EESTI UUDISED BNS

Komisjon soovitab Eestile sisuliselt vanemahüvitise vähendamist

Euroopa Komisjon tegi Eestile eelarvepoliitikat ja majandusreforme käsitlevate soovituste juurde käivas töödokumendis sisuliselt ettepaneku vanemahüvitise vähendamiseks.

Komisjon nimetas vanemahüvitiste süsteemi kulukaks, mis on nii kestuse kui ka summade poolest üks heldemaid Euroopas. Möödunud aastal kulus vanemahüvitistele 1,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

"See pöörab ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu lapse esimesele 18 elukuule, samal ajal kui alla kolmeaastaste laste lastehoiuteenuste pakkumine on ebapiisav," kommenteeris komisjon vanemahüvitiste süsteemi.

Eelkõige tekitab hüvitiste kõrge tase komisjoni hinnangul moonutavaid mõjusid tööturul. "Vähem heldekäelised ja ümber kavandatud vanemahüvitised võiksid aidata suurendada tööjõu pakkumist ilma, et need avaldaksid sündimusele negatiivset mõju, parandades samal ajal ka avaliku sektori kulutuste kvaliteeti," seisab dokumendis.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentide näol on tegu ettepanekuga Eestile tehtavate soovituste kohta. Soovitusi arutavad Euroopa Liidu rahandusministrid ja lõpliku kinnituse annab neile Euroopa Ülemkogu.

Kolmapäeval avaldatud soovitustes leiab komisjon, et hoolimata märkimisväärsest eelarveülejäägist ja tööpuuduse vähenemisest pea poole võrra näivad Eesti reformipingutused olevat ebapiisavad, eeskätt võttes arvesse tööturul, teatavates haridusvaldkondades ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust.

"Tööpuudus on endiselt kõrge ja tagasihoidlikke ülemaailmseid väljavaateid arvestades võib jääda samale tasemele veel mõneks ajaks. Konkurentsivõimet kammitseb endiselt oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui ka kontoritöötajate seas," märkis komisjon.

Lisaks sellele on Eesti majanduse erakordselt suurt energiamahukust silmas pidades vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiakulude vähendamiseks. Komisjon tõi näiteks, et aastal 2010 oli Eesti autopark üks energiamahukamaid Euroopa Liidus.

Eesti avaliku sektori kulutuste tõhusust saaks komisjoni soovituste kohaselt parandada eeskätt sotsiaalkindlustusele tehtavate kulutuste parema suunamise kaudu. Probleeme valmistab ka kohalike omavalitsuste tasandi ebatõhus toimimine, mis avaldab negatiivset mõju avalike teenuste osutamisele. Piisava inimkapitali tagamiseks vajab Eesti toimivat ja paremini suunatud haridussüsteemi.

Samas tõi rahandusministeerium soovitusi kommenteerides esile, et Euroopa Komisjon kiidab Eesti majandus- ja eelarvepoliitika heaks ja soovitab edu hoidmiseks jätkuvalt pingutada.

Eesti stabiilsusprogramm ja konkurentsivõime kava on komisjoni hinnangul koostatud realistliku makromajandusliku prognoosi alusel, Eesti püstitatud eelarvepoliitilised eesmärgid on komisjoni arvates piisavad ning soovitatakse stabiilsusprogrammis esitatud eelarveplaanid ellu viia, seisab rahandusministeeriumi teates.

"See on esimene Euroopa uute reeglite järgi koostatud analüüs, aga tulemus uus ei ole: saime kinnituse, et oleme oma majanduspoliitikas õigel teel ja eristume Euroopas mitmes mõttes positiivselt. Aga muidugi teame, et parandamist meil jätkub, ning meie reformikava on heas kooskõlas Euroopa Komisjoni tähelepanekutega," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

"Üldiselt on komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni pakutud soovitused puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid," märkis rahandusministeerium.

bns

Valitsus arutab NATO staapide Eestis tegutsemist võimaldavat lepet

Valitsus arutab neljapäevasel istungil lepet, mis loob võimaluse Eestisse siirata või siin asutada liitlasvägede peakortereid ja staape.

Valitsus arutab istungil Eesti ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe kinnitamist, edastas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lisakokkuleppega luuakse tingimused, mis võimaldavad siirdada Eestisse või Eestis asutada liitlasvägede peakortereid ja staape, samuti loob leping neile Eestis tegutsemiseks vajalikud tingimused. Veel tagab lepe liitlasvägede peakorterite sõltumatuse oma ülesannete ja eesmärkide täitmisel.

Eelnõu kohaselt volitab valitsus kaitseminister Urmas Reinsalu lisakokkuleppele allkirja andma. Pärast allkirjastamist tuleb lepe ratifitseerida riigikogus.

Pressiesindaja sõnul tekivad staapide või peakorterite siirdamisel või rajamiselt kulud, mille suurus sõltub konkreetsest peakorterist. NATO küberkaitsekoostöö keskuse õigustatud liikmetele tekib lisakokkuleppe jõustudes selles sätestatud kaupade ja teenuste ostmisel õigus maksuvabastusele, mistõttu jääb käibemaks nendelt kaupadelt riigieelarvesse laekumata.

bns

Toompeale kogunes paarsada venekeelse koolihariduse kaitsjat

Kolmapäeval kogunes Toompeale meelt avaldama paarsada venekeelse koolihariduse eest võitlejat, korraldajad ootasid osalema 5000-7000 osavõtjat.

Sündmuskohal viibinud BNS-i fotograafi hinnangul võis meeleavaldajaid kell 17.30 olla 200-300.

Meeleavaldajad kandsid loosungeid, millest valdav osa olid venekeelsed, kuid oli ka eesti- ja inglisekeelseid. Loosungitel nõuti venekeelsele elanikkonnale põhiseaduslikke õigusi ning väljendati soovi õpetada oma lapsi vene keeles. Lossi platsile oli püsitatud ka lava, millel mängiti venekeelset muusikat.

Lisaks koguti Lossi platsil allkirju venekeelse õppe toetuseks.

Meeleavaldajate seas oli tuntumatest poliitikutest näha liikumas Tallinna keskerakondlasest abilinnapead Mihhail Kõlvartit.

Meeleavaldus algas Toompeal Lossi platsil kell 17 ning korraldajate sõnul on ürituse aeg kavandatud ajale, mil peaks lõppema riigikogu istung ja saadikud lahkuvad parlamendi hoonest.

Mittetulundusühingu Vene Kool Eestis esimees Andrei Lobov on varem väitnud, et ühendus on kogunud venekeelse hariduse säilitamise toetuseks 30 000 inimese allkirjad, mille ühendus kavatseb reedel anda üle president Toomas Hendrik Ilvesele, peaminister Andrus Ansipile ning haridus- ja teadusministeeriumile.

Alates käesolevast õppeaastast tuleb 60 protsenti ainetest gümnaasiumiastmes õpetada eesti keeles. Mitu vene õppekeelega kooli on väitnud, et reform pole piisavalt ette valmistatud, vanemad vastustavad seda, leides, et see vähendab laste konkurentsivõimet kõrghariduse omandamisel.

Kaitsepolitsei seostas oma 2011. aastat puudutanud aastaraamatus mitmeid Keskerakonda kuuluvaid poliitikuid venekeelset haridust kaitstes Moskva juhitava ja suunatava kaasmaalaspoliitika elluviimises.

bns

Bakuus hoiti Eurovisiooni ajal ära mitu terroriakti

Aserbaidžaani julgeolekuministeerium teatas kolmapäeval, et Eurovisiooni lauluvõistluse eel ja ajal hoiti ära mitu terroriakti.

"Transnatsionaalse relvarühmituse üks eesmärke oli panna Eurovisiooni lauluvõistluse eel toime terroriakte," teatas ministeeriumi avalike suhete keskus.

Teadaande järgi tehti terrorismivastase operatsiooni tulemusel kahjutuks Vugar Padarovi relvastatud rühmitus, mis kavandas provokatsioone, sabotaaži ja terroriakte eesmärgiga destabiliseerida olukorda Aserbaidžaanis rahvusvahelise suurürituse ajal.

Terroriaktid pidid toimuma riigi eri paigus erinevate konfessioonide pühamutes, samuti rünnakud korrakaitsehoonetele.

Julgeolekuministeerium viis kurjategijate kahjutuks tegemiseks läbi ulatuslikke operatsioone Bakuus, Gäncäs ja Sumgayitis, samuti Zaqatala, Şəkini, Apšeroni, Qaxi, Qusari, Xaçmazi ja Şabrani rajoonis.

Mitmel korral avaldasid relvarühmituste liikmed korrakaitsjatele relvastatud vastupanu, mille tulemusel tapeti jõugupealikud Vugar Padarov ja Timur Husseinov. Mitu korrakaitsjat said tulevahetustes haavata.

Venemaa piiril kinni võetud Samit Sanijevi juhitud jõuk pidi toime panema terve seeria plahvatusi kohtades, kus viibisid Bakuusse Eurovisooni lauluvõistlusele saabunud välismaalased, sealhulgas Hiltoni, Marrioti ja mitmes teises hotellis ning kontserdipaigaks ehitatud Kristallpalees. Terroristid plaanisid kaugjuhtimise teel õhkida hotellide parklatesse jäetavaid lõhkeainelastiga autosid. Üks terrorist pidi pääsema Kristallpaleesse ja õhkima Eurovisiooni finaali ajal helipommi, vallandamaks publikus paanikat ja trügimist.

Võimude teatel on vahistatud 40 terroristlike rühmituste liiget, konfiskeeritud automaatrelvi, lõhkeainet, laskemoona ja sidevahendeid.

Aserbaidžaanis Bakuus laupäeval peetud 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis sai Eesti Ott Leplandi esitatud lauluga "Kuula" 120 punktiga kuuenda koha.Laulukonkursi võitis Loreeni esitatud Rootsi laul "Euphoria", mis kogus 372 punkti.

Kohus mõistis ohvri surnuks peksnud mehele 11-aastase vangistuse

Harju maakohus karistas kolmapäeval ohvri surnuks peksnud meest 11-aastase vangistusega.

Kohus leidis, et 46-aastase Vitali Vasko süü tapmises on tõendatud ning määras talle sellise karistuse, nagu nõudis ka prokurör. Kuna mehel oli ka varasema süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta 11 aastat ja kaks kuud.

Ühtlasi peab mees tasuma kannatanule 701 eurot ning maksma sundrahaks ja menetluskulude katteks 7868 eurot.

Vasko kaitsja Vladimir Sadekov palus kvalifitseerida oma kaitsealuse süü ümber eluohtlike kehavigastuste tekitamiseks ja surma põhjustamiseks ettevaatamatusest ning karistada teda miinimummääras.

Mai keskel alanud protsessil kinnitas Vasko juhtunut, kuid end tapmises süüdi ei tunnistanud.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Vasko raske kuritöö toime mullu oktoobris Saue vallas, kui tungis tüli käigus kallale 1948. aastal sündinud mehele ning peksis ta surnuks.

Juhtunut uurima asunud korrakaitsjad jõudsid kahtlusaluseni mullu detsembri alguses ning 8. detsembril pidasid politseinkud Vasko kinni. Päev hiljem võttis kohus ta prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb tapmise eest ette 6-15-aastase vangistuse.

bns

Põhiseaduskomisjon hakkab arutama erakondade rahastamise täiustamist

Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed leppisid kolmapäevasel nõupidamisel kokku teha põhiseaduskomisjonile ettepanek võtta arutusele erakondade rahastamise süsteemi täiustamine.

Nõupidamisel otsustati ka, et fraktsioonid töötavad läbi ja esitavad ettepanekud erakondade rahastamise süsteemi parandamise kohta põhiseaduskomisjonile hiljemalt riigikogu sügisistungjärgu alguseks. Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul soovib riigikogu tõsiselt tegeleda erakondade rahastamise probleemidega. „See peab olema läbimõeldud ja tulemuslik, et kindlustada erakondade rahastamise selgus ja läbipaistvus,“ ütles ta.

Erakondade rahastamise küsimusi arutab kolmapäeval ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD