Aserbaidžaani pealinnas Bakuus laupäeval toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse finaali vaatas Eestis umbes 371 000 inimest, neist 319 000 eestlast ja 52 000 muu rahvuse esindajat, selgus uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.

Lauluvõistluse esimene poolfinaal kogus teisipäeval saateminuti kohta keskmiselt 198 000 vaatajat, neist 180 000 eestlast ja 18 000 muust rahvusest inimest, teatas Eesti Rahvusringhääling (ERR) BNS-ile. Teist poolfinaali, kus esines ka Eestit esindanud Ott Lepland, vaatas neljapäeval saateminuti kohta keskmiselt 334 000 inimest, neist 314 000 eestlast ja 20 000 muu rahvuse esindajat.

Eelmise aastaga võrreldes lisandus vaatajaid igas saatevoorus. Esimese poolfinaali vaatajaskond oli tänavu 16 000 võrra ja teise poolfinaali oma 43 000 võrra suurem kui mullu.

Finaalsaadet jälgis 20 000 inimest rohkem kui eelmisel aastal Saksamaal Düsseldorfis peetud lõppvõistlust.

ETV HD erikanali vahendusel koos helitausta vahetamise võimalusega vaatas Eurovisiooni finaali Elioni võrgus umbes 28 000 inimest, enam kui pooled neist jälgisid ülekannet HD-kvaliteedis. Kolmel õhtul kokku oli vaatajaid ligi 52 000.

bns

Eelmisel aastal oli Eestis üle 2,9 miljoni kinokülastuse, mis on viimase 19 aasta rekord, teatas statistikaamet.  

Viimati oli kinokülastuste arv suurem 1992. aastal, kui tehti 3,4 miljonit kinokülastust. Võrreldes 2010. aastaga oli mullu üle 200 000 külastuse rohkem.

Eesti kinodes näidati 2011. aastal 301 filmi, neist enamik oli pärit Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa riikidest (vastavalt 143 ja 110 filmi). Viimastel aastatel on Ameerika Ühendriikide filmide osatähtsus Eestis vähenenud ja Euroopa filmide osa suurenenud.

Kinodes näidati 40 Eesti filmi, mis on samuti viimase kahe kümnendi rekord. Eesti filme käis vaatamas üle 236 000 inimese ehk kümnendik kogu kinokülastajatest. Eesti filmidest kogusid kõige enam vaatajaid „Lotte ja kuukivi saladus“, „Kormoranid“, „Idioot“ ja „Rotilõks“. „Lotte ja kuukivi saladus“ oli kinolevi vaadatavuse edetabelis 64 000 külastajaga kuuendal kohal.

Kinopileti keskmine hind, mis 2010. aastal seoses mitme uue kino avamisega veidi langes ja oli 3,6 eurot, tõusis 2011. aastal taas. 2011. aastal oli keskmine kinopileti hind 4,1 eurot.

2011. aastal esilinastus 13 pikka Eestis toodetud filmi, osa neist valmis koostöös välispartneritega. Neist kaheksa olid kinomängufilmid, neli pikad kinodokumentaalid ja üle mitme aasta ka üks pikk animafilm.

Kokku valmis Eestis 2011. aastal 187 filmi, millest 154 olid lühifilmid ja 33 pikad filmid. Suur osa neist esilinastus televisioonis.

bns

Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip süüdistas parteikaaslast Silver Meikarit valetamises ja kinnitas, et ei suuda uskuda erakonna endise peasekretäri Kristen Michali telefonikõnede kaudu kokku lepitud varjatud annetuste tegemisse.

"Võin Michalist arvata mida iganes, aga seda, et ta telefoni teel leppis kokku varjatud annetuste tegemise, ei ole ma suuteline uskuma. Minu järeldus: Silver Meikar valetas," rääkis Ansip Postimehele.

Partei esimees meenutas, et 2009. aastal, mil Michal väidetavalt telefoni teel parteile varjatud annetusi küsis, oli juba avalikuks tulnud maadevahetuse kriminaalasjas tehtud pealtkuulamiste materjalid.

"On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid, ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatud ja sisuliselt avalikud," sõnas Ansip.

Kaitsepolitsei kinnitas ajalehele, et telefonikõnesid saab pealt kuulata üksnes seadusest tulenevatel juhtudel ning see vajab kohtuniku luba. Lisaks nõuab kõnbede pealtkuulamine ameti väitel palju tööjõudu ja aega.

Reformierakonda kuuluv riigikogu endine liige Silver Meikar kirjutas nädala eest Postimehes, et annetas parteile aastatel 2009-2010 üle saja tuhande krooni, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Meikar sai enda sõnul raha tookord erakonnan kontoris töötanud Kalev Lillolt, kuid enne annetamist oli talle helistanud peasekretär Kristen Michal ja küsinud, kas ta on valmis parteid toetama.

bns

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus kiitis esmaspäeval heaks haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo esitatud hariduskorralduse kaasajastamise kava, mis näeb muu hulgas ette õpetajate palga alammäära tõstmise riigi keskmise palga tasemele.

Kava näeb ette õpetajate riiklike tunnikoormuse normatiivide kaotamise, samuti sätestab kava senisest täpsemini õpetaja ametiülesanded, seal hulgas palgakorralduse alused.

Hariduse rahastamise läbipaistvamaks muutmiseks näeb kava ette põhikoolide ja gümnaasiumide riigieelarvelise rahastamise lahutamise. Ka soovib haridusminister muuta kohalike omavalitsuste hariduskuludeks mõeldud rahaeraldised sihtotstarbelisteks.

Lisaks näeb hariduskorralduse kaasajastamise kava ette gümnaasiumide sisulise tegevuse lahutamist põhikoolist, et tagada põhikoolide võrdne kohtlemine ja gümnaasiumidesse sisseastumine kõigile soovijaile võrdsetel alustel, sõltumata lõpetatud põhikoolist. Samas võivad gümnaasium ja põhikool edasi tegutseda ühe asutusena.

Senisest selgemini näeb Aaviksoo kava ette riigi ja omavalitsuste vastutuse jaotumine hariduse korraldamises.

IRL-i pressiesindaja ütles BNS-ile, et Aaviksoo ei soovi oma kava täies mahus praegu avalikustada, vaid tahab enne kava teemal konsulteerida poliitiliste partneritega.

bns