EESTI UUDISED BNS

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut prognoosib lähiajaks mai lõpu kohta võrdlemisi jahedat ilma ning seda vähemalt kuni järgmise nädala alguseni.

Teisipäeva öösel liigub madalrõhulohk üle Eesti. Ilm läheb pilve ja vihmahood levivad Põhja-Eestist lõuna poole. Võib äikest olla. Puhub põhja- ja loodetuul 4-10, rannikul puhanguti 12-15 m/s. Sooja on 6-12 kraadi. Päeval tekib Leedu ja Läti kohal uus osatsüklon ja Eestit katab selle põhjaserv. Paljudes kohtades sajab hoovihma ja pärastlõunal võib ka äikest olla. Saju võimalus on väiksem vaid Loode-Eestis. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9, läänerannikul 6-11, puhanguti 15 m/s. Sooja on 10-15 kraadi.

Kolmapäeval liigub madalrõhkkond üle Läti kirdesse ja selle servas sajab öösel hoovihma. Puhub põhjakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 5-10 kraadi. Päeval on saju võimalus suurem Ida-Eestis. Puhub valdavalt loodetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 11-15 kraadi.

Neljapäeval tugevneb kõrgrõhuhari. Pilvi on hõredamalt ja ilm enamasti sajuta. Tuul nõrgeneb ja on valdavalt läänekaarest. Sooja on öösel 3-8 kraadi, maapinnal võib kohati tulla kraad külma, päeval on aga sooja 12-16 kraadi.

Reede öö on veel sajuta ning vaikne ja jahe. Temperatuur langeb õhus 1-7 kraadini, maapinnal isegi ühe miinuskraadini. Rootsi rannikule jõuab aga madalrõhkkond ja pärastlõunaks jõuavad vihmahood ka Eestisse. Tuul pöördub kagusse ja itta ning veidi tugevneb. Siis on sooja 12-17 kraadi.

Laupäevaks jääb madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa tiirutama ja selle idaserva mööda jõuab Balti riikidesse lõuna poolt niisket õhku. Öösel on sadusid vähem. Hommikul ja päeval sajab hooti vihma, pole välistatud äike, sadu võib intensiivne olla. Kagu- ja idatuul tugevneb päevaks puhanguti 15 m/s. Öösel on sooja 6-11 ja päeval 10-14 kraadi.

Pühapäeval eemaldub madalrõhkkond Skandinaavia keskosa suunas ja sajuhoogusid jääb vähemaks. Puhub tugev edela- ja lõunatuul. Öösel on sooja 6-11 ja päeval 12-17 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval jääb Eesti ikka veel madalrõhkkonna mõjusfääri ja sajuhoogude võimalus püsib. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Öösel on sooja 4-9 ja päeval 12-17 kraadi.

bns

Vangi peksmises süüdistatud, kuid kahes alama astme kohtus õigeks mõistetud Viru vangla valvur väljus kohtuprotsessist lõplikult võitjana, kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval enam kaasust menetlusse.

Viru maakohus otsustas mullu novembris mõista Viru vangla vanemvalvur Raido (33) õigeks kuriteo tõendamatuse tõttu. Samas prokuröri hinnangul oli Raido süü siiski tõendatud ja ta leidis, et kohus pidanuks mehele määrama võimuliialduse eest kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse sama pika katseajaga, samuti võtma talt kolmeks aastaks õiguse töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses, kus talle on pandud juhtumis-haldamis või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded.

Prokuratuur kaebas maakohtu otsuse Tartu ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis õigeksmõistmise jõusse. Seejärel esitas prokurör kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud esmaspäeval menetlusluba ja see tähendab õigeksmõistmise lõplikku jõustumist.

Kohtutes tõendamist mitteleidnud süüdistuse järgi kasutas vanemvalvurina ametis olnud Raido 2009. aasta 28. aprillil ühe vangi suhtes põhjendamatut vägivalda. Nii surus Raido käeraudades vangi vangla korrustevahelisel platvormil nurka ja lõi teda mitu korda. Peale selle kasutas vanemvalvur Raidosüüdistuse kohaselt veel mitu korda jõudu ja lõi vangi.

Kriminaaluurimise kävitas justiitsministeeriumi vanglate sisekontroll.

bns

Saaremaal Laimjalas aastakümneid jõuproovidel kohalike rammumeeste kasutuses olnud mürsk ei sisaldanud lõhkeainet ja oli seega ohutu, selgitasid Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad.

"Tegemist oli 305-millimeetrise mürsuga, mille kaal on ligikaudu 300 kilo ja millel puudus sütik. Mürsk lõhkeainet ei sisaldanud, kuid sellises lõhkekehas oleks võinud olla ligikaudu 30 kilo lõhkeainet," ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

"Lõhkekehade valmistamise ainus eesmärk on tappa inimene ja sinnamaani, kuni pole demineerijate poolt kindlaks tehtud, et lõhkekeha on ohutu, tuleb arvestada, et see võib plahvatada ja lähedalasuvad inimesed tappa," lisas pressiesindaja.

Häirekeskus sai Laimjala laululava juures oleva mürsu kohta väljakutse 19. mail. Sündmuskohal otsustasid Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad, et võtavad lõhkekeha kaasa tuvastamaks, kas leid sisaldab lõhkematerjali või mitte, sest pelgalt välisel vaatlusel polnud seda võimalik öelda.

Laimjala vallavolikogu esimehe, endise kolhoosiesimehe Aarne Lemberi sõnul on rammumehed aastakümneid proovinud seda mürsku terava otsa peale püsti saada ning mürsu kallal on käinud sajad mehed. Majandisisestel võistlustel ja eriti jaaniõhtul oli teinekord 30–40 meest, kes kõik tahtsid mürsu kallal jõudu proovida. Mürsk tuli otsa peale püsti ajada ja see oli Lembri hinnangul tükk tõsist tööd, sest see ulatus rinnuni. See, kes sai mürsu otsa peale püsti, lasi selle põmm jälle alla, kirjutas Saarte Hääl möödunud nädalal

Ka Laimjala vallavanem Vilmar Rei kinnitas, et niipalju kui ta ennast mäletab, mäletab ta ka seda mürsku. Rei sõnul seisis see mõisapargis laululava juures. “Kunagi võeti see rammumehe võistlustel kasutusele,” selgitas Rei.

bns

NATO riigid peaksid tegema küberkaitse alal senisest rohkem koostööd, leidis president Toomas Hendrik Ilves esmaspäeval Tallinnas NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) plenaaristungil küsimustele vastates.

President võrdles küberkaitset relvasüsteemiga. "Relvastuses on NATO standardid olemas ja Prantsusmaal valmistatud pommi saab kinnitada USA pommitaja tiiva külge, sest need sobivad omavahel. Küberkaitse alal vajame samasugust koostööd," rääkis Ilves.

Küberkaitse temaatika kuulub praegu Ilvese sõnul peamiselt luurevaldkonda, kus riigid omavahel hoolimata NATO-sse kuulumisest väga suurt koostööd ei tee ja informatsiooni vahetatakse väga piiratult.

Kuna küberrelva loomine on kulukas ja töömahukas protsess, võib Ilvese sõnul eeldada, et sarnast küberrelva kasutatakse rohkem kui ühe riigi vastu. Seetõttu on Ilvese hinnangul mõistlik, et riigid vahetaksid senisest märksa rohkem infot küberkaitse vallas ja peaksid silmas ühist hüve.

Tallinnas lõpeb esmaspäeval plenaaristungiga reedel alanud NATO Parlamentaarsele Assamblee. Assambleel osalevad parlamendisaadikud 28 NATO liikmesriigist, samuti delegaate partnerriikidest ja vaatlejamaadest ning organisatsioonidest aga ka külalisi, kokku ligikaudu 600 inimest.

NATO Parlamentaarne Assamblee on parlamentidevaheline organisatsioon, mis ühendab Põhja-Atlandi organisatsiooni 28 liikmesriigi ja 14 assotsieerunud liikmesriigi seadusandliku võimu esindajaid. Assamblee annab parlamentidele võimaluse pidada rahvusvahelist kriitilist dialoogi mitmesugustes julgeolekut, poliitikat ja majandust puudutavates küsimustes. Selle peamine eesmärk on soodustada vastastikust mõistmist organisatsiooni kuuluvate riikide parlamendiliikmete vahel olulisimates julgeolekuprobleemides, millega atlandiülene partnerlus rinda peab pistma. Assamblee arutelud ja vaidlused annavad olulise panuse organisatsiooni poliitikate alusena nõutava konsensuse arendamiseks.

bns