Statoili tanklate hinnavõrdlusest Baltimaade pealinnades selgub, et mootorikütuste hinnad valdavalt langesid, Leedus kallines diislikütus aga 9,3 senti liitri kohta.

Mootoribensiin odavnes Vilniuses 1,2 senti liitri kohta. Diislikütuse hind kallines aga 9,3 senti 1,295 euroni liitri kohta. Riias langesid mootorikütuste hinnad 2,9 ja Tallinnas kaks senti liitri kohta.  

Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste tootejuhi Teedo Meltsi sõnul jätkus üldine mootorikütuste hinnalangus ka möödunud nädalal. "Alates aprillist on diislikütuse hinnad langenud kokku 15 senti ja mootoribensiini hinnad 13 senti. Viimati maksis diislikütus sama palju eelmise aasta oktoobri keskel ja bensiin jaanuari keskel."

Järgmise nädala hindade suhtes võib klientidele tulla aga nii positiivseid kui ka negatiivseid uudiseid. "Mis puudutab järgmise nädala mootorikütuste hindasid, siis siin on põhiteguriks sel nädalavahetusel toimuvad Kreeka valimised, mis võivad turgusid liigutada nii tõusvas kui ka langevas suunas," lisas Melts.

Balti riikides on odavaim mootoribensiin müügil Eestis ning kalleim Leedus. Diislikütus on odavaim Lätis.

Lisaks maailmaturu hindadele on oluline kütusehinna komponent aktsiis. Aasta alguse seisuga moodustab aktsiis mootoribensiini liitrihinnast Eestis 0,423, Lätis 0,432 ja Leedus 0,434 eurot. Diislikütuse liitrihinnast moodustab aktsiis Eestis 0,393, Lätis 0,349 ja Leedus 0,302 eurot.

Soomes moodustab mootoribensiini liitrihinnast aktsiis 0,624 ja diislikütuse liitrihinnast 0,463 eurot.

Järgnevad mootorikütuste hinnad Vilniuse, Riia ja Tallinna tanklates kohalikus valuutas ja eurodes:

bns

Eestlastest küsitletute seas on Reformierakonna toetus juunis tõusnud, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.

Alates möödunud aasta detsembrist languses olnud Reformierakonna toetus eestlaste seas on juunis taas kerkinud ja seda maikuu 33 protsendilt 35 protsendile juunis. Samas on eestlaste seas kahe protsendipunkti võrra toetust kaotanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), toetus on langenud 32 protsendilt 30 protsendile.

Kolmandat kuud järjest kerkib eestlaste seas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus. Kui aprillis oli see 15 protsenti, siis mais 16 ja juunis 17 protsenti.

Keskerakonna toetus eestlastest küsitletute seas langes 11 protsendilt mais 10 protsendile juunis.

Uuringu küsitlusperioodil 23. maist 13. juunini küsitleti kokku 801 valimisealist kodanikku. Reformierakonna rahastamisskandaal sai alguse 22. mail, kui erakonna liige Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo, milles ta tunnistas, et on viinud erakonna kassasse teadmata päritolu raha.

Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

bns

Regionaalminister Siim Kiisler eraldas sel nädalal hindamiskomisjoni ettepanekul 139 640 euro suuruse toetuse kolmes Kagu-Eesti maakonnas tegutsevatele külapoodidele.

Toetus on mõeldud teenusevaliku laiendamiseks 15 külapoes ja kolme uue poe loomiseks Valgjärve, Karula ja Rõuge valda, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Külapoed hakkavad toetuse eest pakkuma näiteks WiFi leviala ja avaliku internetipunkti teenuseid. Nende teenuste pakkumist nõudsid ka programmi reeglid. Veel on teenuskeskustel kavas pakkuda toitlustust kohvikus või kiirtoiduna, toidu- ja esmatarbekaupade kojuveo, frantsiisipostkontori, kingsepa, võtmevalmistamise, sularaha väljavõtmise, kompressori kasutamise, pesupesemise, duši kasutamise ning juuksuri- ja iluteenuseid.

18 projektist kolm said rahastuse täismahus. Täismahus rahastatab riik Kaagjärve, Tilsi ja Sänna teenuskeskuste loomist.

Teenuskeskuste toetusskeem käivitus 2012. aasta alguses pilootprogrammina Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Kokku esitati kolmes Kagu-Eesti maakonnas 39 taotlust ligi 550 000 eurole.

bns

Rahvusvahelisest kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et kui 11-aastastest tüdrukutest sööb koolipäeval hommikust iga kolmas, siis 15-aastastest neidudest vaid iga teine ehk veidi vähem kui pooled Eesti teismelistest alustavad koolipäeva tühja kõhuga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tervise arengu instituudi (TAI) analüütiku Marge Eha sõnul selgus teismelisi küsitledes, et Eestis sööb igal koolipäeval hommikusööki 64 protsenti õpilastest. Iga seitsmes laps teatas, et ei söö hommikuti. Poisid söövad igapäevaselt hommikusööki tüdrukutest rohkem.

Erinevus on suurim 15-aastaste laste hulgas. Ühest põhjust on raske välja tuua, kuna seda ei küsitud. Eha sõnul võib arvata, et tüdrukute puhul on üks põhjusi oma kehakaalu jälgimine, vanemate antud võimalus ise otsustada, kas süüa või mitte.

"Hommikul magatakse koolipäevadel viimase minutini ning hommikusöögiks lihtsalt ei jää aega. Nädalavahetusel aga söövad tüdrukud hommikueinet. Kuid tüdrukute puhul kordub sama muster ka nädalavahetustel: vanuse kasvades väheneb nädalavahetusel hommikusööki söövate tüdrukute hulk," märkis Eha.

Küsitluses osalenud 43 riigi seas paigutuvad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased hommikusööki söövate laste pingereas vastavalt 22., 18. ning üheksandale kohale. Samal ajal ka teistes riikides väheneb vanuse kasvades koolipäevadel hommikusöögi sööjate hulk. Näiteks Hollandis sööb hommikust koolipäevadel 95 protsenti 11-aastastest poistest ja 93 protsenti tüdrukutest.

Eesti 11–15-aastastest õpilastest sööb iga päev puuvilju keskmiselt vaid iga neljas. Kõige suurem on nende õpilaste osakaal, kes tarbivad puuvilju 2–4 päeval nädalas. "Kuid seejuures me ei tea, mitu portsjonit nad iga- üks söövad. Toitumisteadlased soovitavad süüa päevas vähemalt 4–5 portsjonit. Ühe õuna või banaani söömisest päevas jääb väheseks," tõdes Eha.

Iga päev tarbib köögivilju vaid iga viies koolilaps, tüdrukud siiski rohkem kui poisid. Õpilaste hulk, kes tarbivad iga päev puu ja köögivilju, vanuse kasvades väheneb. Rahvusvahelises võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega jääb Eesti iga päev puuviljade tarbimise poolest edetabelis viimaste sekka. Parema majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste hulgas on rohkem neid, kes tarbivad vähemalt korra igal päeval puu- ja köögivilju.

12 protsenti poistest ja iga kolmas tüdruk vastas, et on viimase 12 kuu jooksul pidanud dieeti, muutnud enda söömisharjumusi või teinud midagi muud kehakaalu kontrollimiseks.

bns