EESTI UUDISED BNS

Riik lõpetab vanemahüvitise maksmise vangis olevatele vanematele

Valitsus arutab neljapäeval riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis lahendab mitmed pensionide ja toetuste maksmisel ilmnenud probleemid, muu hulgas lõpetab riik eelnõu järgi vanemahüvitise maksmise vanglakaristust kandvatele inimestele.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt peatab riik vanemahüvitise maksmise inimese kohtuliku karistamise korral. Kui kohus mõistab isiku süüdi ja karistab teda reaalse vabadusekaotusega, peatatakse vanemahüvitise maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks. Riik maksab vanemahüvitise inimesele tagantjärgi välja, kui ta mõisteti kohtmenetluses õigeks ja sama aja eest ei ole sama lapse kohta teisele isikule vanemahüvitist makstud, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Ka muudab eelnõu töövõimetuspensioni määramist inimestele, kes on tagasiulatuvalt tunnistatud lapsinvaliidiks ja töövõimetuks ning ei ole mõjuvatel põhjustel varem töövõimetuspensioni taotlenud. Praegu ei saa sellisele isikule töövõimetuspensioni määrata, sest tal puudub seaduses nõutav tööstaaž. Eelnõu kohaselt aga pole sellistele isikutele töövõimetuspensioni määramisel staažinõue enam eelduseks.

Samuti reguleerib eelnõu ennetähtaegse vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile. Kehtiv seadus ei näe ette regulatsiooni, kui isik, kellele oli varem määratud ennetähtaegne vanaduspension, viiakse üle töövõimetuspensionile ning selle lõppemisel või vanaduspensioniikka jõudmisel viiakse taas üle ennetähtaegsele vanaduspensionile. Seega on siiani isikud siirdunud töövõimetuspensionilt vanaduspensionile, samas ei ole seadus ette näinud, et kui isikud on juba varem ennetähtaegsel vanaduspensionil olnud, siis peaks ka nende vanaduspension vähenema. Eelnõu järgi viiakse need isikud pärast töövõimetuspensioni lõppemist või vanaduspensioniikka jõudmisel tagasi ennetähtaegsele vanaduspensionile.

Samuti lõpetab valitsus eelnõu järgi vanemahüvitise maksimaalse suuruse kinnitamise. Eelnõu kohaselt avaldatakse järgmise aasta hüvitise maksimaalne suurus sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel iga aasta 1. maiks, võttes aluseks ka praeguse süsteemi põhimõtte ehk valitsuse kinnitatud riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse. Vanemahüvitise põhimõtted eelnõu järfgi ei muutu.

Veel muudab eelnõu tunnistajate ütluste andmise regulatsiooni pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, täiendab välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestab rahvastikuregistri andmete kasutamist pensionistaaži tõendamisel, muudab riikliku pensionikindlustuse registri vastutavate töötlejat ning muid riikliku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013, mõned sätted 1. maist 2013.

bns

Edgar Savisaar ületas taas lubatud sõidukiirust

Tallinna linnapea Edgar Savisaar jäi kolmapäeva hommikul Tallinna-Narva maanteel politseile vahele lubatud sõidukiiruse ületamisega.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis kolmapäeval kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h, ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang BNS-ile.

Politsei koostas Savisaarele sündmuskohal väärteoprotokolli, juhtumit menetleb edasi Põhja prefektuuri liiklusmenetlustalitus. Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Menetluse käigus on Savisaarel 15 päeva aega esitada oma vastulauseid ja täiendavaid materjale. Seejärel saab ta 30 päeva möödudes kätte oma otsuse.

Edgar Savisaar ise ütles kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil kiiruseületamise kohta, et kaalub politseinike otsuse vaidlustada. "Täna [kolmapäeval] koostati väärteo protokoll. Igal juhul esimest korda ma olen sellises seisus, kus ma kaalun asja vaidlustamist. Varem ma seda teinud ei ole, kuid seekord on mul selleks põhjust," lausus Savisaar. "Ikka juhtub. [Siseminister Ken-Marti] Vaheril oli 22 protokolli, ma talle järele ei jõua. Mitte kuidagi ei jõua."

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna-Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtumisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

bns

Riigikogu võttis vastu elektrituru täieliku avamise seaduse

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu elektrituruseaduse muudatuse, mis avab alates tuleva aasta 1. jaanuarist Eesti elektrituru täielikult konkurentsile.

Seaduse poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 27 ja erapooletuks jäi kaks liiget.

Tarbijatel on edaspidi võimalik elektri müüjat vabalt valida sõltumata sellest, millise võrguettevõtja kliendid nad on. Elektrimüüüjat on tarbijal võimalik soovi korral vahetada korra kuus.

Turu avanemine puudutab elektrienergia ostmist, võrguteenuse tasu jääb ka edaspidi konkurentsiameti hinnaregulatsiooni alla. Elektri hind moodustab praegu ligikaudu ühe kolmandiku kogu elektriteenuse hinnast.

Uuring: kõrge kütusehind mõjutab auto kasutamise harjumusi Eestis

Autode jaemüügi ning teenindusega tegeleva Amservi tellimusel Faktum & Ariko korraldatud uuringust selgub, et kütusehinna tõusu mõjul on 70 protsenti Eesti autoga sõitjatest rohkem või vähem vähendanud oma harjumuspäraseid sõite.

Virumaal ja Lõuna-Eestis on oma sõite vähendanud 83 protsenti autoga sõitjatest, Põhja-Eestis 52- ja Tallinnas 64 protsenti, teatas Amserv.

Amservi tegevdirektori Mart Mägi sõnul mõjutab kõrge kütusehind oluliselt Eesti autokasutajate harjumuspärast läbisõitu.

Uuringu kohaselt on 42 protsenti Eesti elanikest seoses kütusehinna tõusuga tõsiselt mõelnud sellele, et tulevikus sõita ökonoomsema autoga. Mägi sõnul ostavad inimesed järjest rohkem säästlikumaid autosid. "Näiteks uute hübriidsõidukite osakaal on võrreldes 2007. aasta 0,4 protsendiga kasvanud praeguseks 1,1 protsendini ning diiselsõidukite osakaal 28,2 protsendilt 35,3 protsendini."

Mägi märkis, et Eestis on viimastel aastatel selgelt kasvanud väike-keskklassi autode müük ning tegelikult valitseb sarnane trend kogu maailmas. "2012. aasta esimese kvartalis oli maailmas müüduim auto Toyota Corolla, üllatuslikult oli kolmandale kohale tõusnud hübriidtehnoloogiat kasutav Toyota Prius. Eestis oli maikuuus müüduim auto Toyota Auris."

Uuringufirma Faktum & Ariko viis mais 2012 läbi üle-eestilise uuringu elanikkkonna nägemustest autokütuste kasutamise ja uute autode soetamise suhtes. Amservi tellimisel tehtud uuringu valimiks oli 500 vastajat üle Eesti vanuses 15-74 aastat.

Kontsern esindab Toyota, Opeli, Chevrolet', Hyundai, Peugeot', Lexuse ja Saabi kaubamärke. Amserv müüs 2011. aastal 4364 uut ja kasutatud autot ning ettevõtte järelteeninduse külastuste arv ulatus üle 120 000. Amservis töötab 480 inimest.

bns

Tööandjal on õigus tuvastada alkomeetriga töötaja joovet

Äsja jõustunud kohtulahendi järgi on tööandjal õigus tuvastada alkomeetriga töötaja joovet, samas peab alkomeeter olema nõuetekohaselt taadeldud.

Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts selgitas, et senise tavapraktika kohaselt olid purjuspäi tööle tulnud töötaja joobeastet kinnitanud politseinikud ja meditsiinitöötajad, kellel on vastavad mõõteriistad. „Mõne aja eest meie töövaidluskomisjon otsustas, et kui tööandjal on alkomeeter, mis on taadeldud, siis saab ta sellega töötaja joovet tuvastada,” ütles Küüts. „Purjuspäi tööle tuleku tõttu vallandatud töötaja kaebas meie otsuse edasi kohtusse. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus kinnitasid aga töövaidluskomisjoni otsuse õigsust ning ringkonnakohtu otsus jõustus nüüd maikuus," ütles Küüts.

Kui tööandja tuvastab töötajal joobe, siis tuleb alkomeetri näit kirjalikult fikseerida, märkides, kellel mõõdeti, kes tunnistajatena juures olid, millise alkomeetriga mõõdeti, kas mõõteriist oli taadeldud jms asjassepuutuvad detailid. Joobe tuvastamisel sobivad tõendiks ka pealtnägijate kirjalikud tunnistused.

bns

Keskerakond liitub allkirjade kogumisega põllumeeste toetuseks

Keskerakond liitub allkirjade kogumisega põllumeeste toetuseks

Eesti Keskerakond ja selle piirkondlikud organisatsioonid toetavad Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu algatust toetusallkirjade kogumisel põllumajandustoetuste võrdsustamiseks Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.

„Juba pikka aega käib arutelu Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi üle, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused,“ märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo, „Baltimaade põllumajandustoetused on praegu Euroopa Liidu madalaimad ning kui me piisavalt selgitustööd ei tee, siis jääb olukord samaks ka järgmisel eelarveperioodil.“

„Toetusallkirjade kogumine on väga õige ja demokraatlik lahendus toetamaks meie kodumaise põllumajandustoodangu õiglast kohtlemist ühisel, üle 500 miljoni tarbijaga Euroopa Liidu turul,“ lisas Tuiksoo, „Keskerakonnale on põllumajanduspoliitika olnud alati oluline ja seega toetame igati aktsiooni algatajaid.“

„Keskerakonna aktiivsed liikmed on üle Eesti abiks, et toetada meie põllumehi ja kodumaise toodangu hinna soodsamaks muutmist,“ rääkis endine põllumajandusminister Tuiksoo.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused uue finantsperioodi lõpuks Eestis 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni, samas kui Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliidu algatuse toetuseks saab allkirju anda Keskerakonna piirkondlikes büroodes. Lisaks luuakse vastav võimalus Keskerakonna veebilehele.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD