EESTI UUDISED BNS

Ansip: Reformierakonna poliitika ei ole ostetav

Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on ausus Eesti poliitikas valdav, kuid probleeme tuleb möönda.

„Võin kätt südamele pannes kinnitada, et viimastel nädalatel tekkinud kuvand ei peegelda ei Eesti poliitika tõelisust ega olemust. Ausus poliitikas on minu veendumuse järgi valdav. Eesti poliitika ei ole ostetav. Reformierakonna poliitika ei ole ostetav,“ rääkis Ansip pühapäeval Reformierakonna pressiesindaja teatel erakonna üldkogul Viljandis.

„Mind teeb väga murelikuks, kui ebakindlalt me ühiskonnana kõnnime õigusriikluse ja demokraatia kitsal rajal. Mõned nädalad on vallanud mind ja kindlasti ka mitmeid teie seast tunne, et kogu Eesti poliitika on määritud. Hiilivalt oleme jõudnud situatsiooni, kus ühiskonna skeptilist või mustavat suhtumist poliitikasse ja poliitikutesse peetakse paratamatuks,“ ütles Ansip.

„Kui igat ausat poliitikut peetakse vaikimisi ebaausaks, on tegemist suure probleemiga. Kui iga normaalse kodanikuühiskonna juurde kuuluvaid nähtusi nagu huvid, annetamine, erakonnad, poliitiliste valikute tegemine, poliitikud – üleüldse kogu poliitikategemist kujutatakse kuriteona, loob see pinnase populistide esiletõusuks,“ lausus peaminister.

„Kõlapinda hakkavad saama need, kel pole endal ühtegi lahendust ja kelle poliitilise kapitali moodustab paradoksaalne hüüdlause „mina pole poliitik!“, mis justkui annaks lunastuse kõigeks ning vabastaks vastutusest,“ märkis Ansip.

„Kuid probleeme peame möönma. Jah, ajakirjanduses on mõned üldistused läinud kõvasti üle võlli, kuid taolise väärkuvandi tekkimisel on kindlasti erakondade ja poliitikute endi süüd. Olgu siinkohal üheselt öeldud - mistahes varjatud rahastamine poliitikas pole aktsepteeritav. Kui üksainus inimene katab veerandi erakonna sissetulekutest, siis see pole aktsepteeritav. Kui erakonna sisedemokraatiat kallutatakse hoogtöö korras värvatud kriminaalidega, siis see pole aktsepteeritav,“ rõhutas valitsusjuht.

Ansipi sõnul on Reformierakonnal valitsuse juhterakonnana kohustus ka siin asju paremaks muuta. „Me peame jälle kord analüüsima kujunenud praktikat ja tegema muutusi regulatsioonides, taotlema muudatusi hoiakutes. Läbi tuleb kaaluda kõik esitatud ettepanekud. Oleme ses vallas valmis panustama nii ideede kui poliitilise jõuga vajalike muudatuste vormistamiseks. Parlamendis on töö alanud ning asjalikke muudatusi seadusandluses võiksime oodata juba sügisel,“ sõnas Ansip.

„Konkreetse kaasuse puhul jääb mul üksnes avaldada lootust, et uurimisametkonnad selgitavad tõe välja. Vajadusel saame selle põhjal siis teha ka konkreetsed järeldused. Nagu me alati oleme teinud. Kui tõde on selgunud, teame, kas või kes peab lahkuma. Reformierakonna huvides on, et see juhtuks võimalikult kiiresti,“ lisas Ansip.

bns

Viie kuuga nakatus puukborrelioosi 244 inimest

Tänavu viie kuuga on terviseameti andmetel Eestis puukborrelioosi nakatunud 244 inimest, neist 54 nakatus mais.

Jaanuaris nakatus puukborrelioosi 65, veebruaris 41, märtsis 52 ja aprillis 32 inimest.

Kui aasta esimesel neljal kuul ei registreeritud ühtki puukentsefaliiti nakatunut, siis mais lisandus neid kolm - kaks Harjumaal ja üks Tartumaal.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilthaigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

bns

Narkoäris süüdistatav mees ei leppinud enda süüdimõistmisega

Narkoäri eest Harju maakohtu otsusel reaalse vangistuse saanud mees ei leppinud enda süüdimõistmisega ja taotles lõppeval nädalal Tallinna ringkonnakohtus enda õigeksmõistmist.

29-aastase Lehar Reimandi kaitsja kinnitas apellatsioonkaebuses, et tema kliendi süü on tõendamata ja seeõttu pole süüdimõistmiseks alust. Ringkonnakohus kuulutab lahendi 29. juunil.

Harju maakohus karistas veebruari alguses Lehar Reimandit kolmeaastase vangistusega, millele liideti varasem kandmata karistus ning seega kujunes Reimandi karistusaja lõplikuks pikkuseks viis aastat, 11 kuud ja 27 päeva. Kaspar-Kenneth Hirtentreud (28) karistas kohus samuti kolmeaastase vangistusega, millele liideti varasem kandmata karistus, kuid arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Seega kujunes Kaspar-Kennethi karistuse lõplikuks pikkuseks kolm aastat, üks kuu ja kümme päeva.

Lisaks mõistis kohus meestelt välja sundraha ja kriminaalmenetluse kulud, sealhulgas ekspertiisitasu, mis mõlema puhul oli üle 1700 euro.

Süüdistuse järgi omandas Reimand eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne mullu 6. maid tuvastamata isiku käest 47,38 grammi kanepiõisikuid ning koos Kaspar-Kenneth Hirtentreuga andsid uimastipaki edasi ühele mehele. Selleks asetasid nad narkootikumid Harjumaal teeäärsesse kuivenduskraavi ja ütlesid mehele, kust ta paki üles leiab. Narkoäri jäi siiski lühikeseks, kuna politsei pidas sellega seotud mehed kinni juba sama päeva pärastlõunal.

Lisaks omandas Reimand eeluurimisel tuvastamata isikult ja tuvastamata ajal enne mullu 11. juunit 162,2 grammi GHB-na tuntud narkovedelikku, mida hoidis koos Hirtentreuga viimase kasutuses olevas sõiduautos, kuni mõlemad mehed 11. juunil Tallinnas kahtlustatavatena kinni peeti.

bns

Paet väljendas taas soovi kehtestada Taiga viisavaba reisimine

Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas kohtumisel Tai Eesti parlamendirühma esindajatega, et Eesti soovib oma kodanikele võimalust reisida viisavabalt Taisse.

„Eesti kodanike viisavaba reisimine Taisse aitaks arendada inimestevahelisi kontakte ja turismisuhteid,“ ütles ta välisministeeriumi pressiesindaja teatel.

Praegu peab Eesti kodanik taotlema Taisse reisimiseks viisa piirilt, kui turismireisi pikkus ei ületa 15 päeva.

Paeti sõnul on Eesti huvitatud ka tihedamast majanduskoostööst Taiga. „Kavatseme sõlmida Taiga topeltmaksustamise vältimise kokkulepe. Sellega loodame luua Eesti ja Tai ettevõtjatele paremad eeldused äritegevuseks mõlemas riigis,“ lausus Paet. „Regionaalse jaotuskeskuse väljaarendamine Eestis aitaks Tai ettevõtjatel väiksemate kuludega suurendada kohalolekut Põhja-Euroopas.“

Eesti välisministri sõnul on potentsiaali ka lennundusalases koostöös. „Lennundusettevõtete võimalikku kahepoolset huvi saame riigi poolt toetada lennundusleppe sõlmimisega,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti valmis Taiga kogemusi jagama ka infoühiskonna arendamisel. Ka on Eestil ja Tail plaanis sõlmida kultuuri- ja hariduskoostöökokkulepe.

Välisminister Urmas Paet kohtus Tai Eesti parlamendirühma presidendi Kasemsak Plooksawati, senaator Ongart Klampaibooni, senaator Thavorn Leenutaphongi, senaator Jetn Sirathranonti, senaator Witawad Boonyasatidi ning senaator Vichuda Rattanapianiga.

bns

Soome politse lahutas eestlaste ja kohalike noorte massikaklust

Soomes Virolahtis pidi kohalik politsei lahutama lapäeva öösel eestlaste ja soomlaste massikaklust, vahendab STT.

Kakluses osales jõuk kohalikke noori ja viis eestlast. Kymenlaakso politsei teatel pool tundi kestnud kaluses keegi tõsiseid vigastusi ei saanud.

Kaklus algas öösel pärast kella kahte kohaliku baari ees, kuhu oli kogunenud hulgaliselt noori, kelle hulgas oli ka alaealisi. Seni ei ole teada, miks noored baarist väljuvate eestlastega tülli läksid.

Politsei andmetel olid soomlased kakluses aktiivsem osapool ja kannatada sai ka eestlaste auto.

Kakluses läksid käiku ka kivid ja õllepudelid, kokku osales kakluses mitukümmend inimest.

Üks eestlastest käis oma vigastusi arsti juures kontrollimas.

Politsei alustab asjaosaliste ülekuulamisi tuleval nädalal.

bns

Purjutaja löömine tõi politseinikule kriminaalkaristuse

Tartu maakohus mõistis lõppeval nädalal kriminaalkorras süüdi Lõuna prefektuuris politseinikuna töötanud mehe, kes süüdistuse järgi lõi kainenema tulnud purjutajat.

Kohus leidis, et 43-aastae Tanel Rohtmetsa süü võimuliialduses on tõendatud ning mõistis talle rahalise karistuse 90 päevamäära ulatuswes. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati karistust kriminaalmenetluse seadustiku alusel kolmandiku võrra. "Lõplikuks karistuseks kujunes Rohtmetsale seega rahaline karistus 60 päevamäära ehk 888 eurot," ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

Menetluskulude katteks peab Rohtmets tasuma veel 438 eurot, kuid kohus andis talle nii karistussumma kui menetluskulude maksmiseks aega ühe aasta.

Süüdistuse järgi toimetas Rohtmets Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhina töötades mullu 14. märtsil Jõgeval oma tööülesannete täitmise raames kainenema mehe, keda ta lõi lahtise käega näkku, põhjustades kannatanule valu. Vägivalla kasutamine Rohtmetsa poolt oli ebaseaduslik seetõttu, et löömise hetkel ja enne seda ei osutanud kainenema paigutatud isik Rohtmetsale füüsilist vastupanu ega rünnanud viimast.BNS


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD