Tööinspektorid viisid neljapäeval läbi üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mille jooksul kontrollisid 24 tööinspektorit kokku 65 ehitusobjekti, edastas inspektsiooni pressiesindaja BNS-ile. Inspektorid tuvastasid 176 rikkumist, millest 27 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.

Rohkem kui pooltel juhtudest peatasid inspektorid töö, kui töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid ning kolmandik peatamistest oli seotud kõrgustest kukkumise kaitsemeetmete eiramisega.

Kümnel juhul avastasid inspektorid, et tellingud ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud. Ligi kolmandikul kontrollitud objektidel ei olnud ehitusmeestel sobivaid olmetingimusi, näiteks puudus neil võimalus käsi pesta ja tualetti kasutada.

Viimase 12 aasta jooksul on Eestis registreeritud ehitusalal kokku 3617 tööõnnetust, sealhulgas on hukkunud 53 ehitusmeest. Tänavu on ehitajatega juhtunud 95 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Inspektsiooni hinnangul on tööõnnetuste varjamine massiline. Nii juhtub statistikaameti hinnangul Eestis ehitustel viis korda rohkem tööõnnetusi, kui neid ametlikult registreeritakse.

bns

Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks määruse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada ja muuta paindlikumaks tuletegemis- ja grillimiskohale esitatavaid nõudeid.

Hetkel valitseb olukord, kus tuleohtlikul ajal ei tohi küttekoldevälist tuld teha metsale lähemal kui 10 või 20 meetrit, kuid tuleoht looduses on sajuse ja niiske ilma tõttu minimaalne, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu muudatus tagab, et näiteks vihmase või suurema õhuniiskusega ilma korral, on võimalik küttekoldevälist tuld teha metsale lähemal kui 10 või 20 meetrit, kui ohutus on tagatud muul viisil.

Hetkel kehtiva õiguse kohaselt peab päästeamet kooskõlastama kõik üle kolmemeetrise läbimõõduga küttekoldevälised tuletegemised kui ka avalike ürituse raames tehtavad tuletegemised.

Juhul, kui isik on kõiki nõudeid järginud, ei ole täiendav kooskõlastamine päästeametiga siseministeeriumi hinnangul põhjendatud ega otstarbekas. Avalike ürituse osas jääb alles säte, mille kohaselt avalikul üritusel lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus kooskõlastatakse avaliku ürituse korraldamisel päästeametiga.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka nõudeid kattega lõkkekohale. Muudatus aitab vältida näiteks selliseid olukordi, kus olemasolevale kattega lõkkekohale paikneb lähemal kui viis meetrit küttematerjalide hoidmiseks mõeldud väikeste mõõtmetega kivist hoone, kuid kuhu on kattega lõkkekoha kasutamisel takistatud tule levik või sädemete langemine ja seepärast puudub reaalne tuleoht.

Grillseadme asukohale esitatavad nõuded jäävad kehtima tahkel kütusel töötavatele grillidele, mille ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist on grillil, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt viis meetrit ja grillil, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt kaks meetrit.

Määrus muudab paindlikumaks ka lõkkekohas ja kattega lõkkekohas tulekustutusvahendite nõutavust. Hetkel kehtivas õiguses on jäigalt määratletud kindlad tulekustutusvahendid ja nende kogus lõkkekohas. Paindlikum lähenemine on see, kui tulekustutusvahendi tagab ning selle sobivuse ja koguse üle otsustab lõkke või muu küttekoldevälise tule tegija, arvestades, et tulekustutusvahendiga tagatakse tule kustutamine ja selle leviku piiramine täies ulatuses.

BNS

Viking Lottoga mai alguses rohkem kui 585 000 euro võitjaks osutus 30-ndates eluaastates Pärnumaal elav mees, kes käis sellel nädalal Eesti Lotos oma võitu vormistamas.

2. mail toimunud loosimisel Eestisse tulnud peavõit 585 227 eurot ehk üle 9,1 miljoni krooni on Eesti ajaloo suuruselt kolmas lotovõit. Võitja ostis oma lotopileti internetist, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

Võidust sai mees teada, kui Eesti Lotost talle helistati ja võidust teavitati. Praegu üürikorteris elav mees kavatseb võidusumma eest perele oma maja soetada. Samuti kavatseb ta osta võidusumma eest uue auto ja ATV.

Viimati võideti Viking Lotto jackpot Eestis alles 14. märtsil, kui üks Eesti lotomängija võitis pool Viking Lotto jackpotist summas 733 813 eurot ehk üle 11,4 miljoni Eesti krooni. Tegemist on siiani Eesti kõige suurema lotovõiduga.

Viking Lotto on Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Läti ja Leedu ühine lotomäng.

2012. aasta kolme esimese kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 1,9 miljoni euro. Võitudena maksis lotofirma kolme kuuga välja üle 5,3 miljoni euro.

BNS

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kavandab justiitsmiministeerium autoriõiguse reformi, mille käigus on ühe muudatusena võimalik intellektuaalomandiõiguse rikkumise dekriminaliseerimine.

"Intellektuaalomandi valdkonnas on olukorda juba aastaid leevendatud, aga sellele vaatamata on peaaegu iga õigusrikkumine praegu karistatav. Kui autori isiklike või varaliste õiguste rikkumine ei ole karistatav just kuriteona, siis väärteona igal juhul, sama on ka tööstusomandi valdkonnas. Enam-vähem igasugune ainuõiguse rikkumine on kuritegu ning seda tulebki hinnata, kas tasakaal on siin paigas ja karistused on proportsionaalsed," ütles Michal reedel Tallinna ülikoolis Eesti intellektuaalse omandi foorumil peetud kõnes.

Ministri sõnul tundub intellektuaalomandi puhul siiski olevat üldlevinud arusaam, et karistatav peab olema tahtlik piraatlus ja kaubamärgivõltsimine kaubanduslikus ulatuses ning need ei toimu enamus juhtudel kindlasti kogemata ja petavad pea alati tarbijaid ja kahjustavad nende õiguste tegelikke omajaid.

"Totaalset karistamist ei nõua meilt ükski rahvusvaheline standard ning intellektuaalomandiõigust korrastades ongi üks meie sihte see, et need tsiviilõiguslikud võimalused oleksid nii õiguste omajatele kui kasutajatele soodsamad, kättesaadavamad ja arusaadavamad. Meie eesmärk on mõõdukohaselt ja selgelt kaitstud intellektuaalne omand, mille kasutamiseks on loodud arusaadavad ja mõistlikud võimalused," sõnas justiitsminister.

Michal tõdes, et ühiskond ja selle liikmete käitumisharjumused viimastel aastakümnetel tublisti muutunud ning seda on suuresti põhjustanud vägagi järsk tehnoloogiaplahvatus ja ilmselge murrang inimeste ligipääsus infole. "Tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks ning võtta arvesse nii uusi tehnoloogilisi lahendusi kui ka tarbijate muutunud harjumusi," kinnitas minister.

Ministri sõnul on intellektuaalomandiõiguse seadustiku üks keskseid teemasid teoste vaba kasutamine ning kuna teoseid on lihtsam kopeerida ja jagada kui eales varem, siis on kiiresti muutnud ka ootused ja arusaam sellest, mil moel peaksid teosed olema kättesaadavad ja kuidas neid kasutada tohib.

"Näiteks pilvandmetöötlus on muutnud teose lubatud kasutamise ja autoriõiguste rikkumise piiri raskesti määratletavaks ning see tekitab ägedaid vaidlusi, kuid kindlasti ei saa digitaalne keskkond olla Metsik Lääs. Selleks tuleb leida tasakaalupunkt üle- ja alareguleerimise vahel, et kõige tavalisemad internetitegevused ei tähendaks autoriõiguste rikkumist, aga teisalt oleks kaitstud ka loomeinimeste huvid ja õigused," toonitas justiitsminister.

Micahli sõnul peab õiguspärase kasutamise piirid digitaalses keskkonnas selgelt paika panema ning lisaks pilvandmetöötluse probleemistikule tuleb käsitleda muu hulgas nii muusika ja filmide allalaadimist ja jagamist, kui ka internetikasutajate loodud teoseid.

"Teoste kättesaadavuse raames tuleb tähelepanu pöörata sellele, missugused raamid peavad olema kollektiivse esindamise organisatsioonidel, kes on saanud endale hulga autoritasude kogumise ja väljamaksmise ülesandeid. Nende organisatsioonide tegevus peab olema läbipaistvam ja kasutajasõbralikum. Selles vallas on ilmselgeid probleeme," tõdes Michal.

bns