lastehalvatuse eest kaitsta

Eesti aitab Afganistani lapsi lastehalvatuse eest kaitsta

Välisministeerium toetab ÜRO lastefondi UNICEF tegevusi, mis on suunatud lastehalvatuse vastu võitlemiseks Helmandi provintsis Afganistanis.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan Eesti arengukoostöö üks olulisemaid sihtriike ning viimastel aastatel oleme keskendunud Helmandi provintsi tervishoiusektori arendamisele. „Lastehalvatuse vastase võitluse toetamine Helmandis on osa meie arengukoostöö alasest tegevusest Afganistanis,“ ütles ta. „Tervishoiu alal on Helmandi provintsis veel palju teha ning seetõttu soovime omaltpoolt jätkuvalt selle valdkonna arendamisega kaasa aidata afgaanide elu parandamisele,“ lisas ta.

Afganistan on Pakistani ja Nigeeria kõrval üks kolmest riigist maailmas, kus lastehalvatus on endiselt endeemiliselt leviv haigus. Eriti keeruline on olukord Helmandi, Kandahari ja Uruzgani provintsis. Suur takistus lastehalvatuse vastu võitlemisel on inimeste vähene teadlikkus. Näiteks on vaid pooled Afganistani peredest kuulnud lastehalvatusest enne, kui vaktsineerijad nende juurde jõuavad. Samuti takistavad vaktsineerimist kultuurilistest iseärasustest tulenevad kommunikatsiooniprobleemid. Tihti ei ava naised uksi vaktsineerijatele ja nendega suhtlevad pere vanemad lapsed, kes ei mõista alati vaktsineerimise olulisust ning osade perekondade lapsed jäävad seetõttu vaktsineerimata.

UNICEFi projekti eesmärk on suurendada Afganistanis lastehalvatusalast teadlikkust, koolitada vaktsineerimisega seotud inimesi ja tugevdada vaktsineerimisvõimekust. Nende tegevuste tulemusena loodetakse üheksas Helmandi provintsi piirkonnas − Bust’is, Nad-e-Ali/Marjah’is, Nowzad’is, Nahrisiraj’s, Musa Qala’s, Sangin’is, Nawa’s, Kajjaki’s ja Washer’is − vähendada vaktsineerimata jäänud laste arvu vähemalt poole võrra.

Välisministeerium toetab UNICEFi projekti 20 453 euroga arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud rahast.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD