Välisminister Urmas Paet rõhutas laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul juba kaheksandat korda toimuva Maailmapäeva avamisel, et igal lapsel on õigus inimväärsele elule olenemata tema sünnikohast maailmas.

„Seetõttu on haridus ja lapsed üks olulisemaid valdkondi ka Eesti arengukoostöös ning humanitaarabi tegevustes,“ ütles Paet.

Tema sõnul on laste olukord keeruline paljudes maailma riikides ning rahvusvahelise üldsuse ülesanne peab olema laste õiguste eest seismine ja nende olukorra parandamine. „Eesti toetas näiteks möödunud talvel humanitaarabina ÜRO lastefondi projekti Afganistanis, mille kaudu leiti võimalus korraldada üle poole miljoni Afganistani õpilase ja 12 000 õpetaja katkematu koolitöö külmal talveperioodil,“ ütles Paet.

Välisminister lisas, et sellest aastast on kõikidel eestlastel ka ise võimalik Afganistani laste heaolule kaasa aidata. „Välisministeeriumi toel on MTÜ Mondo rajanud toetusprogrammi „Muuda maailma“, mille kaudu saab teha annetusi, et koguda raha koolitarvete ostmiseks vähemkindlustatud Afganistani lastele,“ ütles Paet. „Tuleb meeles pidada, et iga muutus algab pisikestest sammudest. Iga väike toetus saab lõpuks osaks suuremast, mille abil on võimalik teha väga palju head.“

Paeti sõnul on Eesti ÜRO lastefondi kaudu sellel aastal eraldanud humanitaarabi ka Lõuna-Sudaani, Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi laste heaolu parandamiseks. „Samuti on Eesti lastele suunatud projekte viimasel ajal ellu viinud idapartnerluse riikides,“ ütles Paet. „Eesti eeskujul avati käesoleva aasta maikuus Georgia koolilastele mõeldud liiklusõppeväljakud ning viidi läbi ettevõtlus- ja õpilasfirmade alased koolitusi Moldova õpilastele,“ tõi Paet näiteid Eesti arengukoostöö projektidest, mis on suunatud laste turvalisuse ja heaolu suurendamisele.

Vabaduse väljakul toimuva Maailmapäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas. Esimene Maailmapäev korraldati MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud initsiatiivil 2005. aastal ning nüüdseks on sellest saanud iga-aastane traditsiooniline üritus.

bns

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) prognoosi kohaselt tuleb juunikuus muutlik ilm, kõige soojem saab olema juuni teine kolmandik.

Juunikuu ilm tuleb muutlik. Kuu esimesel kolmandikul määrab ilma Põhjamere ja Skandinaavia kohal püsiv madalrõhuala, mille lohud ja osatsüklonid liiguvad üle Eesti, teatas EMHI. Ilm on jahedapoolne ja sagedaste vihmahoogudega.

Edaspidi eemaldub madalrõhuala kese Suurbritannia kohale. Eestis saavad pikemalt võimaluse kuivemad kõrgrõhkkonnad, kuid püsivat antitsüklonit Eesti kohal tõenäoliselt ei kujune. Seega sajab sageli hoo- ja äikesevihma.

Kõige soojem on ilm teisel kolmandikul, eriti selle lõpupäevadel. Kuu viimane kolmandik on taas muutlikuma ilmaga. Sadusid on rohkem ja õhusooja eelnenud perioodiga võrreldes veidi vähem.

Kuu keskmine õhutemperatuur on 13,3 kuni 15,6 kraadi või sellest kõrgem. Sademeid on normi piires ehk 33 kuni 67 millimeetrit, kohati võib sademeid rohkem olla.

bns

Kui kaitseminister Urmas Reinsalu pakkus esialgu välja, et erakondade usalduse taastamiseks võiks moodustada töörühma, siis selle asemel jätkatakse Ene Ergma algatusega.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu pakkus möödunud nädalal, et erakondade usalduse taastamiseks võiksid parlamendierakonnad moodustada töörühma, mis pakuks kiiresti lahendusi.

IRL-i kommunikatsioonijuht Gerrit Mäesalu ütles BNS-ile, et praeguse seisuga ei ole plaanis moodustada komisjoni, mis dubleeriks riigikogu esimehe Ene Ergma algatust. Ergma kutsus nädala keskel kokku fraktsioonide esimehed ja ülejäänud riigikogu juhatuse liikmed. Lepiti kokku, et fraktsioonid esitavad sügiseks põhiseaduskomisjonile oma ettepanekud erakondade rahastamise teemadel.

Peaministrit asendanud kaitseminister Urmas Reinsalu ütles 24. mail valitsuse pressikonverentsil, et riigikogus moodustatav komisjon peaks olema selline, mille liikmeid ühiskond aksepteerib. IRL-i esimehe sõnul peaks komisjoni eesmärk olema erakondade rahastamise teemaliste ettepanekute väljatöötamine, mitte viimastel päevadel teravalt päevakorda tõusnud erakonna annetuste teema tapmine.

bns

Tartus astus reedel kohtu ette 52-aastane Hillar Kurg, kellele mõisteti sõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks enam kui aastapikkune vangistus.

Neljapäeval Tartumaal liiklusjärelevalvet teostanud liikluspolitseiniku Kristjan Palu sõnul märgati kell 12.40 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 187. kilomeetril sõidukit Ford Courier, mille juhi sõidumaneer tundus ebakindel, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politseinikud liikusid sõidukile järgi ning Tartus Aardla ja Riia tänavate vahel anti sõidukijuhile peatumismärguanne. "Roolis olnud mees oli ilmselgelt eelnevalt alkoholi tarbinud, ka tõendas seda alkomeetri näit," lisas Palu. Sõidukijuht viidi arestimajja ning politsei alustas kriminaalmenetlust.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg ütles, et Hillar Kurg on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Eelmise aasta oktoobris mõistis kohus talle esmalt viiekuulise tingimisi karistuse, kuid juba detsembris oli mees uuesti sama asjaga kohtu ees. Siis liideti karistused kokku ja asendati vangistus 652 tunni üldkasuliku tööga. "Kuna Hillar Kurele ka "tööteraapia" ei mõjunud ja kõik muud karistusliigid on end ammendanud, siis sai karistuseks olla üksnes reaalne vangistus," kommenteeris Häidberg.

Tartu maakohus tunnistas mehe süüdi ning määras liitkaristuseks ühe aasta, kolm kuud ja 15 päeva reaalset vangistust.

bns