Aserbaidžaani julgeolekuministeerium teatas kolmapäeval, et Eurovisiooni lauluvõistluse eel ja ajal hoiti ära mitu terroriakti.

"Transnatsionaalse relvarühmituse üks eesmärke oli panna Eurovisiooni lauluvõistluse eel toime terroriakte," teatas ministeeriumi avalike suhete keskus.

Teadaande järgi tehti terrorismivastase operatsiooni tulemusel kahjutuks Vugar Padarovi relvastatud rühmitus, mis kavandas provokatsioone, sabotaaži ja terroriakte eesmärgiga destabiliseerida olukorda Aserbaidžaanis rahvusvahelise suurürituse ajal.

Terroriaktid pidid toimuma riigi eri paigus erinevate konfessioonide pühamutes, samuti rünnakud korrakaitsehoonetele.

Julgeolekuministeerium viis kurjategijate kahjutuks tegemiseks läbi ulatuslikke operatsioone Bakuus, Gäncäs ja Sumgayitis, samuti Zaqatala, Şəkini, Apšeroni, Qaxi, Qusari, Xaçmazi ja Şabrani rajoonis.

Mitmel korral avaldasid relvarühmituste liikmed korrakaitsjatele relvastatud vastupanu, mille tulemusel tapeti jõugupealikud Vugar Padarov ja Timur Husseinov. Mitu korrakaitsjat said tulevahetustes haavata.

Venemaa piiril kinni võetud Samit Sanijevi juhitud jõuk pidi toime panema terve seeria plahvatusi kohtades, kus viibisid Bakuusse Eurovisooni lauluvõistlusele saabunud välismaalased, sealhulgas Hiltoni, Marrioti ja mitmes teises hotellis ning kontserdipaigaks ehitatud Kristallpalees. Terroristid plaanisid kaugjuhtimise teel õhkida hotellide parklatesse jäetavaid lõhkeainelastiga autosid. Üks terrorist pidi pääsema Kristallpaleesse ja õhkima Eurovisiooni finaali ajal helipommi, vallandamaks publikus paanikat ja trügimist.

Võimude teatel on vahistatud 40 terroristlike rühmituste liiget, konfiskeeritud automaatrelvi, lõhkeainet, laskemoona ja sidevahendeid.

Aserbaidžaanis Bakuus laupäeval peetud 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis sai Eesti Ott Leplandi esitatud lauluga "Kuula" 120 punktiga kuuenda koha.Laulukonkursi võitis Loreeni esitatud Rootsi laul "Euphoria", mis kogus 372 punkti.

Harju maakohus karistas kolmapäeval ohvri surnuks peksnud meest 11-aastase vangistusega.

Kohus leidis, et 46-aastase Vitali Vasko süü tapmises on tõendatud ning määras talle sellise karistuse, nagu nõudis ka prokurör. Kuna mehel oli ka varasema süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta 11 aastat ja kaks kuud.

Ühtlasi peab mees tasuma kannatanule 701 eurot ning maksma sundrahaks ja menetluskulude katteks 7868 eurot.

Vasko kaitsja Vladimir Sadekov palus kvalifitseerida oma kaitsealuse süü ümber eluohtlike kehavigastuste tekitamiseks ja surma põhjustamiseks ettevaatamatusest ning karistada teda miinimummääras.

Mai keskel alanud protsessil kinnitas Vasko juhtunut, kuid end tapmises süüdi ei tunnistanud.

Eeluurimisel kogutud andmetel pani Vasko raske kuritöö toime mullu oktoobris Saue vallas, kui tungis tüli käigus kallale 1948. aastal sündinud mehele ning peksis ta surnuks.

Juhtunut uurima asunud korrakaitsjad jõudsid kahtlusaluseni mullu detsembri alguses ning 8. detsembril pidasid politseinkud Vasko kinni. Päev hiljem võttis kohus ta prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Karistusseadustik näeb tapmise eest ette 6-15-aastase vangistuse.

bns

Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed leppisid kolmapäevasel nõupidamisel kokku teha põhiseaduskomisjonile ettepanek võtta arutusele erakondade rahastamise süsteemi täiustamine.

Nõupidamisel otsustati ka, et fraktsioonid töötavad läbi ja esitavad ettepanekud erakondade rahastamise süsteemi parandamise kohta põhiseaduskomisjonile hiljemalt riigikogu sügisistungjärgu alguseks. Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul soovib riigikogu tõsiselt tegeleda erakondade rahastamise probleemidega. „See peab olema läbimõeldud ja tulemuslik, et kindlustada erakondade rahastamise selgus ja läbipaistvus,“ ütles ta.

Erakondade rahastamise küsimusi arutab kolmapäeval ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Andmekaitse inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse Viimsi Spa operaatorfirma OÜ Spa Tours suhtes seoses peidetud turvakaameratega meeste riietusruumis ja leidis, et riietusruumis veekeskuse külastajate kaameraga jälgimine on isiku eraelu puutumatust ülemäära riivav.

Viimsi Spa on teatanud videojälgimise lõpetamisest, teatas andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja BNS-ile.

Inspektsioon algatas mullu detsembris järelevalvemenetluse Viimsi Spa suhtes, et selgitada välja veekeskuse riietusruumis olevate turvakaamerate asjaolud ning külastajate jälgimise õiguspärasus.

Uurimise käigus selgus, et meeste riietusruumi kahe suitsuanduri sisse oli peidetud kaamerad, millega jälgiti turvalisuse kaalutlusel riietusruumis toimuvat.

Üldreeglina ei ole avalikus kohas jälgimisseadmete kasutamiseks isikute nõusolekut vaja, kuid on oluline, et jälgitaval alal viibijad saaksid jälgimisseadmete kasutamise faktist aru. Eelkõige tähendab see, et jälgimisseadmeid ei tohi kasutada salaja. Inimesel peab olema võimalik üheselt saada aru, et ruumis on jälgimisseadmed.

Andmekaitse inspektsioon mõistab ettevõtte vajadust tagada külastajate turvalisus, kuid leiab, et varguste ennetamiseks ja avastamiseks neis ruumides saab ja tuleb kasutada muid, eraelu puutumatust vähemriivavaid vahendeid. Levinumad neist on kaamera sissepääsu juures või väärtesemete kappide kasutamine.

Andmekaitse inspektsioon asus seisukohale, et riietusruumides, tualettruumis ja duširuumis on inimestel kõrgendatud ootus privaatsusele. Jälgimisseadmete kasutamise neis ruumides on oluliselt enam inimese privaatsusõigust riivav, mistõttu on kaamera kasutamine turvalisuse tagamiseks ülemäärane vahend.

Mullu detsembris sai avalikuks YouTube'i veebikeskkonda laetud videolõik sellest, kuidas Viimsi Spa meeste riietusruumis tegutses varas. Juhtum tõstatas küsimuse, kas selline jälgimine riietusruumis on õiguspärane.

bns