Valitsus toetas neljapäevasel istungil lepet, mis loob võimaluse Eestisse siirata või siin asutada liitlasvägede peakortereid ja staape.

Valitsus kiitis heaks Eesti ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe kinnitamise, edastas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lisakokkuleppega luuakse tingimused, mis võimaldavad siirdada Eestisse või Eestis asutada liitlasvägede peakortereid ja staape, samuti loob leping neile Eestis tegutsemiseks vajalikud tingimused. Veel tagab lepe liitlasvägede peakorterite sõltumatuse oma ülesannete ja eesmärkide täitmisel.

Valitsus volitas kaitseminister Urmas Reinsalu lisakokkuleppele allkirja andma. Pärast allkirjastamist tuleb lepe ratifitseerida riigikogus.

Pressiesindaja sõnul tekivad staapide või peakorterite siirdamisel või rajamiselt kulud, mille suurus sõltub konkreetsest peakorterist. NATO küberkaitsekoostöö keskuse õigustatud liikmetele tekib lisakokkuleppe jõustudes selles sätestatud kaupade ja teenuste ostmisel õigus maksuvabastusele, mistõttu jääb käibemaks nendelt kaupadelt riigieelarvesse laekumata.

bns

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo hindas Äripäeva lugejate küsimustele vastates, et enne eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusi maksis ausalt makse vaid mõni üksik kütusemüüja.

"Pärast eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusi kasvas kütusekäitlejate maksude laekumine neljakordselt. See näitas seda, et käibemaksu võrra soodsamalt sisseostetud mootorikütus oli turul valdavas ülekaalus ning peale Statoili oli ilmselt turul veel vaid 1-2 kütusemüüjat, kes antud skeemist kasu ei lõiganud," lausus Realo.

Eelmise aasta lõpul leidsid osad kütusemüüjad Realo sõnul uue võimaluse maksudest kõrvalehiilimiseks, hakates müüma kütust, mis hangitud oli aga maksusoodustusega, niiöelda omaks tarbeks. "Taoliselt hangitud kütuste maht kasvas poole aastaga kuuekordseks. Ka sellist äri sai pidurdada vaid seadusemuudatustega," märkis ta.

Kui hetkel tundub, et maksupettused on hetkeks kütuseäris peatatud, siis ausa konkurentsi taastamiseks tuleb Realo sõnul tegutseda veel ka Venemaalt toodud kütuse ebaseaduslikult ringlusesse lubamise tõkestamisega.

"Teadmata kvaliteediga kütus ei survesta vaid ausate kütusemüüjate jaehindu, vaid toob ka piisavalt sekeldusi tootekvaliteediga. Tankides aegajalt teab-kust ostetud kütust, saab kvaliteediprobleemide tekkimise korral pöörduda ju vaid ametlikult tegutseva kütusemüüja poole," märkis Realo.

bns

Vahetult enne tänavust suurkogu võttis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oma liikmeks korduvalt karistatud kurjategijaid, kirjutab nädalaleht Eesti Ekspress.

Kuigi IRL-i liikmeks astudes peab kandidaat esitama erakonnale avalduse, et vastab IRL-i liikmele esitatud nõuetele, mille hulgas on ka kriminaalkaristuse mittekandmine, võttis erakond liikmeks vähemalt 13 kriminaalkorras karistatud isikut.

Näiteks Tallinna piirkonda kuuluvat Allan Selterit on karistatud korduvalt majandus- ja maksukuritegude eest, sealhulgas nelja-aastase tingimisi vangistusega. IRL-i kuuluvat Ott Kabritsat on kohus karistanud kahekuuse tingimisi vangistusega. Kabritsa süü seisnes talle varasema purjuspäi autijuhtimise eest määratud karistuse kandmisest kõrvalehoidmises, kirjutab Ekspress.

IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles uudisteportaalile Delfi, et kriminaalkaristust kandvatel isikutel pole erakonnas kohta. "IRL-i põhikirjas on selgelt kirjas, et inimene, kes kannab kriminaalkaristust või kahjustab oma varsema tegevuse tõttu erakonna mainet ei saa olla IRL-i liige," ütles Sibul.

"IRL ei kavatse põhikirja täitmise osas mitte mingeid järelandmisi teha ning kõik, kes kannavad kriminaalkaristust arvatakse erakonnast välja. IRL ei ole erakonna liikmete osas teostanud nii põhjalikku taustakontrolli kui Eesti Ekspressi ajakirjanikud ning selle, eest tuleb neid tänada," möönis ta.

bns

Euroopa Komisjon tegi Eestile eelarvepoliitikat ja majandusreforme käsitlevate soovituste juurde käivas töödokumendis sisuliselt ettepaneku vanemahüvitise vähendamiseks.

Komisjon nimetas vanemahüvitiste süsteemi kulukaks, mis on nii kestuse kui ka summade poolest üks heldemaid Euroopas. Möödunud aastal kulus vanemahüvitistele 1,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

"See pöörab ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu lapse esimesele 18 elukuule, samal ajal kui alla kolmeaastaste laste lastehoiuteenuste pakkumine on ebapiisav," kommenteeris komisjon vanemahüvitiste süsteemi.

Eelkõige tekitab hüvitiste kõrge tase komisjoni hinnangul moonutavaid mõjusid tööturul. "Vähem heldekäelised ja ümber kavandatud vanemahüvitised võiksid aidata suurendada tööjõu pakkumist ilma, et need avaldaksid sündimusele negatiivset mõju, parandades samal ajal ka avaliku sektori kulutuste kvaliteeti," seisab dokumendis.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentide näol on tegu ettepanekuga Eestile tehtavate soovituste kohta. Soovitusi arutavad Euroopa Liidu rahandusministrid ja lõpliku kinnituse annab neile Euroopa Ülemkogu.

Kolmapäeval avaldatud soovitustes leiab komisjon, et hoolimata märkimisväärsest eelarveülejäägist ja tööpuuduse vähenemisest pea poole võrra näivad Eesti reformipingutused olevat ebapiisavad, eeskätt võttes arvesse tööturul, teatavates haridusvaldkondades ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust.

"Tööpuudus on endiselt kõrge ja tagasihoidlikke ülemaailmseid väljavaateid arvestades võib jääda samale tasemele veel mõneks ajaks. Konkurentsivõimet kammitseb endiselt oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui ka kontoritöötajate seas," märkis komisjon.

Lisaks sellele on Eesti majanduse erakordselt suurt energiamahukust silmas pidades vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiakulude vähendamiseks. Komisjon tõi näiteks, et aastal 2010 oli Eesti autopark üks energiamahukamaid Euroopa Liidus.

Eesti avaliku sektori kulutuste tõhusust saaks komisjoni soovituste kohaselt parandada eeskätt sotsiaalkindlustusele tehtavate kulutuste parema suunamise kaudu. Probleeme valmistab ka kohalike omavalitsuste tasandi ebatõhus toimimine, mis avaldab negatiivset mõju avalike teenuste osutamisele. Piisava inimkapitali tagamiseks vajab Eesti toimivat ja paremini suunatud haridussüsteemi.

Samas tõi rahandusministeerium soovitusi kommenteerides esile, et Euroopa Komisjon kiidab Eesti majandus- ja eelarvepoliitika heaks ja soovitab edu hoidmiseks jätkuvalt pingutada.

Eesti stabiilsusprogramm ja konkurentsivõime kava on komisjoni hinnangul koostatud realistliku makromajandusliku prognoosi alusel, Eesti püstitatud eelarvepoliitilised eesmärgid on komisjoni arvates piisavad ning soovitatakse stabiilsusprogrammis esitatud eelarveplaanid ellu viia, seisab rahandusministeeriumi teates.

"See on esimene Euroopa uute reeglite järgi koostatud analüüs, aga tulemus uus ei ole: saime kinnituse, et oleme oma majanduspoliitikas õigel teel ja eristume Euroopas mitmes mõttes positiivselt. Aga muidugi teame, et parandamist meil jätkub, ning meie reformikava on heas kooskõlas Euroopa Komisjoni tähelepanekutega," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

"Üldiselt on komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni pakutud soovitused puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid," märkis rahandusministeerium.

bns