Tallinna lahes Aegna ja Naissaare vahel merepõhjas lebav allveelaev on Maljutka-tüüpi allveelaev, mis Tuukritööde OÜ juhi Kaido Peremehe hinnangul on nõukogude ajal spetsiaaalselt õppeotsarbel uputatud.

Peremees ütles BNS-ile, et video analüüsi põhjal võib öelda, et tegemist on Maljutka-tüüpi allveelaevaga, ilmselt on tegu 15-seeria allveelaevaga  ning suure tõenäolisusega on tegu 1962. aastal uputatud allveelaevaga M-216. "Selle seeria allveelaevu, mis uputati treeningute tarbels, ei ole Eesti vetes väga palju," sõnas ta

Peremees märkis, et vrakil on puudu mitmeid detaile, mis uppumise korral oleks alles. Nii on allveelaeval küll periskoobitoru, kuid periskoopi ennast ei ole. Ka on puudu päästepoi.

Tuukritööde OÜ uuris allveelaeva vrakki neljapäeva õhtul allveerobotiga. Peremehe sõnul andis allveerobot allveelaeva vrakist suurepärase pildi.

"Eesti vetes on teisigi selliseid spetsiaalselt uputatud laevu, üks asub näiteks Ruhnu saare juures. Kuna 1950. aastatel juhtus mitu õnnetust nõukogude allveelaevadega, siis tekkis ilmselt vajadus treenida kiireks reageerimiseks allveelaeva päästmisel. Üks selline juhtum oli Paldiskis, kus meeskond hukkus päästetööde ebaõnnestumise tõttu. Võidi võtta vastu otsus, et Balti basseinis on vaja süvaveepäästevõimekust tõsta. See on üks võimalikest teooriatest," on Peremees varem BNS-ile öelnud.

Veeteede ameti spetsialistid ja allveearheoloogid tegid kolmapäeval kindlaks, et Tallinna lahel Aegna saare ja Naissaare vahel merepõhjas lebav objekt on allveelaeva vrakk. Allveelaeva vrakk asub Tallinna lahes Aegna saarest umbes nelja kilomeetri kaugusel Naissaare poole. Laev lebab merepõhjas 65-66 meetri sügavuses.

Veeteede ameti hüdrograafialaev Jakob Prei avastas allveelaevavraki eelmisel nädalal. Kaartidel oli allveelaeva vrakk seni märgitud veealuse takistusena.

bns

Ööl vastu laupäeva suri Tartu ülikooli kliinikumis 70 aasta vanuselt tuntud laulja Vello Orumets, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

1941. aasta 28. juunil Viljandis sündinud Vello Orumets on laulnud tuntuks mitmed laulud, nende seas "Miniseelik", "Rannapiiga", "Kui kõnnib mannekeen", "Las mööduvad aastad", "Kolm kaunist sõna" jne.

Orumetsal ilmus kokku kaheksa sooloalbumit, neist esimene "Vello Orumets" ilmus aastal 1982 ning viimane aastal 2009.

bns

President Toomas Hendrik Ilves avaldas Soomele kaastunnet Hyvinkääl toimunud ohvriterohke tulistamise pärast.

„Ulatan kaastundekäe ja toetussõnad Soomele,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves ööl vastu laupäeva Uusimaa maakonnas Hyvinkääl toimunud ohvriterohke tulistamise järel, teatas presidendi kantselei.

„Eesti leinab koos selles vägivallateos hukkunute lähedaste ja sõpradega, meie lootus on haavatute ja nende peredega,“ kinnitas Ilves. „Sellise rünnaku arusaamatu jõhkrus ei saa meis tekitada jõuetust, toimunu rõhutab vajadust märgata kaaskodanikke, kes on iseendaga ummikusse sattunud ega oska sealt leida endale ja ühiskonnale turvalist väljapääsu,“ sõnas riigipea.

Soomes Hyvinkää kesklinnas avas 18-aastane noormees ööl vastu laupäeva ärihoone katuselt inimeste pihta tule, tappes kaks inimest - sündmuspaigal hukkus 18-aastane tütarlaps ja hiljem haiglas sama vana poiss.

Teine raskelt haavatu, 23-aastane naispolitseinik on kriitilises seisundis. Ülejäänud kuus haavatut on peamiselt kohalikud noored, neist vanim on sündinud 1977. aastal. Arstide sõnul ei ole teiste kannatanute elu ohus.

Kahtlusalune peeti kinni laupäeva hommikul kella kaheksa paiku Hyvinkääst paari kilomeetri kaugusel. Ta ei osutanud vastupanu. Tegemist on kohaliku 18-aastase noorukiga, kel ei ole kuritegelikku tausta.

Politsei ei välista, et tulistamisjuhtumiga on seotud teisigi isikuid. Kinnipidamispaiga lähedalt leiti relvi. Kahtlusaluse käsutuses oli kaks püssi, üks neist väikese kaliibriga. Relvaluba tal ei ole.

Soome president avaldas televisiooni vahendusel ohvrite lähedastele ja omastele kaastunnet.

bns

Juunis jõustub sotsiaalministri määrus, millega kehtestatakse arstidele kuni 15 000 eurose lähtetoetuse maksmine.

Kuni 15 000 eurone toetus mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse, teatas sotsiaaliministeerium.

"Loodame, et uus nn stardiraha maksmine aitab motiveerida alustavaid eriarste, sealhulgas ka perearste, jääma tööle Eestisse ja konkreetsemalt just nendesse piirkondadesse, kus arstide leidmine keerulisemaks on osutunud," sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Lähtetoetust võib taotleda arst, kes on lõpetanud residentuuri ning omandanud anestesioloogia, erakorralise meditsiini, laborimeditsiini, peremeditsiini, radioloogia, sisehaiguste või üldkirurgia eriarstiabi eriala, kes asub 12 kuu jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal esmakordselt tööle või tegutsema eriarstina kohalikus või üldhaiglas ning töötab või tegutseb eriarstina või nimistuga perearstina töökoormusega vähemalt 40 tundi nädalas.

Sel aastal võivad lähtetoetust taotleda arstid, kes lõpetavad residentuuri ning omandavad seaduses nõutava eriarstiabi eriala 2012. kalendriaastal. Lähtetoetuse saamiseks 2012. aastal peab arst esitama taotluse hiljemalt selle aasta 1. oktoobriks.

Lähtetoetuse suurus ja ülemmäär sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Tänavu on selleks planeeritud kokku 150 000 eurot.

bns