Riigikogu võttis neljapäeval lõpphääletusel vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 76 riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud.

Seaduse eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides.

Eelnõuga sõnastatakse uuesti tähtajalise elamisloa töötamiseks, tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral andmise alused ja eesmärgid.

Edaspidi saab välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral. Selle aluse eesmärk on luua võimalus asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Sellel alusel võib elamisloa anda kuni kaheks aastaks korraga ja pikendada kahe aasta võrra korraga. Välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, on keelatud Eestis töötada ja talle ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

Eelnõu muudab ka tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kehtiva seadusega ei ole juriidilisele isikule kehtestatud nõudeid, mis võimaldaks hinnata, kas tegemist on reaalselt tegutseva ühinguga või mitte.

Uues seaduses saab nimetatud tingimustel elamisloa siis, kui juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist, juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis ning juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine ettevõtte juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks aitab oluliselt kaasa elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.

Samuti muudetakse tähtajaline elamisloa andmist ettevõtluseks. Muuhulgas peab välismaalane esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et elamisloa andmine vastab eesmärgile, ning tõendama, et tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.

Välismaalasele, kellel on osalus äriühingus, on ettevõtluseks saadud elamisloa pikendamise tingimuste täitmiseks kolm alternatiivi: tal on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, või äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või juriidilise isiku juures töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

bns

Valitsus arutab neljapäeval riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis lahendab mitmed pensionide ja toetuste maksmisel ilmnenud probleemid, muu hulgas lõpetab riik eelnõu järgi vanemahüvitise maksmise vanglakaristust kandvatele inimestele.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt peatab riik vanemahüvitise maksmise inimese kohtuliku karistamise korral. Kui kohus mõistab isiku süüdi ja karistab teda reaalse vabadusekaotusega, peatatakse vanemahüvitise maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks. Riik maksab vanemahüvitise inimesele tagantjärgi välja, kui ta mõisteti kohtmenetluses õigeks ja sama aja eest ei ole sama lapse kohta teisele isikule vanemahüvitist makstud, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Ka muudab eelnõu töövõimetuspensioni määramist inimestele, kes on tagasiulatuvalt tunnistatud lapsinvaliidiks ja töövõimetuks ning ei ole mõjuvatel põhjustel varem töövõimetuspensioni taotlenud. Praegu ei saa sellisele isikule töövõimetuspensioni määrata, sest tal puudub seaduses nõutav tööstaaž. Eelnõu kohaselt aga pole sellistele isikutele töövõimetuspensioni määramisel staažinõue enam eelduseks.

Samuti reguleerib eelnõu ennetähtaegse vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile. Kehtiv seadus ei näe ette regulatsiooni, kui isik, kellele oli varem määratud ennetähtaegne vanaduspension, viiakse üle töövõimetuspensionile ning selle lõppemisel või vanaduspensioniikka jõudmisel viiakse taas üle ennetähtaegsele vanaduspensionile. Seega on siiani isikud siirdunud töövõimetuspensionilt vanaduspensionile, samas ei ole seadus ette näinud, et kui isikud on juba varem ennetähtaegsel vanaduspensionil olnud, siis peaks ka nende vanaduspension vähenema. Eelnõu järgi viiakse need isikud pärast töövõimetuspensioni lõppemist või vanaduspensioniikka jõudmisel tagasi ennetähtaegsele vanaduspensionile.

Samuti lõpetab valitsus eelnõu järgi vanemahüvitise maksimaalse suuruse kinnitamise. Eelnõu kohaselt avaldatakse järgmise aasta hüvitise maksimaalne suurus sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel iga aasta 1. maiks, võttes aluseks ka praeguse süsteemi põhimõtte ehk valitsuse kinnitatud riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse. Vanemahüvitise põhimõtted eelnõu järfgi ei muutu.

Veel muudab eelnõu tunnistajate ütluste andmise regulatsiooni pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, täiendab välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestab rahvastikuregistri andmete kasutamist pensionistaaži tõendamisel, muudab riikliku pensionikindlustuse registri vastutavate töötlejat ning muid riikliku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013, mõned sätted 1. maist 2013.

bns