Reedesel kohtumisel arutasid maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ja Venemaa Föderaalse tolliteenistuse juhi asetäitja Ruslan Davõdov kahe riigi tolliteenistuste vahelisi koostöövõimalusi, pooled jätkavad tööd piiriületuse hõlbustamiseks.

Naaberpiiripunktide vahelise koostöö parandamiseks töötatakse iga piiripunkti jaoks välja asjakohane ühisdokument, mis sätestab infovahetuse sisu ja korralduse, teatas maksu - ja tolliamet.

Reisirongide piiriületuse hõlbustamise eesmärgil tutvustas Venemaa oma sellealaseid koostöökogemusi Soome tolliteenistusega, et neid saaks kasutada ka Eesti ja Venemaa vahelises rongiliikluses. Samuti leppisid asutused kokku, et analüüsitakse võimalusi naaberpiiripunktide tollikontrolli andmete vastastikuseks kasutamiseks ning kiire piiriületuse liinide kasutamiseks tühjade veokite, riskivabade kaupade ja sõiduautode piiriületuses.

Kohtumisel lepiti ka kokku, et jätkatakse varasemat praktikat regionaalsete tolliasutuste töökohtumiste korraldamisel ning tihendatakse kontakte mõlema poole tolli keskasutuste vahel. Kokkuleppe kohaselt kohtutakse juhtkonna tasandil edaspidi vähemalt korra aastas.

Helmi sõnul on koostöö Venemaa tolliteenistusega oluline, et parandada riikidevahelist infovahetust, vahetada kogemusi ja lühendada piirijärjekordi. "Kulutades vähem aega tolliformaalsustele, soodustame turismi ja kaubavahetuse arengut ning kasvu kahe riigi vahel," sõnas Helm.

Kohtumisel räägiti kahe riigi tolliteenistuste vahelise koostöö arenguvõimalustest, mis leidsid ära märkimist Venemaa kontrollikoja ning Eesti riigikontrolli poolt läbi viidud piiriametkondade tegevuse paralleelauditi tulemustes.

bns

Kaitsevägi kavandab aastaks 2015 suurõppust, millest võtaks osa ligi neljandik reservväelastest ehk umbes 10 000 meest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sel kevadel on hakanud mullu kaitseväe juhataja ametikoha üle võtnud brigaadikindral Riho Terras rääkima 2015. aastal toimuvast mobilisatsiooni simuleerivast reservõppusest, mis võib kokku tuua kordades rohkem kaitseväelasi kui seni.

"Iga kaitseväe juhataja peaks oma teenistusaja jooksul ühe korra põhjalikult ja suurelt kontrollima, kuidas mobilisatsiooni- ja valmisolekusüsteem tervikuna toimib," ütles kaitseväe juhataja Terras. "2015. aastal on kaitseväel kavas üks suureformaadiline õppus, mis testib reservarmee ja Kaitseliidu toimimiskindlust."

Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna ülem Peeter Tali täpsustas, et Eesti kaitseväe reservkomponendi suuruseks on 42 000, aga 2015. aasta õppusel osaleb neist tõenäoliselt umbes neljandik. "Täpne osalejate hulk selgub planeerimise käigus," lisas ta.

bns

Pühapäeval Viljandis Kaevumäel toimunud Reformierakonna üldkogul sõnavõtuga esinenud erakonna varjatud rahastamisele tähelepanu juhtinud Silver Meikar parteikaaslaste mõistmist ei leidnud.

Meikar sai Postimehe andmetel võrreldes teiste esinejatega küll rohkem kõneaega ja ületas reglemendis lubatud kõne kestust, kuid tema sõnavõtu ajal kõlasid hõiked "Aitab juba küll!", "Kaua sa ikka räägid!", "Kirjuta parem Postimehesse!". Hõiked kostsid mitte partei juhatuse, vaid lihtliikmete, pensionäride, tööliste ja üliõpilaste leerist.

Meikar kinnitas Eesti Päevalehe andmetel üldkogul, et ei tee uut parteid ega ole seda kunagi plaaninudki. "Keegi ei sundinud mind kirjutama artiklit, kirjutasin selle täiesti üksi 23. mai hommikul," rääkis Meikar. "Kirjutasin, sest tundsin, et pean kirjutama."

Meikari sõnul oli selliseks avameelsuseks ka viimane hetk. "Eesti erakonnad on sattunud sõltuvusse mustast rahast ja erakondade juhid teavad seda," ütles Meikar. Probleem on tema sõnul selles, et keegi ei tea, kust see raha pärit on. "Ka mina ei tea, kes annetas selle raha, mille ma partei kassasse maksin ja mis ta selle eest sai."

Meikari hinnangul on Eestil valida, kas triivime sinna, kus täna on Ukraina, või teeme Eestist Põhjamaa.

bns

Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul on valitsuse üks kõige tähtsamaid ülesandeid lähiajal lastetoetuste reformi läbiviimine.

Reformierakonna pressiesindaja teatel kõneles Ansip oma pühapäeval Viljandis Reformierakonna üldkogul peetud kõnes lastetoetuste reformist.

„Pakume oma partneritele ja avalikkusele arutamiseks välja lastetoetuste reformi, mille kohaselt kahekordistuvad kahe aastaga kõige kitsamates tingimustes elavate laste toetused,“ ütles Ansip oma kõnes.

„Leppisime valitsuse moodustamisel oma partneri, IRL-iga liiduleppes kokku, et perede toetamisel lähtume põhimõttest, mille kohaselt toetab riik rohkem neid, kes rohkem abi vajavad. Oleme nüüd sotsiaalminister Pevkuri juhtimisel erakonnas kõvasti tööd teinud, et sellest põhimõttest lähtuvat, perede kasvu toetavat ja rahanduslikult kestlikku reformiplaani välja töötada,“ rääkis Ansip.

„Tulemusena võin täna teatada, et selline plaan on olemas ja vajab nüüd lõplikuks viimistlemiseks ühist läbiarutamist kõigi asjast huvitatute osalusel,“ lisas Ansip.

Peaministri sõnul on Reformierakonna soov alustada reformiga juba järgmisel aastal. „Soovime 2013. aasta 1. juulist kõige enam tuge vajavate laste peredele tõsta esimese ja teise lapse toetust seniselt 19,18 eurolt lapse kohta 30 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 80 eurole lapse kohta,“ sõnas Ansip, märkides, et abivajavale kahe alaealise lapsega perele tähendaks see aastas täiendavat sissetulekut ligi 250 eurot, kolme alaealise lapsega aga juba rohkem kui 530 euro võrra suuremat pere-eelarvet.

Reformi lõppedes oleksid enim abivajavate laste toetused kahekordsed ehk pere esimese ja teise lapse puhul maksab riik lapse kohta toetust 40 eurot ning alates pere kolmandast lapsest 115 eurot lapse kohta. See aga võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem.

„Möönan, et see tähendab järgmisel aastal riigieelarvele ca 7 miljoni eurost ja kogu reformi rakendumisel ca 14-15 miljoni eurost lisakulu, kuid meil on olemas ka plaan, milliste mõistlike ümberkorralduste arvelt see raha lastele suunata,“ lausus Reformierakonna esimees.

„Valitsus leiab vahendid, et kahekordistada alla suhtelist vaesuspiiri elavate laste toetused. Reform aitab oluliselt kõige suuremas vaesusriskis olevaid peresid, muudab lastetoetused oluliselt paremini sihituks ja sotsiaalsüsteemi tõhusamaks,“ kinnitas Ansip Reformierakonna Üldkogul.

bns