Helsingis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kindlustas Gerd Kanter eelvõistluse kuuenda tulemusega edasipääsu lõppvõistlusele, Märt Israel finaali ei pääsenud.

Kanter heitis esimeses heitjate grupis kolmandal katsel 64,85 meetrit, kahel eelneval katsel 59,08 ja 63,71 meetrit.

Kolmanda katse tulemus andis Kanterile oma heitegrupis sakslase Robert Hartingu 65,49 meetrise heite järel teise koha, kahe heitjategrupi kokkuvõttes oli tema tulemus kuues.

Teises heitjate grupis võistelnud kettaheitja Märt Israel laupäevasele lõppvõistlusele ei pääsenud. Esimesel katsel ta tulemust kirja ei saanud, teisel katsel lendas ketas 60,59 meetrit, kolmandal katsel 58,31 meetrit.

Parimaks jäänud teise katse tulemus andis Israelile kahe võistlusgrupi kokkuvõttes 17. koha.

Laupäeval kell 19.10 toimuvale lõppvõistlusele pääses 12 parimat heitjat: hispaanlane Mario Pestano tulemusega 66,27, ungarlane Zoltan Kovago 65,99, sakslane Robert Harting 65,49, hollandlane Erik Cadée 65,09, britt Lawrence Okoye 64,86, Gerd Kanter 64,85, hispaanlane Frank Casanas 64,50, poolakas Robert Urbanek 64,07, hollandlane Rutger Smith 63,75, sakslane Markus Münch 62,83, türklane Ercüment Olgundeniz 62,82 ja austerlane Gerhard Mayer 62.35.

bns

Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutati täna Euroopa Liidu eelarve kava aastateks 2014-2020 ja anti põhimõtteline heakskiit tegevuste kogumile ehk kasvupaktile, mis aitab liikmesriikidel luua uusi töökohti ja tagada majanduse kasv. Läbirääkimistel Euroopa Liidu eelarve kava üle rõhutas peaminister Andrus Ansip põllumajanduse otsetoetuste kiirema võrdsustamise tähtsust Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele.

“Eesti põllumehi tuleb kohelda Euroopa Liidus võrdselt,“ sõnas Ansip. Eesti põllumehed saavad võrreldes suurimate saajatega toetust hektari kohta vähem, kõigest 44% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

Samuti tuleb peaministri sõnul eraldada piisavalt vahendeid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikasse sest see aitab tõsta heaolu taset vähemarenenud piirkondades ning taastuda majanduslangusest.

Euroopa Liidu eesistuja Taani on kaardistanud kõikide liikmesriikide vahel kokkulepet vajavad teemad. Selle aruande pinnalt tehti täna valitsusjuhtide vahel algust aruteludega uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve põhisuundade üle, kokkuleppele eelarve osas soovitakse jõuda 2012.aasta lõpuks.

Tänasel kohtumisel leidsid riikide juhid, et Euroopa Liidu vahendeid tuleb kasutada targalt ja inveesteeringud tuleb suunata kasvu tagamisele. “See tähendab, et eelarve peab toetama kõiki neid tegevusi, mis aitavad suurendada tööhõivet ja majanduskasvu ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet,” sõnas Ansip. Eesti toetab seejuures vaadet, et struktuurivahendite kasutamine oleks edaspidi seotud Euroopa Komisjoni poolt igale liikmesriigile antavate majanduspoliitiliste soovitustega.

Euroopa Liidu majanduskasvu üheks oluliseks teguriks on ka paremini toimiv ühine siseturg, näiteks ettevõtjate võimalus pakkuda teenuseid ilma administratiivsete takistusteta igal pool Euroopa Liidus. Oluline on ka kiire edasiminek digiteenuste ühtse turu loomisega, mis aitaks kaasa ka e-kaubandusele ja teenuste piiriülesele kasutamisele

bns

Eesti aitab Afganistani lapsi lastehalvatuse eest kaitsta

Välisministeerium toetab ÜRO lastefondi UNICEF tegevusi, mis on suunatud lastehalvatuse vastu võitlemiseks Helmandi provintsis Afganistanis.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan Eesti arengukoostöö üks olulisemaid sihtriike ning viimastel aastatel oleme keskendunud Helmandi provintsi tervishoiusektori arendamisele. „Lastehalvatuse vastase võitluse toetamine Helmandis on osa meie arengukoostöö alasest tegevusest Afganistanis,“ ütles ta. „Tervishoiu alal on Helmandi provintsis veel palju teha ning seetõttu soovime omaltpoolt jätkuvalt selle valdkonna arendamisega kaasa aidata afgaanide elu parandamisele,“ lisas ta.

Afganistan on Pakistani ja Nigeeria kõrval üks kolmest riigist maailmas, kus lastehalvatus on endiselt endeemiliselt leviv haigus. Eriti keeruline on olukord Helmandi, Kandahari ja Uruzgani provintsis. Suur takistus lastehalvatuse vastu võitlemisel on inimeste vähene teadlikkus. Näiteks on vaid pooled Afganistani peredest kuulnud lastehalvatusest enne, kui vaktsineerijad nende juurde jõuavad. Samuti takistavad vaktsineerimist kultuurilistest iseärasustest tulenevad kommunikatsiooniprobleemid. Tihti ei ava naised uksi vaktsineerijatele ja nendega suhtlevad pere vanemad lapsed, kes ei mõista alati vaktsineerimise olulisust ning osade perekondade lapsed jäävad seetõttu vaktsineerimata.

UNICEFi projekti eesmärk on suurendada Afganistanis lastehalvatusalast teadlikkust, koolitada vaktsineerimisega seotud inimesi ja tugevdada vaktsineerimisvõimekust. Nende tegevuste tulemusena loodetakse üheksas Helmandi provintsi piirkonnas − Bust’is, Nad-e-Ali/Marjah’is, Nowzad’is, Nahrisiraj’s, Musa Qala’s, Sangin’is, Nawa’s, Kajjaki’s ja Washer’is − vähendada vaktsineerimata jäänud laste arvu vähemalt poole võrra.

Välisministeerium toetab UNICEFi projekti 20 453 euroga arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud rahast.

bns

Euroopa Liidu eelarve abil tuleb suurendada tööhõivet ja majanduskasvu, ütles neljapäeval Brüsselis alanud Euroopa ülemkogul osalenud peaminister Andrus Ansip.

Avapäeval arutati EL-i eelarve kava aastateks 2014-2020 ja anti "põhimõtteline heakskiit" kasvupaktile, mille eesmärk on luua uusi töökohti ja tagada majanduskasv, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile.

Kasvupakti asusid aga tõkestama Hispaania ja Itaalia, kes nõuavad lisaks majandusmeetmetele samme alandamaks laenuintresse, mis nendele suurte võlakoormaga riikidele üha teravamat peavalu valmistavad.

Riigijuhid leidsid samas, et EL-i vahendeid tuleb kasutada targalt ja investeeringud tuleb suunata kasvu saavutamiseks, seisis valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteates.

“See tähendab, et eelarve peab toetama kõiki neid tegevusi, mis aitavad suurendada tööhõivet ja majanduskasvu ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet,” sõnas Ansip.

Eesti toetab seejuures vaadet, et struktuurivahendite kasutamine oleks edaspidi seotud Euroopa Komisjoni igale liikmesriigile antavate majanduspoliitiliste soovitustega.

Euroopa Liidu eelarve osas soovitakse jõuda kokkuleppele 2012.aasta lõpuks.

bns