Keskkonnainspektsioon alustas kolmapäeval vanade võrkude otsimist ja tragimist Peipsi järvel.

Kolmapäeval ja neljapäeval käib võrkude otsimine Peipsi põhjaosas, mai viimasel nädalal võtab inspektsioon ette järve keskosa ja lõunaosa, teatas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja BNS-ile.

Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni peainspektor-nõunik Ivo Kask märkis, et vanade võrkude otsijad keskenduvad piirkondadele, kus toimus püügihooajal aktiivne võrgupüük "Varasemate aastate kogemused näitavad, et enim vanu nakkevõrke leitakse just sellistelt aladelt, kus püügisurve on kõige suurem," tõdes Kask.

Koristustalgutel osaleb kokku üheksa paatkonda. Lisaks keskkonnainspektsioonile löövad ettevõtmises kaasa ka kutselised kalurid nelja paatkonnaga. Osa paatkondadest hakkab võrke otsima, osa leitud võrke välja tragima.

Peipsi järvel on taolisi puhastusaktsioone korraldatud juba viis korda. Viie varasema aktsiooni tulemusena on Peipsi järvest eemaldatud kokku hinnanguliselt üle 160 kilomeetri vanu nakkevõrke.

Vanade püüniste väljatragimine ei kuulu inspektsiooni põhikohustuste hulka, kuid selline ettevõtmine on kalavarude kaitseks oluline. Igal aastal jääb järve hulgaliselt ebaseaduslikult püügile seatud või tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud nakkevõrke, mis risustavad järve, segavad kalureid kalapüügil ning ohustavad ka kalavarusid. Võrkudesse jäänud kala roiskub ning vajub koos võrguga põhja, aja jooksul tõuseb saagist vabanenud püünis uuesti pinnale ning jätkab püüki.

Eelmisel nädalal viis keskkonnainspektsioon läbi kahepäevased koristustalgud Lämmijärvel, kust inspektorid said kätte 138 nakkevõrku.

Ettevõtmist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

BNS

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas teisipäeval üheksa päeva väldanud kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise Venemaa ja Läti piiri lähistel aladel.

Amet külvas vaktsiini väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevus algas Ida-Virumaal, seejärel külvasid ametnikud vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis, liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole. Vaktsiini külvamine lõppes Pärnu lahe ääres, teatas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja BNS-ile.

Eelmisest aastast alates viib veterinaar- ja toiduamet vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute kaudu.

Pärast vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil. Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud.

Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvas veterinaar- ja toiduamet marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, alates aastast 2011 vaid ohustatud aladel riigi piiril. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud vaid üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist.

Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub tänavu sügi

BNS

Fikseeritud hinnaga paketi lepingut saab Eesti Energiaga 2013. aastaks sõlmida vaid vähemalt pooleks aastaks, elektrituru seadus lubab aga tavatarbijal sobimatu elektrimüüja juurest järgmisel kuul lahkuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lepingut saab sõlmida ka aastaks või kaheks aastaks, sätestab ettevõte. "Lepingu lõpetamise tasu suurus hakkab sõltuma sellest, kui palju aega on jäänud lepingu lõpuni," selgitas Eesti Energia elektrimüügi juht Karla Agan.

Klient võib valida ka börsihinnal põhineva paketi või kombineeritud hinnaga paketi, mis kujundatakse fikseeritud hinna ja börsi kõikumiste koosmõjul.

Eesti Energia pakub tavatarbijale sobivaimat fikseeritud hinnaga paketti vähemalt kuue kuu pikkuse kliendikohustusega, sundides klienti loobuma õigusest sõlmida lepingut konkureeriva elektrimüüjaga. Monopoliga sõlmitud lepingu lõpetamise eest tuleb maksta trahvi ja seda ei tohi jätta uue elektrimüüja ülesandeks, kirjutab leht.

"Ma ei nimetaks seda trahviks, vaid lepingu lõpetamise tasuks," ütles ettevõtte elektrimüügi kommunikatsioonijuht Katriin Loorents. "Kui oleme kliendiga teatud kilovatt-tunni hinnas kokku leppinud kindlaks perioodiks ja kui klient otsustab lepingu enne tähtaega lõpetada, siis meil ei ole garantiid, et saame kliendile broneeritud elektri turul uuesti maha müüa, ise kahju kannatamata."
 
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa sõnul on Eesti Energia kavatsus siduda kliendid mõne oma hinnapaketiga kuueks kuuks enda külge vastuolus turu avamise loogikaga.

Seadusemuudatus näeb elektrituru kliendile ette õiguse ja vabaduse kord kuus elektrimüüjat vahetada.

bns

Laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes süüdistatav staažikas ratsutamistreener Vello Kudrjavtsev (62) lõhkus elektroonilise jalavõru ning kuulutati seetõttu tagaotsitavaks, kirjutab Õhtuleht.

Justiitsministeeriumi andmetel lõhkus elektroonilise valve all viibinud Kudrjavtsev jalavõru 12. mail ja lahkus liikumiskeelu ajal oma elukohast.

Prokuratuur süüdistab Vello Kudrjavtsevit sugulise kire vägivaldses rahuldamises alaealise kannatanuga, suguluse kire rahuldamises lapseealisega, alaealise vägistamises, lapsporno valmistamises või selle võimaldamises, lapseealise seksuaalses ahvatlemises ning alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele.

Praeguseks treeneriameti maha pannud Kudrjavtsev sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse kokku kuue paragrahvi järgi, kusjuures uurimisandmetel oli kannatanuid ligi kümme. Seksuaalse väärkohtlemise alla langenud alaealiste hulgas oli nii poisse kui ka tüdrukuid.

Kinniseks kuulutatud kohtuprotsess väidetava pedofiili üle peaks algama Rapla kohtumajas 2. oktoobril. Süüdimõistmisel ähvardab teda kuni 15-aastane vanglakaristus

bns