Asenduskodude teenuse kasutajaid oli mullu Eestis 1167, viimased viis aastat on see arv vähenenud, selgub statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetest.

Võrreldes eelneva aastaga vähenes 2011. aastal asenduskodudes elavate laste arv 47 võrra.

Kõige rohkem elab asenduskodudes lapsi Harjumaal (317), Ida-Virumaal (204) ja Tartumaal (178). Ülejäänud Eesti maakondades elab lapsi asenduskodudes alla 100 ja Hiiumaal ning Võrumaal ei ela ühtki asenduskodu teenuse kasutajat.

Asenduskodu teenuse osutajaid oli mullu Eestis 33 ning ka see arv vähenes võrreldes eelneva aastaga nelja võrra ning on viimase 15 aasta kõige väiksem.

bns

Riigikohtu esimees Märt Rask juhtis neljapäeval riigikogus peetud kõnes parlamendiliikmete tähelepanu halduskohtupidamise probleemidele ning eeskätt sellele, et kinnipeetavate kaebustest on kujunenud massnähtus, mis moodustab ligi kolmandiku halduskohtute töömahust.

Rask tegi justiitsministrile ettepaneku analüüsida vanglate halduspraktikat, mille puudustele on viidatud kohtulahendites, ning viia halduspraktika kooskõlla seadustega, teatas riigikohus BNS-ile.

„Kinnipeetavate kaebuste kui massnähtuse iseloomustamiseks tuleb märkida, et esimese astme kohtus moodustasid 2011. aastal need kaebused 37,2 protsenti kõigist haldusasjadest,“ rääkis Rask. Riigikohtu halduskolleegiumi töömahust moodustavad need kaebused 22 protsenti.

„Pealiskaudsel lähenemisel võib tunduda, et kinnipeetavate kaebuste arvu saab vähendada menetluslike abinõudega,“ rääkis Rask. „Kuid need abinõud ei kõrvalda probleemide tegelikke põhjuseid, millest vaidlused tekivad. Enamlevinud kaebuste märksõnad on: keelatud esemed, isiklike asjade kasutamine, distsiplinaarkaristuse määramine, vanglas töötamisest keeldumine.“

Kohtud lahendades üksikkaebust, ei saa teha üldistavaid järeldusi, kuid Raski sõnul on ilmne, et kohtulahenditele tuginedes oleks võimalik vanglate halduspraktikat süsteemselt muuta, et ära hoida sellised kaebused, kus kohus peab lahendama erinevaid olme tasandil tekkinud konflikte.

Riigikohtu esimees pidas vanglatest rääkides murettekitavaks ka seda, et vanglateenistus ei põhjenda täiendavate julgeolekuabinõude, näiteks käerauad, rahustusvoodi ja muu sellise kasutamist piisava põhjalikkusega ja ei taga kinnipeetavate ärakuulamisõigust. „Ma ei räägi siin sellest, et ohjeldusmeetmeid ei peaks kasutama, vaid sellest, et nende kasutamine peab olema õiguspärane ja põhjendatud,“ rääkis Rask.

Riigikohtu esimees peab seaduse kohaselt kord aastas andma parlamendile ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest.

bns

Eesti Juudiusu Kogudus sai mullu annetusi ja toetusi 93 463 eurot, mida on 18 579 eurot vähem kui 2010. aastal, selgub koguduse 2011. majandusaasta aruandest.

Eesti Juudiusu Kogudus märkis oma tegevusaruandes, et koguduse juhatus oli mullu kuueliikmeline ning juhatuse põhilised töösuunad 2011. aastal olid normaalsete tingimuste loomine sünagoogi toimimiseks, maksimaalse abi osutamine pearabile erinevate sündmuste läbiviimisel ning rituaalse tegevuse korraldamisel, normaalsete tingimuste säilitamine juudi kalmistu funktsioneerimisel, juudi elanikkonna tuttavakstegemine rahvuslike traditsioonidega ning koguduse kinnisvara teenindamine. Kinnisvarana on kogudus märkinud kooli, sünagoogi, kalmistu kabeli ja territooriumi Tallinnas aadressil Luise 32.

Kokku teenis kogudus mullu annetustestja toetustest ning ettevõtlusest tulu 174 151 eurot, erinevad kulud olid kokku 174 269 eurot. Aasta lõikes jäi kogudus 160 euroga kasumisse.

Eesti Juudiusu kogudusel oli mullu kolm töötajat, kellele kogudus maksis palka kokku 13 552 eurot. 2011. aasta lõpu seisuga oli kogudusel raha 311 659 eurot ning see asus arvelduskontodel.

Maksude ettemakseid ja maksuvõlgu oli kogudusel eelmise aasta lõpus 625 eurot, sellest üksikisiku tulumaksuvõlg 180 eurot, sotsiaalmaksuvõlg 390 eurot, kohustusliku kogumispensioni võlg 5 eurot ja töötuskindlustusmaksete võlg 50 eurot.

Tarnijatele oli kogudus eelmise aasta lõpus võlgu 8047 eurot. Näiteks Tallinna Küttele oli kogudus mullu 31. detsembri seisuga võlgu 4441 eurot ja Eesti Energiale 1868 eurot.

Valdav osa meditsiinitudengitest on huvitatud töötamisest välismaal ning võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal kasvanud, selgub agentuuri Instar EBC poolt mais meditsiinitudengite hulgas läbiviidud tööandja maine uuringust.

86,8 protsenti tudengitest on huvitatud töötamisest välismaal, mullu oli selliseid tudengeid 84,9 protsenti, selgub uuringust.

Veerand tudengitest oleks valmis välismaale tööle minema jäädavalt. Ainult 13,3 protsenti vastanutest ei ole huvitatud välismaal töötamisest, 2011. aastal oli selliseid 13,1 protsenti. Välisriikide lõikes on tudengid kõige rohkem huvitatud töötamisest Soomes, Inglismaal ja Rootsis.

Uuring näitab, et kõige mainekamad tööandjad on tudengite arvates Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla.

Uuringust selgus, et 40,5 protsenti meditsiinitudengitest töötab õpingute kõrvalt. Tudengite keskmine töötasu soov on 1126 eurot kuus, 2011. aastal oli palgasoov 985 eurot.

Instar EBC viis tööandja maine uuringu läbi mais Tartu ülikooli arstiteaduskonna, Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengite hulgas. Uuringus osales 400 tudengit.

bns