Ameerika Ühendriikide ametnikud viisid möödunud nädalal USA-sse juba teise küberkuritegevuses kahtlustatava Eesti elanku.

Valeri Aleksejev, kelle USA-le väljaandmise kiitis valitsus heaks aprilli lõpus, viidi Ameerika Ühendriikidesse 30. mail. Tema arvatav kuriteokaaslane Anton Ivanov oli USA-sse viidud kohut ootama juba aprilli keskel.

Ameerika Ühendriikide võimud kahtlustavad Eesti kodanikke internetipettuse korraldamise vandenõus, vandenõus arvutisse sissetungi toimepanemises, internetipettuses, pettuse edendamist soodustavas sissetungis arvutisse ning andmete saatmise teel arvutisse sissetungimises.

USA ametivõimudel on kohustus teavitada Eestit kodaniku suhtes langetatud kohtuotsusest.

Kahtlustuse saanud isikutest on USA-le väljaandmist käsitlev kohtumäärus jõustunud ka kuritegeliku grupi juhiks peetava Vladimir Tšaštšini osas. Tšaštšini väljaandmise otsust suure tõenäosusega niipea ei tule, kuna tal on ka kodumaal kriminaalmenetlus pooleli.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjad pidasid mullu novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni kuus meest ja ühe naise, keda kahtlustatakse ulatuslikus arvutikelmuses. Kahtlustused on esitatud ka viiele nende kontrolli all olevale äriühingule. Nad kasutasid kahtlustuse kohaselt kriminaalsel teel saadud raha erineva kinnisvara ja autode ostmiseks ning investeerimiseks.

Kahtlustatavad peeti politseioperatsiooni käigus kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30 000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni.

Süüdistuse said uudisteagentuuride AFP ja Reuters andmeil Eesti kodanikud Vladimir Tšaštšin (31), Timur Gerassimov (31), Dmitri Jegorov (33), Valeri Aleksejev (31), Konstantin Poltev (28) ja Anton Ivanov (26) ning Venemaa kodanik Andrei Taame (31). Kõiki süüdistatakse viie paragrahvi järgi, Tšaštšinit süüdistatakse lisaks veel 22 rahapesu juhtumis.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni mullu novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis ning selle loomisega seotud inimesed on kahtlustatavatena kinni peetud.

Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560 000 euro väärtuses.

Operatsiooniga seotud olnud turvatarkvarafirma Trend Micro vanemanalüütik Feike Hacquebord nimetas mullu sügisel oma blogis operatsiooni "Ghost Click" ajaloo suurimaks küberkriminaalide vastaseks politseireidiks. Tema sõnul sai Trend Micro 2009. aastal oma käsutusse kahe DNSChangeri ohvritele libareklaame näitava serveri kõvaketaste koopiad, millelt leiti Tartus tegutseva OÜ Rove Digital töötajate personaalsed krüpteerimisvõtmed. Serveri logifailide abil tehti kindlaks, et serverit kontrolliti Tartust Rove Digitali töötajate poolt. Samuti suudeti tõestada, et Rove Digital on otseselt seotud liba-viirusetõrje tarkvara Nelicash müügiga.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on nii USA-s ku ka Eestis toimuva kriminaaluurimise raames lisaks mitmele eraisikule saanud juriidilise isikuna kahtlustuse ka Credit Union OÜ, mis veel mõni aeg tagasi pakkus rahahätta sattunud inimestele kiirlaenu. Paar kuud tagasi ilmus aga laenufirma veebilehele kiri, mille järgi on firma tegevus lõpetatud. Siis sattuski firma kriminaaluurimise alla ning selle arved on arestitud.

bns

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits ütles intervjuus Vikerraadio saatele „Uudis+“, et autojuhiks soovijad peaks enne autokooli pääsemist läbima vaimse võimekuse testi.

Miilits jättis korduvalt täpsustamata, mida need testid võiksid sisaldada, öeldes, et see osa võiks jääda vastava eriala spetsialistide pärusmaaks. „Ei läheks süvitsi sel teemal, mis neis testides võiks olla. See teema on üleval aruteluks ühiskonnas,“ sõnas ta.

Miilits rõhutas, et asi ei ole hariduses – põhiharidusega võib olla väga tubli inimene. „Tegu on puhtalt vaimse võimekusega, võimega aru saada oma riskikäitumisest, saada aru, et mingi käitumine on ohtlik, et see on mõttetu ja elus on teised asjad, mis on olulised,“ selgitas ta.

Miilitsa sõnul tasub tähele panna, et mootorsõiduki juhtimise õigus ei ole põhiõigus, see on privileeg. „Teste on mõistlik teha enne kui juht läheb autokooli. Neid on vaja seetõttu, et olles mehhanismi juht on inimene kõrgendatud ohuallikas, kes peab olema küps masinat juhtima.“

Sarnasel teemal on tema sõnul maailmas tehtud mitmeid teadustöid, millest enamik on keskendunud impulsiivsustestidele. Viimaseid on Miilitsa teada pilootprojektina katsetatud ka paaris Eesti autokoolis.

Miilitsa sõnul on politsei liiklusrikkumised tõsisemalt ette võtnud ning selle saavutamiseks on tahaplaanile tõstetud väiksemate rikkumistega tegelemist. „Liiklusohutusega on tegelemas rohkem politseinikke ja lähiajal hakkab tegelema veel rohkem,“ kinnitas Miilits.

Sel aastal liikluses hukkunud üheksa inimese puhul on uurimine näidanud, et neist kolme puhul on põhjust kahtlustada enesetappu, ütles Miilits Vikeraadio saates "Uudis+".

bns

Keskerakond saatis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) küsimuse, mida peavad nad tegema Jüri Luigelt saadud annetustega, mille osas riigiprokuratuur algatas ja 15. mail lõpetas menetluse mõjuvõimuga kauplemise osas.

Reformierakond reageeris äsjasele rahastamisskandaalile sellega, et küsis ERJK-ilt, mida peavad nad Silver Meikarilt saadud teadmata päritolu annetusega tegema – kas tuleb need viimasele tagasi anda või peaks need riigituludesse kandma.

29. mail on sama küsimuse ERJK-il esitanud ka Keskerakond, selle erinevusega, et küsimus puudutab Jüri Luigelt saadud kokku 500 euro eest annetusi. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kirjutas, et kuigi Luige annetused on kassa sissetulekuorderitega fikseeritud ja annetuste registris kajastatud, on meedia - telekanal TV3 ja ajaleht Postimees - muu hulgas teatanud, et Luik eitab annetusi.

Toobal küsib kirjas ERJK-ilt, kas Luige annetused on erakonnaseaduse tähenduses keelatud annetused, mille erakond peab Luigele tagastama või kandma riigieelarvesse.

Luigelt saadud annetuste osas algatas riigiprokuratuur ka kriminaalasja. Kahtlustuse kohaselt mõjutasid Tuiksoo ja Toobal, kasutades ebaseaduslikult ära oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu, 2011. aasta juunist septembrini Jüri Luige palvel sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ametiseisundit ja organiseeriks Jüri Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.

Kaitsepolitsei tuvastas, et Luik ning Toobal kohtusid mullu 28. juulil ning Luik andis Toobalile sularaha 300 eurot. Jälitusprotokollist selgub, et Luik andis samal kohtumisel Toobalile üle sularahas 300 eurot, millest 100 eurot moodustas umbes 10 protsenti merepäevadest saadud tasust ning 200 eurot andis Luik tasuks edaspidiste võimaluste eest Tallinnas teenuseid osutada.

Kuna alates riigikohtu otsusest Mati Eliste asjas ei ole mõjuvõimuga kauplemise koosseisu rakendamine üldjuhul enam võimalik, lõpetas riigiprokuratuur kriminaalasja Tuiksoo ja Toobali mõjuvõimuga kauplemise episoodis.

bns

Vormsi saarel Rumpo küla lähedal mesitarusid kontrollima läinud kohalik mees Ants avastas möödunud nädalal, et saarele tulnud karu on taru ümber lükanud ja kärjeraamid välja võtnud.

Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul selgus lähemal uurimisel, et kärjed olid tarust umbes 30 meetrit eemale põõsatsesse veetud ja seal tühjaks söödud. Jälgede, tegutsemise mustri ning kärjeraamidele jäetud hambajälgede järgi võib süüdlaseks pidada saarele sattunud karu.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil arvas, et saare elanikud karu tõttu siiski hirmu tundma ei pea. "Metsa minekut pelgama ei pea - karu kardab inimest. Siiani on karu ja inimese vahelised füüsilised kokkupuuted olnud peamiselt seotud jahiolukordades haavatud karudega või siis oma poegi kaitsva emakaruga. Kui metsas karuga kokku saadakse ning karul inimese olemasolust veel aimu ei ole, võib kas karu tegevust jälgima jääda või siis endast märku anda, näiteks häält tehes, siis karu lahkub,” selgitas Männil.

Ta lisas, et karu on tegelikult väga kaval ja tark loom, kes on küll uudishimulik, aga samas väga ettevaatlik. “Kui karu on inimest enne märganud, kui inimene teda, siis inimene tõenäoliselt karu ei näegi, kuna loom on juba ise eemale läinud,” lausus Männil. .

Vallavanema Urmas Pau sõnul on elevus saareelanike seas suur. „Vormsi peaks olema karule küll ajutine peatuspaik, kuid tundub, et mesikäpp tunneb ennast meil siin hästi ja ei kiirusta kusagile,“ sõnas Pau.

bns