Riigikohtu esimees Märt Rask juhtis neljapäeval riigikogus peetud kõnes parlamendiliikmete tähelepanu halduskohtupidamise probleemidele ning eeskätt sellele, et kinnipeetavate kaebustest on kujunenud massnähtus, mis moodustab ligi kolmandiku halduskohtute töömahust.

Rask tegi justiitsministrile ettepaneku analüüsida vanglate halduspraktikat, mille puudustele on viidatud kohtulahendites, ning viia halduspraktika kooskõlla seadustega, teatas riigikohus BNS-ile.

„Kinnipeetavate kaebuste kui massnähtuse iseloomustamiseks tuleb märkida, et esimese astme kohtus moodustasid 2011. aastal need kaebused 37,2 protsenti kõigist haldusasjadest,“ rääkis Rask. Riigikohtu halduskolleegiumi töömahust moodustavad need kaebused 22 protsenti.

„Pealiskaudsel lähenemisel võib tunduda, et kinnipeetavate kaebuste arvu saab vähendada menetluslike abinõudega,“ rääkis Rask. „Kuid need abinõud ei kõrvalda probleemide tegelikke põhjuseid, millest vaidlused tekivad. Enamlevinud kaebuste märksõnad on: keelatud esemed, isiklike asjade kasutamine, distsiplinaarkaristuse määramine, vanglas töötamisest keeldumine.“

Kohtud lahendades üksikkaebust, ei saa teha üldistavaid järeldusi, kuid Raski sõnul on ilmne, et kohtulahenditele tuginedes oleks võimalik vanglate halduspraktikat süsteemselt muuta, et ära hoida sellised kaebused, kus kohus peab lahendama erinevaid olme tasandil tekkinud konflikte.

Riigikohtu esimees pidas vanglatest rääkides murettekitavaks ka seda, et vanglateenistus ei põhjenda täiendavate julgeolekuabinõude, näiteks käerauad, rahustusvoodi ja muu sellise kasutamist piisava põhjalikkusega ja ei taga kinnipeetavate ärakuulamisõigust. „Ma ei räägi siin sellest, et ohjeldusmeetmeid ei peaks kasutama, vaid sellest, et nende kasutamine peab olema õiguspärane ja põhjendatud,“ rääkis Rask.

Riigikohtu esimees peab seaduse kohaselt kord aastas andma parlamendile ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest.

bns

Eesti Juudiusu Kogudus sai mullu annetusi ja toetusi 93 463 eurot, mida on 18 579 eurot vähem kui 2010. aastal, selgub koguduse 2011. majandusaasta aruandest.

Eesti Juudiusu Kogudus märkis oma tegevusaruandes, et koguduse juhatus oli mullu kuueliikmeline ning juhatuse põhilised töösuunad 2011. aastal olid normaalsete tingimuste loomine sünagoogi toimimiseks, maksimaalse abi osutamine pearabile erinevate sündmuste läbiviimisel ning rituaalse tegevuse korraldamisel, normaalsete tingimuste säilitamine juudi kalmistu funktsioneerimisel, juudi elanikkonna tuttavakstegemine rahvuslike traditsioonidega ning koguduse kinnisvara teenindamine. Kinnisvarana on kogudus märkinud kooli, sünagoogi, kalmistu kabeli ja territooriumi Tallinnas aadressil Luise 32.

Kokku teenis kogudus mullu annetustestja toetustest ning ettevõtlusest tulu 174 151 eurot, erinevad kulud olid kokku 174 269 eurot. Aasta lõikes jäi kogudus 160 euroga kasumisse.

Eesti Juudiusu kogudusel oli mullu kolm töötajat, kellele kogudus maksis palka kokku 13 552 eurot. 2011. aasta lõpu seisuga oli kogudusel raha 311 659 eurot ning see asus arvelduskontodel.

Maksude ettemakseid ja maksuvõlgu oli kogudusel eelmise aasta lõpus 625 eurot, sellest üksikisiku tulumaksuvõlg 180 eurot, sotsiaalmaksuvõlg 390 eurot, kohustusliku kogumispensioni võlg 5 eurot ja töötuskindlustusmaksete võlg 50 eurot.

Tarnijatele oli kogudus eelmise aasta lõpus võlgu 8047 eurot. Näiteks Tallinna Küttele oli kogudus mullu 31. detsembri seisuga võlgu 4441 eurot ja Eesti Energiale 1868 eurot.

Valdav osa meditsiinitudengitest on huvitatud töötamisest välismaal ning võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal kasvanud, selgub agentuuri Instar EBC poolt mais meditsiinitudengite hulgas läbiviidud tööandja maine uuringust.

86,8 protsenti tudengitest on huvitatud töötamisest välismaal, mullu oli selliseid tudengeid 84,9 protsenti, selgub uuringust.

Veerand tudengitest oleks valmis välismaale tööle minema jäädavalt. Ainult 13,3 protsenti vastanutest ei ole huvitatud välismaal töötamisest, 2011. aastal oli selliseid 13,1 protsenti. Välisriikide lõikes on tudengid kõige rohkem huvitatud töötamisest Soomes, Inglismaal ja Rootsis.

Uuring näitab, et kõige mainekamad tööandjad on tudengite arvates Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla.

Uuringust selgus, et 40,5 protsenti meditsiinitudengitest töötab õpingute kõrvalt. Tudengite keskmine töötasu soov on 1126 eurot kuus, 2011. aastal oli palgasoov 985 eurot.

Instar EBC viis tööandja maine uuringu läbi mais Tartu ülikooli arstiteaduskonna, Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengite hulgas. Uuringus osales 400 tudengit.

bns

Riigikogu võttis neljapäeval lõpphääletusel vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 76 riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud.

Seaduse eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides.

Eelnõuga sõnastatakse uuesti tähtajalise elamisloa töötamiseks, tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral andmise alused ja eesmärgid.

Edaspidi saab välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral. Selle aluse eesmärk on luua võimalus asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Sellel alusel võib elamisloa anda kuni kaheks aastaks korraga ja pikendada kahe aasta võrra korraga. Välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, on keelatud Eestis töötada ja talle ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

Eelnõu muudab ka tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kehtiva seadusega ei ole juriidilisele isikule kehtestatud nõudeid, mis võimaldaks hinnata, kas tegemist on reaalselt tegutseva ühinguga või mitte.

Uues seaduses saab nimetatud tingimustel elamisloa siis, kui juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist, juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis ning juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine ettevõtte juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks aitab oluliselt kaasa elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.

Samuti muudetakse tähtajaline elamisloa andmist ettevõtluseks. Muuhulgas peab välismaalane esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et elamisloa andmine vastab eesmärgile, ning tõendama, et tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.

Välismaalasele, kellel on osalus äriühingus, on ettevõtluseks saadud elamisloa pikendamise tingimuste täitmiseks kolm alternatiivi: tal on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, või äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või juriidilise isiku juures töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

bns