Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab pikendada mopeedidele kehtivaid leebemaid tehnilisi nõudeid poole aasta võrra tuleva aasta 1. jaanuarini, et võimaldada mopeediomanikel registreerida oma mopeed lihtsustatud korras.

Eelnõu eesmärk on võimaldada nendele mopeediomanikele, kes tulevad oma sõidukit registreerima pärast 1. juulit, saada oma sõiduk siiski registreeritud, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile.

Ruuda rõhutas, et mopeedide registreerimise tähtaeg on paika pandud liiklusseaduses ning seda tähtaega ei ole majandusministeeriumil kavas muuta. Endiselt peavad kõik mopeedid olema registreeritud 1. juuliks ning pärast seda kuupäeva liikluses registreerimata mopeediga liiklemisel võib politsei rakendada liiklusseadusega kehtestatud karistusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis reedel kooskõlastusringile saadetud eelnõus, et maanteeameti andmetel oli tänavu mai lõpuks registeeritud veidi üle 5000 mopeedi. Samas osaleb Eesti liikluses hinnanguliselt umbes 20 000 mopeedi, seega oli kuu aega enne tähtaega registreeritud vaid veerand kõigist mopeedidest. Seetõttu võib Partsi sõnul eeldada, et küllaltki suurt osa mopeedidest ei registreerita tähtajaks ehk enne 1. juulit.

Kuna mopeedide registreerimise tähtaeg on lõppemas, on viimastel nädalatel tekkinud maanteeameti liiklusbüroodesse järjekorrad oma mopeedi registreerida soovivatest inimestest.

Mullu juulis kehtima hakanud liiklusseaduse järgi peavad kõik mopeedid olema hiljemalt tänavu 1. juuliks olema registreeritud maanteeameti liiklusregistri büroos. Enne 1. juulit 2011 kasutuses olnud mopeedidele kehtib 1. juulini üleminekuperiood, mille jooksul on võimalik sõiduk registreerida. Igal liiklusregistris registreeritud mopeedil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte.

Mopeedi registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu 9,58 eurot. Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest on riigilõiv 6,39 eurot.

bns

Tööpakkumiste vahendaja CV-Online'i poolt mai lõpus läbi viidud uuringust selgus, et 23 protsenti töötavatest inimestest prognoosib, et nende palk tõuseb järgneva kuue kuu jooksul.

Aasta tagasi oli sama näitaja 19 protsenti, märkis CV-Online. Järgneva kuue kuu jooksul prognoosib palgalangust kuus protsenti töötavatest inimestest, möödunud aasta mais ennustas seda seitse protsenti.

"Enam kui pooled palgatõusu prognoosinud inimestest arvavad, et see jääb vahemikku 1-10 protsenti. Suurimaks erinevuseks võrreldes eelmise aasta tulemustega on see, et pisut on kasvanud vastajate protsent, kes prognoosivad palgatõusu vahemikus 21-30 protsenti. Siiski võib öelda, et palgatõusu suuruse osas on ootused üldjoontes sarnased aasta tagusega, kuid palgatõusu ootavate ja prognoosivate inimeste protsent on kasvanud," kommenteeris tulemusi CV-Online'i turundusjuht Heikko Gross.

Parimaks hindavad oma väljavaateid palgatõusule IT, ehituse ja energeetika valdkonnas töötavad inimesed. Nimetatud valdkondades hindab üle 30 protsenti inimestest, et järgneva kuue kuu jooksul nende positsioonil palk tõuseb.

Kõige tagasihoidlikumad ootused palgatõusu osas on korrakaitse ja päästeteenistuse, avaliku sektori, kultuuri, kunsti, meelelahutuse valdkondades, kus seda prognoosib ligi 10 protsenti.

"Väga selgelt on esil teatud valdkonnad, kus värbamine on kas hoogustunud või on juba pikemat aega valitsenud tööjõu puudus, mis peegeldub nende valdkondade töötajate palgatõusu ootuses," tõi Gross välja.

Ametipositsioonide lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks tippjuhid, esmatasandi juhid ehk näiteks töödejuhatajad ja projektijuhid ning tippspetsialistid. Väikseim protsent palgatõusu prognoosivaid töötajaid on lihttööliste ning assisteerivaid ja administratiivtöid tegevate inimeste seas.

Maakondade lõikes hindavad väljavaateid parimaks Harjumaal ja Raplamaal töötavad inimesed, kõige kasinamaks aga Läänemaal ja Viljandimaal töötavad inimesed.

2013. aasta sees prognoosib palgatõusu 45 protsenti töötavatest inimestest, palgalangust neli protsenti.

CV-Online'i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlusele vastas üle 7800 inimese üle Eesti. Üle 6500 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud hetkel tööga hõivatud.

bns

Pühapäeval sai kolmes liiklusõnnetuses vigastada kokku kolm inimest, kõigil juhtudel olid juhid kas alkoholijoobes või puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

Pühapäeval kella 4.40 ajal kaotas 19-aastane Elvis ebaõige sõidukiiruse tõttu Lääne-Virumaal Haljala vallas Liiguste-Põdruse maantee 2.1. kilomeetril kontrolli sõiduautoSaab 9-5 üle, teatas siseministeerium BNS-ile. Juhitavuse kaotanud auto sõitis teelt välja vastu elektriposti. Juht oli alkoholi tarvitamise tunnustega ning tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Õnnetuses sai vigastada auto tagaistmel sõitnud 16-aastane Andre. Kiirabi viis Andre Rakvere haiglasse, pärast esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.

Samal päeval kaotas alkoholi tarvitamise tunnustega 25-aastane Garri Valgamaal Helme vallas Valga-Uulu maantee 37. kilomeetril kella 7.08 ajal kontrolli sõiduauto Mazda 323 üle. Juhitavuse kaotanud auto sõitis teelt välja ning rullus üle katuse. Kiirabi viis autojuht Valga haiglasse.

Pühapäeval kella 19.32 ajal ei valinud ATV-ga Suzuki sõitnud 31-aastane Kuulo, kel polnud vastava kategooria juhtimisõigust, Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevikus Kaasiku 14 juures ilmastiku ja teeoludele vastavat sõidukiirust ning sõitis teelt välja vastu elektriposti. Kiirabi viis Kuulo Ida-Viru keskhaiglasse .

bns

Peaminister Andrus Ansip osaleb esmaspäeval Taani pealinnas Kopenhaagenis Läänemeremaade Arengufoorumil „Ühenduses Euroopa – nutikas ja roheline partnerlus“.

Kohtumise keskmes on regiooni vajadusi arvestavad infrastruktuurid - eelkõige energeetika-, transpordi- ja digitaalsed taristud, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Neljateistkümnenda Läänemeremaade Arengufoorumi kohtumise ja kolmanda Euroopa Komisjoni Aasta Foorumi avab Taani Kuningriigi kroonprints Frederik. Lisaks ütleb tervitussõnad ka Kopenhaageni linnapea Frank Jensen. Foorumi sissejuhatavate sõnavõttudega esinevad Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn ning Eesti valitsusjuht Andrus Ansip.

Lisaks kohtub peaminister Ansip Läänemere regiooni digitaalse strateegia nõuandva grupiga, kuhu kuuluvad teiste seas esindajad Google'st, IBM-st, Ericssonist jt suurtest ettevõtetest ning erinevad infotehnoloogia eksperdid piirkonna ülikoolidest. Kohtumisel arutatakse eelkõige ühtse digituru teemal.

bns