Riigikogu võttis kolmapäeval kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu.

Eelnõu poolt oli 83 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Seaduse eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu, kuivõrd ka kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest.

Eelnõu koostamisel on arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse.

Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust ja kaitseväekohustust, sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist ja muud.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Reformierakonda kuuluva Mati Raidma sõnul reguleerib kaitseväeteenistuse seadus meie riigikaitsekohustuse täitmist ning seega puudutab ühel või teisel moel meid kõiki, teatas Reformierakonna fraktsioon BNS-ile.

"Seadus reguleerib nii aja- kui tegevteenistust. Samuti asendusteenistust, reservõppekogunemisi ning uut – vabatahtlikku kaitseväeteenistuskohustuse võtmise võimalust ja selle alusel ajateenistuse läbimist. Viimane avab teenistus- ja karjäärivõimalused eelkõige naistele,"’ loetles ta.

Muudatuste osas ajateenistuses tõi Raidma välja, et uue seadusega laienes ajateenistusest vabastatute ring. „Seda eelkõige arstide ja meditsiiniõdede ning ka vastavat haridust omandavate isikute näol, kes läbides spetsiaalsed riigikaitse- ja välimeditsiinialased kursused, jäävad siiski täitma riigikaitses olulist rolli,’’ selgitas ta.

Samuti muutusid ajateenistusse kutsutavate haridusnõuded. Ajateenistusse võtmise eeltingimuseks oli varem vähemalt põhihariduse omamine, paranduse kohaselt langetati haridusnõuet ja nüüd piisab kuue klassi läbimisest.

Veel tõi Raidma välja asjaolu, et uue seadusega lihtsustub tegevväelaste palgasüsteem ning kaovad niinimetatud auastmetasud. Sotsiaalsete tagatiste osas taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus.

Põllumeestele pikendati kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk 1. oktoobrini.

bns

Rovaniemil oma kongressi pidavad Soome parempoolse koonderakonna noored on käivitanud kampaania: Kolige firma Eestisse, mille eesmärk on konkurentsivõime parandamine, kirjutab Kauppalehti.

Valitsus peaks ajama julgemat poliitikat, et Soome suudaks säilitada oma konkurentsivõime, ütles koonderakonna noorteliidu esimees Anni Häkkinen.

Eestis on Soomest väiksemad kulud, firmade ja palgatöötajate maksud soodsad ning majanduspoliitika taotleb liidu hinnangul majanduskasvu. Koonderakonna noored on seisukohal, et Soome vajab julgeid otsuseid Soome ettevõtluse ja investeeringute ergutamiseks.

bns

Tallinnas Lindamäel Linda kuju juures toimub neljapäeval juuniküüditamise ohvrite meenutuspäev, millest võtavad osa president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu ja valitsuse liikmed ning Eestis resideeriv diplomaatiline korpus.

Neljapäeval kell 15 algaval mälestustseremoonial kõneleb pesident Toomas Hendrik Ilves, palvuse peab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ning sõnavõtuga esineb Eesti Memento Liidu esimees Enn Tarto, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Linda kuju jalamile asetavad pärja president, riigikogu esimees, peaminister, kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu esimees ja Tallinna Memento juhatuse esimees. Esineb segakoor K.O.O.R. dirigent Raul Talmari juhatusel. Kell 16 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

Lisaks toimub kell 16 Okupatsioonide muuseumis küüditatute ja okupatsiooniohvrite mälestusele pühendatud koosviibimine. Eesti Memento Liidu ühendused korraldavad homme mälestusseisakuid üle Eesti.

Okupatsioonivõim küüditas 14. juunil 1941 Siberisse üle 10 000 inimese, neist 80 protsenti olid naised, lapsed ja vanurid. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladel, Bessaraabias, Leedus ja Lätis.

Poliitilised arreteerimised ja mõrvad jätkusid Saksa okupatsiooni aastatel 1941 –1944 ja Nõukogude Liidu teise okupatsiooni ajal 1944 – 1991. Märtsiküüditamise ohvriks langes 1949. aastal üle 20 000 Eesti elaniku, enamik neist olid naised ja lapsed.

bns

Kiievi Ševtšenko piirkonna narkopolitsei töötajad tabasid kaks rahvusvahelist narkokaubitsejate gruppi, millest ühe liige oli Eesti kodanik, vahendab Ukraina uudisteportaal forUm.

43-aastane Eesti kodanik oli Kiievi politsei pressiesindaja teatel seotud pikka aega kokaiini, amfetamiini ja ecstasy salakaubaveoga Ukrainasse ning oli sellele üles ehitanud oma pereäri. Tema 31-aastase õepoja korteris oli sisse seatud tõeline narkokauplus. Mees hankis Eestist narkootikume ning vedas need siis isikliku autoga Ukrainasse. Narkootikume levitati peamiselt noorte seas Kiievi öistes meelahutusasutustes.

Eesti kodaniku ja tema õepoja käest konfiskeeris politsei erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid enam kui 60 000 dollari väärtuses.

Meeste poolt toime pandud kuritegude eest süüdi mõistmisel ähvardab neid 9 kuni 12 aasta pikkune vangistus koos vara konfiskeerimisega.

bns