Kirjutav meedia mainis juunis riigijuhtidest ja poliitikutest enim president Toomas Hendrik Ilvest, keda nimetati 926 uudises ja artiklis.

BNS Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel järgnes Ilvesele peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kellest meedia kirjutas juunis 918 korral. Kolmandale kohale tuli rahandusminister Jürgen Ligi, kellest ilmus kuu jooksul Eesti trükiajakirjanduses ja võrguväljaannetes 606 uudist või artiklit.

Reformierakonda kuuluv ja mais partei rahastamisskandaali keskmesse sattunud justiitsminister Kristen Michal ületas juunis uudisekünnise 414 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts 408 korral.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood mainis kirjutav meedia 319 korral, kaitseminister Urmas Reinsalu 272,  keskkonnaminister Keit Pentust 236, sotsiaalminister Hanno Pevkurit 226, välisminister Urmas Paeti 220, siseminister Ken-Marti Vaherit 210, kultuuriminister Rein Langi 192, regionaalminister Siim-Valmar Kiislerit 152 ja põllumajandusministrit Helir-Valdor Seederit 104 korral.

Riigikogu liikmeist mainis kirjutav meedia enim Keskerakonna fraktsiooni liiget ja maadevahetuse protsessis esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud Ester Tuiksood, kellest ilmus 190 uudist või artiklit. Riigikogu esimees, IRL-i kuuluv Ene Ergma leidis meedias mainimist 142, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor 113, Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Lillo 111, samuti reformierakondlane Valdo Randpere 104 ja Keskerakonna peasekretär ning fraktsiooni liige Priit Toobal 100 korral.

Maadevahetuse protsessiga seoses kohtu all olnud ja esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud Villu Reiljani mainis meedia juunis 169 korral.

Ülejäänud poliitikuid mainis meeida juunis vähem kui sajal korral.

bns

Eesti ja Vene valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis eelmisel nädalal Peterburis toimunud istungil kokku püügikorralduse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavu teiseks poolaastaks, kokkuleppe kohaselt on Eesti rääbise püügikvoot juulis 15 tonni.

Kalandusläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärve sõnul võib rääbist püüda kõikide püügivahenditega ainult juulikuu jooksul.

Mõlema riigi teadlased soovitasid Peipsi järvel teisel poolaastal suurendada ahvena- ja kohapüüki, sest nende röövkalade suure arvukuse tõttu napib seal tinti, teatas keskkonnaministeerium.

Kalapüügikomisjon leppis kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 millimeetrit. Ka nakkevõrkudega püüki võib alustada 1. septembrist.

Samuti võib 1. septembrist kuni 1. novembrini püüda 35-sentimeetrise alammõõduga koha. Püügikvootide täitumisel tuleb aga püük lõpetada.

Talijärv sõnas, et tänu koha alammõõdu vähendamisele saavad kalurid aktiivpüügivahenditega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat ning seejuures pikeneb tunduvalt sügisene püügihooaeg. "Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike," märkis ta.

Lisaks suurendatakse Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel teisel poolaastal kalandusalast järelevalvet ja jätkatakse ühiseid kontrollreide, teatas ministeerium

Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2013. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Eestis 2012. aasta novembris.

bns

Tallinnas sattus möödunud nädala lõpus kriminaaluurimise alla noormees, kes hakkas vastu teda korrale kutsuma läinud politseinikule.

Politsei sai laupäeval kella 23.30 ajal Kellamäe tänava kortermajast väljakutse, milles teatati, et ühest korterist kostub lärmi. Politseipatrull sõitis sündmuskohale ning korterist väljusid neiu ja kolm noormeest, kes olid kõik alkoholi tarvitanud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul otsustas politsei inimesed dokumentide kontrollimiseks trepikojast õue suunata, kuid välisukse juures asus üks noormees ust blokeerima ja tõukas politseinikku tugevalt vastu postkaste.

"Politseinik tundis valu, kuid kehavigastusi ei saanud. 23-aastane noormees toimetati kahtlustatavana jaoskonda ja vabastati pärast ülekuulamist allkirja vastu," ütles Põder BNS-ile.

Karistusseadustik näeb avalikku korda kaitsva võimuesindaja ründamise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

bns

Kirjutav meedia mainis juunis Eesti suuremate omavalitsuste juhtidest taas kõige sagedamini Keskerakonna esimeest ja Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kellest ilmus 312 uudist või artiklit.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli omavalitsusjuhtidest mais mainimiste arvu järgi teisel kohal Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kelda mainiti 71 uudises või artiklis. Tartu linnapead, Reformierakonda kuuluvat Urmas Kruuset mainiti 51 uudises või artiklis.

Haapsalu linnapead, reformierakondlast Urmas Suklest mainiti 27 uudises või artiklis, Rakvere Reformierakonda kuuluvat linnapead Andres Jaadlat 24, Valga sotsiaaldemokraadist linnapead Kalev Härki 22, Jõhvi reformierakondlasest vallavanemat Tauno Võhmarit 19, Võru linnapead, Reformierakonda kuuluvat Jüri Kaverit 17 ja hiljuti Rapla vallavanema kohalt lahkuma sunnitud reformierakondlast Alar Mutlit 15 uudises või artiklis.

Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapead Jevgeni Solovjovi mainis meedia juunis 13, Kuressaare reformierakondlasest linnapead Mati Mäetalu 12 ja Viljandi samuti reformierakondlasest linnapead Loit Kivistikku 11 korral. Teised omavalitsusjuhid leidsid uudistes ja artiklites mainimist vähem kui kümnel korral.

ETA Monitooringu ülevaade arvestab eesti- ja venekeelset trükimeediat, uudisteagentuuri   BNS ja suuremaid võrguväljaandeid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade omavalitsusjuhtide mainimist televisioonis ja raadios.

bns