EESTI UUDISED BNS

Keskmiselt jääb Eestis sündimata iga kolmas laps

Saja elussünni kohta tehti mullu 59 aborti, mis on kõrgem näitaja kui tunamullu, kuid madalam kui 2009. aastal ja keskmiselt jääb Eestis sündimata iga kolmas laps.

Tunamullu tehti Eestis saja elussünni kohta 57,4 ja 2009. aastal 61,5 aborti, selgub statistikaameti reedel avalikustatud andmetest.

Viimase kolme aasta lõikes on abortide arv siiski langenud. Kui 2009. aastal katkestati Eestis kokku 9693 rasedust, siis ülemöödunud aastal oli see arv 9087 ja läinud aastal 8654.

Eestlaste seas tehti mullu saja elussünni kohta 53,7, tunamullu 51,0 ja 2009. aastal 55,3 aborti.

Kõige enab aborte tegid naised, kes olid juba sünnitanud ühe lapse. Mullu oli selliseid aborte 2980, ülemöödunud aastal 3192 ja 2009. aastal 3324.

Naised, kellel polnud veel üldse lapsi, tegid läinud aastal aborti 2342, tunamullu 2427 ja 2009. aastal 2689 korral.

Kolmandal kohal olid abortide arvult naised, kellel on juba kaks last. Nemad tegid mullu 2298, tunamullu 2411 ja 2009. aastal 2594 aborti.

Naised, kes on sünnitanud enam kui kaks last, tegid aborte oluliselt vähem ja kõige vähem teid aborte naised, kes on sünnitanud kuus või enam las

bns

Edelaraudtee pikendab Koidula rongiliini Piusani

Pilt on illustratiivneEdelaraudtee pikendab eeloleval suveperioodil seoses uue sõidugraafikuga Lõuna-Eestis Koidula rongiliini Piusani, kuhu rongid ei ole sõitnud viimased kümme aastat.

Uue sõidugraafiku rakendumisega samaaegselt hakkavad ettevõtte rongid peatuma Tallinn-Tartu liinil Kärkna peatuses. Tallinna ja Narva vahel lõpetavad tegevuse Auvere ja Soldina peatused, teatas Edelaraudtee BNS-ile. Ettevõtte teatel kasutati viimaseid tagasihoidlikult.

Pühapäevast toimub raudteeliiklus uue graafiku alusel, mis toob kaasa muudatusi ka Edelaraudtee reisirongide sõiduplaanis.

Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul on tegu kord aastas toimuva sõidugraafikute uuendusega, mis toimub rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt maikuu viimasel pühapäeval.

"Põhiplaani muudatus võetakse ette vajadusest ühildada raudteel liikuvate rongide sõidugraafikuid. Kuna sõiduplaan valmib rahvusvahelise koostöö tulemusena, siis on selle kokkupanek üsna pikk protsess, mis saab alguse juba augustis. Käesoleval aastal ei too uuenev sõidugraafik Edelaraudtee rongiliiklusse kaasa suuri muudatusi, mõningased kellaajalised nihkumised on tekkinud peamiselt kiiruse muudatusest raudteel,“ rääkis Annemari Oherd.

Pühapäevast rakenduv uus põhisõiduplaan jääb kehtima järgmise aasta maikuu lõpuni. Põhisõiduplaanis võib ette tulla ajutisi muudatusi seoses raudtee remonttöödega, mille ulatus on väiksem kui möödunud aastatel.

bns

Reformierakonna kontorit otsis läbi 16 ametnikku

Reformierakonna kontori läbiotsimist neljapäeval teostas kokku 16 politseiametnikku.

Riigiprokuratuur kinnitas BNS-ile, et läbiotsimist teostas 16 ametnikku ning kaasa viidi erinevaid andmekandjaid, sealhulgas arvuteid, mis võiksid sisaldada uurimise seisukohast olulist teavet.

Reformierakonna kontori läbi otsinud politseinikud tundsid huvi partei raamatupidamisdokumentide vastu, ütles erakonna peasekretär Martin Kukk.

Kukk ütles BNS-ile, et neljapäeval erakonna Tõnismäel asuva peakontori läbi otsinud keskkriminaalpolitsei ametnikud tundsid huvi erakonna raamatupidamisdokumentide vastu. Ta kinnitas, et erakond andis politseinikele kontrollimiseks kõik neid huvitavad materjalid.

Keskkriminaalpolitsei otsis neljapäeval läbi Reformierakonna peakontori Tõnismäel Tallinnas.

"Läbiotsimine toimus, selle viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo," kinnitas BNS-ile kriminaalpolitsei esindaja Kaarel Kuusk. "Läbiotsimine viidi läbi kriminaalmenetluse raames, mida paari päeva eest alustati Silver Meikari poolt meedias avaldatuga."

Riigiprokuratuur alustas teisipäeval kriminaalmenetlust kontrollimaks samal päeval Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

bns

Toobali sõnul on ta võtnud Keskerakonnale annetamiseks pangalaenu

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on ta võtnud Keskerakonnale annetamiseks pangalaenu, kirjutab Postimees.

"Mina olen võtnud isiklikult pangalaenu ja rasketel hetkedel aidanud selle eest ka erakonda. Pank annab ju muidugi laenu, kui on piisav sissetulek olemas," ütles Toobal intervjuus Postimehele.

Keskerakonnale annetanute seas paistab silma Priit Toobal, kes on sageli jupikaupa erakonna kassasse raha. Toobali sõnul on need annetused, mida ta on teinud oma isiklikust rahast ja mida ta on ise küsinud nii erakonnaliikmete kui ka ettevõtjate käest seoses sellega, kuidas mõni arve on jälle üles kerkinud.

"Eks siin ole tulnud ise aidata  isiklikust rahast või minna mõne teise kolleegi juurde riigikogus ja ka sugulaste-sõprade juurde oma kodukandis. Eks arvete maksmise pärast olegi jupiti tehtud. Kui ikka mõni ettevõte paneb musta märgi püsti, et enam ei saa oodata, tahaks meid pankrotiga ähvardada või inkassofirmale anda, siis lihtsam on see raha kuskilt kokku kraapida, kasvõi isiklikust rahast," lausus Toobal.

Mullu annestas Priit Toobal Keskerakonnale 3000 eurot, siis 1800 eurot, seejärel 350 ja 240 eurot. Tobal märkis, et need on tõepoolest suured summad, aga kohustused on erakonnal suured olnud.

"Selle aastaga oleme väga palju kohustusi vähemaks saanud ning suuresti tänu sellele, et ma väga aktiivselt olen teisi innustanud ja ka ise maksnud," lausus ta.

bns

Keskerakond jättis 1,35 miljoni krooni ulatuses annetusi kajastamata

Keskerakond jättis 2010. aastal oma raamatupidamises kajastamata 1,35 miljoni krooni väärtuses annetusi, millest 252 000 krooni sai partei sularahas, kirjutab Postimees.

Üks annetaja, Keskerakonnale dokumentide järgi 40 000-kroonise sularahaannetuse teinud Suure-Jaani vallavolikogu liige Uno Vares kinnitas, et pole parteid kunagi rahaliselt toetanud. "Ma pole ühtki annetust Keskerakonnale teinud ei sularahas ega ülekandega," ütles ta.

Vares märkas oma nime Keskerakonna annetuste registris juhuslikult, kuid enda sõnul on ta käinud samal põhjusel ütlusi andmas ka kaitsepolitseis. Varese väitel selgus, et annetust tehes oli võltsitud tema allkirja.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul ei vasta tõele, nagu poleks Vares erakonda toetanud. "Kindlasti on ta erakonnale annetanud ja konkreetselt minu kätte," lausus Toobal ning avaldas arvamust, et varem erakonna büroo palgal olnud Vares võib olla töölepingu lõpetamise pärast solvunud.

Ka Toobal ise on sündinud, õppinud ja poliitkarjääri alustanud Suure-Jaanis. Varese, kuid ka Toobali enda ja veel kuue Keskerakonna liikme sularahas tehtud annetused lisas Keskerakond üle-eelmise aasta viimase kvartali annetuste registrisse alles tänavu märtsi lõpus.

Erakond kandis tagantjärele aruandesse 252 000 krooni annetusi, mis olid dokumentide järgi parteile üle antud 2010. aasta 2.– 7. oktoobrini. Kokku moodustasid aruandesse lisatud summad rohkem kui kümnendiku annetustest, mille Keskerakond üle-eelmise aasta viimase kolme kuuga sai.

Keskerakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul põhjustas segaduse arveametniku eksimus. Samas on need annetused tema sõnul registreeritud Euroopa Parlamendi valimiste täiendavas kuluaruandes.

Keskerakonna dokumente võrrelnud erakondade rahastamise järelevalve komisjon leidis aga, et registrisse lisatud annetused on välja jäänud ka partei 2010. aasta majandusaasta aruandest ja seega kogu erakonna raamatupidamisest.

Lisaks selgitas komisjon välja, et erakonna raamatupidamises on kajastamata ka mitterahaline annetus väärtusega 1,1 miljonit krooni ehk 70 300 eurot, milleks oli 2010. aasta algul surnud parteiliikmelt päranduseks saadud kinnistu Tartus. Mullu kevadel müüs Keskerakond selle 250 000 euro eest Paavo Pettaile.

Järelevalvekomisjoni esimehe Ardo Ojasalu sõnul ootab komisjon selgitusi esmalt Keskerakonna audiitorilt.

bns

Eesti saab juurde 55 kodanikku

Valitsus arutab neljapäevasel istungil 55 inimesele kodakondsuse andmist ja 22 inimese Eesti kodakondsusest vabastamist.

Kokku nelja eelnõu järgi annab valitsus kodakondsuse 42 Venemaa, kuuele Ukraina ja ühele Valgevene, Maroko, Gruusia, Kasahstani, India, Tadžikistani ja Soome kodanikule, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

Eesti kodakkondsusest vabastada kavatseb valitsus 22 inimest, kellest 18 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist kaheksa elab Soomes, neli Venemaal, kolm Taanis ning üks vastavalt Itaalias, USA-s ja Valgevenes.

Neli eelnõus nimetatud isikut elavad Eestis ning neist kaks soovivad saada Venemaa, üks Rootsi ja üks Itaalia kodanikuks.

BNS


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD