EESTI UUDISED BNS

Jürgen Ligi: minu sõnu mõisteti valesti

Rahandusministri ja Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul mõistsid ajakirjanikud kolmapäeval tema sõnu valesti, kui ta nimetas Silver Meikari avalikku teadaannet võõra raha Reformierakonnale annetamisest kuriteoks Eesti riigi vastu.

Ligi ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ta oleks pidanud kasutama sõna "kuritegu" asemel fraasi "see on kurjast".

"Kuritegu pole see, kui Silver Meikar võtab Rein Kilgilt raha vastu ja annetab selle enda nimel, küll aga totaalne umbusalduse külvamine. Hindasin publikut üle ja ka ajakirjanikud ei teadnud tausta," märkis Ligi.

Ligi sõnul mõisteti kolmapäeval valesti ka tema sõnu, mille järgi hoolitses Reformierakond Meikari eest, organiseerides talle peale riigikogust väljajäämist töökoha inimõiguste instituudis. Ligi selgitas, et erakond soovitas inimõiguste instituudil Meikar tööle võtta. Ligi kinnitusel ei sekkunud Reformierakond kuidagi Meikari töölevõtmisesse inimõiguste instituuti.

"Ligimese kohta öeldakse soe sõna kaasa, kui see on võimalik. Kuigi ma rääkisin eile [neljapäeval] liiga krõbedalt, ei olnud Meikari töölevõtmises seal midagi ebaeetilist või lubamatut," lausus Ligi.

Kolmapäeval kogunes Reformierakonna juhatus korralisele istungile, kutsutud oli ka Meikar, kes selgitas pool tundi, miks ta oli eelmisel nädalal avalikult teatanud Reformierakonnale võõra raha andmisest. Meikar süüdistas talle sularahas raha andmises Kalev Lillot ja asja korraldamises Kristen Michalit. Ligi lausus, et temale jäi Meikari esinemine nõrgaks ning ta ei saanud aru, miks ei rääkinud Meikar sellest erakonnas, vaid tuli süüdistustega välja avalikult.

Ligi ütles kolmapäeval pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut, et Meikar õõnestas oma teadaandega Reformierakonna kahtlastest annetustest usku ausa poliitika tegemise võimalusse ja ka Eesti riiki. Ligi lausus ka, et Reformierakond on Meikari eest hoolitsenud, organiseerides talle peale riigikogust väljajäämist töökoha inimõiguste instituudis. Ligi sõnul on Meikari kuupalk instituudis kõrgem kui on riigikogu liikme kuupalk.

bns

Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1 294 236 püsielanikku

Eestis on 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest.

Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.

"Püsielanikud on siis isikud, kes elasid terve aasta jooksul alaliselt Eestis või saabusid enne loendusmomenti ja kavatsesid seda teha vähemalt 12 kuul järgnevalt," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze pressikonverentsil ajakirjanikele. "Püsielanikud on kõik isikud, kelle püsielukoht on Eestis olenemata rahvusest ja kodakondsusest," lisas Beltadze.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.

Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. "Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus," rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.

Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile. Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini, 2000. aastal oli neid 15 protsenti. Tööealiste ehk 15-65-aastaste osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele ehk 67 protsendile rahvastikust.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 täiendava võrdluse erinevate riiklike registritega. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse.

Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.- 2021. aastal.

bns

 

Rahvaloenduse andmetel elab Eestis alla 900 000 eestlase

Rahvaloendusel määratles ennast eestlasena 889 770 inimest ja venelasena 321 198 inimest.

Muude rahvuste esindajatena määratles end 63 924 inimest ning 19 344 rahvaloendusel loendatud inimese rahvus on teadmata, selgub neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest tulemustest.

Võrreldes eelmise rahvaloenduse andmetega on eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud ning samas venelaste osakaal vähenenud vähem kui ühe protsendipunkti võrra.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel määratles end eestlasena 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest, teatas statistikaamet. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.

2000. aasta loendusel andmetel oli eestlasi 67,9 protsenti, venelasi 25,6, ukrainlasi 2,1, valgevenelasi 1,2 ja soomlasi 0,9 protsenti . Muid rahvusi oli 1,7 protsenti ning rahvus oli teadmata 0,6 protsendil.

Eestis on 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti neljapäeval avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra.

Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693884 on naised ja 600 352 mehed.

bns

Valitsus toetas NATO staapide Eestis tegutsemist võimaldavat lepet

Valitsus toetas neljapäevasel istungil lepet, mis loob võimaluse Eestisse siirata või siin asutada liitlasvägede peakortereid ja staape.

Valitsus kiitis heaks Eesti ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe kinnitamise, edastas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Lisakokkuleppega luuakse tingimused, mis võimaldavad siirdada Eestisse või Eestis asutada liitlasvägede peakortereid ja staape, samuti loob leping neile Eestis tegutsemiseks vajalikud tingimused. Veel tagab lepe liitlasvägede peakorterite sõltumatuse oma ülesannete ja eesmärkide täitmisel.

Valitsus volitas kaitseminister Urmas Reinsalu lisakokkuleppele allkirja andma. Pärast allkirjastamist tuleb lepe ratifitseerida riigikogus.

Pressiesindaja sõnul tekivad staapide või peakorterite siirdamisel või rajamiselt kulud, mille suurus sõltub konkreetsest peakorterist. NATO küberkaitsekoostöö keskuse õigustatud liikmetele tekib lisakokkuleppe jõustudes selles sätestatud kaupade ja teenuste ostmisel õigus maksuvabastusele, mistõttu jääb käibemaks nendelt kaupadelt riigieelarvesse laekumata.

bns

Ausalt maksis makse vaid mõni üksik kütusemüüja

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo hindas Äripäeva lugejate küsimustele vastates, et enne eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusi maksis ausalt makse vaid mõni üksik kütusemüüja.

"Pärast eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusi kasvas kütusekäitlejate maksude laekumine neljakordselt. See näitas seda, et käibemaksu võrra soodsamalt sisseostetud mootorikütus oli turul valdavas ülekaalus ning peale Statoili oli ilmselt turul veel vaid 1-2 kütusemüüjat, kes antud skeemist kasu ei lõiganud," lausus Realo.

Eelmise aasta lõpul leidsid osad kütusemüüjad Realo sõnul uue võimaluse maksudest kõrvalehiilimiseks, hakates müüma kütust, mis hangitud oli aga maksusoodustusega, niiöelda omaks tarbeks. "Taoliselt hangitud kütuste maht kasvas poole aastaga kuuekordseks. Ka sellist äri sai pidurdada vaid seadusemuudatustega," märkis ta.

Kui hetkel tundub, et maksupettused on hetkeks kütuseäris peatatud, siis ausa konkurentsi taastamiseks tuleb Realo sõnul tegutseda veel ka Venemaalt toodud kütuse ebaseaduslikult ringlusesse lubamise tõkestamisega.

"Teadmata kvaliteediga kütus ei survesta vaid ausate kütusemüüjate jaehindu, vaid toob ka piisavalt sekeldusi tootekvaliteediga. Tankides aegajalt teab-kust ostetud kütust, saab kvaliteediprobleemide tekkimise korral pöörduda ju vaid ametlikult tegutseva kütusemüüja poole," märkis Realo.

bns

IRL võttis liikmeks kurjategijaid

Vahetult enne tänavust suurkogu võttis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oma liikmeks korduvalt karistatud kurjategijaid, kirjutab nädalaleht Eesti Ekspress.

Kuigi IRL-i liikmeks astudes peab kandidaat esitama erakonnale avalduse, et vastab IRL-i liikmele esitatud nõuetele, mille hulgas on ka kriminaalkaristuse mittekandmine, võttis erakond liikmeks vähemalt 13 kriminaalkorras karistatud isikut.

Näiteks Tallinna piirkonda kuuluvat Allan Selterit on karistatud korduvalt majandus- ja maksukuritegude eest, sealhulgas nelja-aastase tingimisi vangistusega. IRL-i kuuluvat Ott Kabritsat on kohus karistanud kahekuuse tingimisi vangistusega. Kabritsa süü seisnes talle varasema purjuspäi autijuhtimise eest määratud karistuse kandmisest kõrvalehoidmises, kirjutab Ekspress.

IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles uudisteportaalile Delfi, et kriminaalkaristust kandvatel isikutel pole erakonnas kohta. "IRL-i põhikirjas on selgelt kirjas, et inimene, kes kannab kriminaalkaristust või kahjustab oma varsema tegevuse tõttu erakonna mainet ei saa olla IRL-i liige," ütles Sibul.

"IRL ei kavatse põhikirja täitmise osas mitte mingeid järelandmisi teha ning kõik, kes kannavad kriminaalkaristust arvatakse erakonnast välja. IRL ei ole erakonna liikmete osas teostanud nii põhjalikku taustakontrolli kui Eesti Ekspressi ajakirjanikud ning selle, eest tuleb neid tänada," möönis ta.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD