Haridus- ja teadusministeerium on hämmeldunud, et Maardu gümnaasiumi õpilased osalesid Venemaal Velikije Lukis peetud ja 9. maile pühendatud sõjamängude laagris Sojuz, millest kirjutas neljapäeval nädalaleht Eesti Ekspress.

„Kooli selline käitumine on uskumatu,“ ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ministeeriumi pressiesindaja vahendusel BNS-ile. „Vastuvõtmatu ja taunimisväärne on kasvatada lapsi isegi aeg-ajalt teisest väärtustest lähtuvalt kui need, mis Eesti ühiksond on omaks võtnud ja ühiselt heaks kiitnud.“

Maardu gümnaasiumi õpilaste esindus osales lõppeval kuul Venemaal peetud sõjalissportlikus laagris Sojuz. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on Eesti lastele organisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred näol loodud kõik võimalused sõjaliste algoskuste omandamiseks ning selleks ei pea õpinguid kaheks nädalaks katkestades sõitma välismaale.

Ministeeriumi esindaja kohtub esimesel võimalusel Maardu gümnaasiumi juhtkonnaga, et täpsustada kõiki kõnealuse vahejuhtumiga seotud asjaolusid.

Nädalaleht Eesti Ekrpress kirjutas neljapäeval, et Venemaal Velikije Lukis toimus mõne nädala eest sõjalissportlik noortelaager "Sojuz 2012 - võidu järeltulijad", millega tähistati Suures Isamaasõjas saavutatud võidu järjekordset aastapäeva. ja taas osales seal ka Eesti esindus Maardu gümnaasiumi õpilaste näol.

Juhendajana oli õpilastel kaasas Maardu linna hooldusbüroo juht Sergei Petrov, kes on ka Maardu gümnaasiumi ringijuht ja Maardu linna spordijuht. Petrov viis lapsed Velikije Lukisse ka 2010. aastal.

Sel korral toetas laagrit paljude teiste seas Vene sõjaväeluure veteranide liit ja laagrile saatis tervituse Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees ning üks nõndanimetatud kaasmaalaste poliitika juhte Konstantin Kossatšov.

bns

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jäi rahvaloendusel hinnanguliselt loendamata üks protsent püsielanikkonnast ehk umbes 13 000 inimest.

"Loendamata jäänud üks protsent püsielanikkonnast on iseenesest hea tulemus, kuna maailmas loetakse heaks tulemuseks juba seda, kui loendamata jääb kaks protsenti elanikkonnast," ütles Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Ligi rõhutas, et neljapäeval avalikustatud number ei ole lõplik rahvaarv. "Kindlasti ei rõõmusta meid, et teine tüvinumber ei ole 3 vaid 2, aga neid numbreid veel täpsustatakse aasta lõpuks registrite kaudu," lausus Ligi.

Ta tõdes, et kuigi numbrite täpsustamise käigus võib püsielanikkonna number veidi kasvada, on selge see, et Eesti rahvaarv on kahanenud. "Siin midagi hõisata ei ole ja tuleb tõele otsa vaadata. Samas oli meedias palju hinnanguid, et rahvaarv on langenud 150 000-200 000 inimese võrra, kuid tegelikult on vähenemine kaks korda väiksem ehk suurusjärgus 75 000 inimese võrra," lausus Ligi.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu sõnul oleks vale käsitleda optimistlikult teadmist, et Eestis elab tervelt 1 294 236 inimest. Ta nentis, et tulemus võinuks olla veelgi väiksem, kuid on vale demograafilistele suundumustele alla anda ning loobuda rahvastikuküsimusega tegelemisest.

Reinsalu märkis neljapäeval tehtud avalduses, et riigikogu peaks sügisel arutama rahvastiku olukorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena. "On selge, et riik vajab poliitiliste valikute tegemiseks teema põhjalikku käsitlust. Selleks loodan, et statistikaamet uuendab värskete andmete valguses oma prognoosi stsenaariumit rahvastiku seisu kohta aastal 2050," märkis Reinsalu.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 täiendava võrdluse erinevate riiklike registritega. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse.

Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.

bns

Tallinna ringkonnakohus tühistas nelja naise vägistamises süüdistatava Eero Pesuri süüdimõistmise ja saatis süüasja tagasi Harju maakohtusse.

Ringkonnakohtu neljapäevasel otsusel peab maakohus kaasust uuesti arutama uues kohtukoosseisus.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii prokurör kui ka kaitsja, kes leidsid, et maakohtu süüdimõistvas otsuses jäi motiive vajaka. Ühtlasi leidis prokurör, et maakohtus määratud karistus on liialt leebe, kaitsja taotles aga vastupidiselt karistuse kergendamist.

Harju maakohus mõistis 25. aprillil 33-aastase Eero Pesuri süüdi vägistamises, sugulise kire vägivaldes rahuldamises ning seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja mõistis talle lühimenetluse korras kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus mullu 18. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Põhja ringkonnaprokurör Natalja Miilvee oli eelnevalt nõudnud Pesurile 15-aastast vangistust ehk maksimumkaristust. Pesurikaitsja Tõnu Meidra palus kohtul olla leebem ja mõista karistus sanktsiooni keskmises määras.

Süüdistuse järgi vägistas Eero Pesur neli naist aastatel 2009-2011 Tallinnas ja Harjumaal. Kaht ohvrit ründas mees mullu 18. märtsi hilisõhtul Tallinna kesklinnas kino Kosmose lähedal otse tänaval.

Prokuratuur esitas mehele süüdistuse ka ühe naise suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises isiku poolt, kes on ka varem pannud toime samalaadse kuriteo, ja seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse võtmises.

Kohus arutas Pesuri süüasja kinniste uste taga.

bns

Eelmisel aastal sündisid Eestis viied kolmikud ja 222 paari kaksikuid, selgub statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetest.

Võrreldes 2010. aastaga kasvas kolmikute sünnituste arv ühe võrra ning kaksikute sünnituste arv vähenes kaheksa võrra.

Kokku oli mullu 14 504 sünnitust, mida on 1149 võrra vähem kui 2010. aastal.

Samas kasvas mitmikesünnituste oskaal - kui 2010. aastal oli 10 000 sünnituse kohta 149,5 mitmikesünnitust, siis mullu 156,5.

bns