Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole Eestil põhjust liituda Nord Streami gaasijuhtme projektiga gaasi saamiseks, kuna see ei lahendaks monopoolse gaasitarnija probleemi.

"Ei ole Eestit kunagi keegi kutsunud Nord Streami projektis osalema ja vaevalt on meil võimalik oma seisukohti selles osas muuta," ütles Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "Keegi ei ole Eestile selles osas pakkumist teinud."

"Eestil ei ole selle projektiga põhjust liituda ka selleks, et torust üks haru Eestisse tõmmata," ütles peaminister. "Praegu on meil Eesti–Läti toruühenduse mahtu nii palju, et me võiksime oma gaasitarbimist mitmekordistada ja torude taha see asi ei jääks."

Ansipi sõnul on Eesti probleem monopoolne tarnija. "Saame gaasi ainult Venemaalt ja senikaua kuni tarnija on monopoolne, ei ole meil lootust, et gaasi hind konkurentsis langema hakkaks," ütles Ansip.

"Seega vaja oleks veeldatud maagaasi (LNG) terminali meie regiooni. Kui see terminal tuleb, siis pelgalt fakt, et teine tarnija on võimeline turule tulema, peaks praegu monopoolse tarnija viia selleni, et ta hindu langetab või ei tõsta neid ebamõistlikult kõrgele tasemele," lisas peaminister.

Viimastel aastatel on Eestis loodusliku gaasi tarbimine aasta-aastalt vähenenud, märkis Ansip.

Kommenteerides Nord Streami võimaliku kolmanda torujuhtme rajamist, ütles Ansip, et ta ei tea ettevõtte plaanidest kolmandat torujuhet rajada.

Ansip ütles, et hiljutisel kohtumisel märkisid Nord Streami juhid, et nad arutlevad veel kolmanda torujuhtme tasuvusuuringu alustamise üle. "Aktsionärid ei olnud siis veel otsustanud, kas alustada tasuvusanalüüsiga. Sealt läheb veel hulk aega selleni, et kavandatakse trasse torujuhtmetele ja siis tekib küsimus, kas Eesti lubab oma majandusvööndis uuringuid teha," ütles Ansip.

Ansipi sõnul on valitsuse argumentatsioon Nord Streami suhtes jäänud endiseks. "Ma ei näe, et oleks midagi muutunud," ütles Ansip. "Ma ei arva, et Eestil oleks põhjust oma toonaseid seisukohti revideerida."

"Kuid suuresti on meie Nord Streamiga seotud hirmud ära langenud. Teada on, et Nord Streami esimese ega teise torujuhtme paigaldamine ei ole tekitanud sellist mõju keskkonnale, mida saaks uuringutega mõõta," ütles Ansip. "Sisuliselt keskkonnamõju puudub."

Ansip möönis, et keskkonnaeksperdid on väitnud, et nii lühikese ajaga gaasitorude paigaldasmisest saati ei saa mõju tuvastada, sest merepõhjas võtab rohkem aega setete liikumine hoovustega ja selle jälgimine.

"Need muutused, mida kardeti, näiteks dioksiinide üleskergitamine setetest ja seeläbi kalade mürgitamine või siis toiduahelas dioksiinide inimeseni jõudmine, ei ole praegu realiseerunud," ütles Ansip.

Nord Stream teatas selle nädala esmaspäeval, et viib lähema kaheksa kuu jooksul läbi kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. Analüüs hõlmab ettevõtte kava kohaselt tehnilisi lahendusi, võimalikke trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.

Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.on Ruhrgas on kummalgi 15,5-protsendine osalus ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse ettevõttel GDF Suez on kummalgi üheksaprotsendiline osalus.

bns

SULGEMINE Eile hommikul täpselt kell 8 lasid päästeameti Kanepi komando autod sümboolselt viimast korda signaali, tagurdasid siis garaaži ja sellega oli ligi 90 aastat tegutsenud komando suletud.

Kohalolnud komandopunkti töötajad olid selgelt mornide nägudega ja rääkisid, et neile see otsus ei meeldi. Kokku jäi kohapeal tööst ilma 11 inimest, kes suunatakse tööle mujale üle Võru-, Põlva- ja Valgamaa. Osale tehti ettepanek tööle asuda Tõrva, ent nad keeldusid ja jäid tööst ilma. Kanepi põhipäästeauto saadetakse Mõnistesse ja paakauto läheb Vastseliina.

Ajalehe Saarte Hääl teatel nendib kultuuriminister Rein Lang majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile saadetud kirjas, et Kanal 2 ja TV3 juhtide sõnul ei ole neil majanduslikel põhjustel enam otstarbekas edastada programme vabalevis, teades, et elektroonilise side seaduse regulatsiooni tõttu ei ole neil võimalik saada elektroonilise side ettevõtjatelt tasu taasedastamise eest.  

"Seetõttu plaanivad nad loobuda vabalevi tegevusloast ja jätkata programmide edastamist tingimusjuurdepääsu tegevusloa alusel, mis tähendab, et teleprogrammid oleksid edaspidi kättesaadavad ainult kaabellevivõrkudes ja teistes tasulistes elektroonilise side teenustes," selgitab Lang.  

Kultuuriministeerium on ministri sõnul teinud probleemi lahendamiseks mitmeid ettepanekuid ja viinud küsimuse tänavu 15. märtsil ka valitsuskabineti nõupidamisele, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oli seaduse eelnõu algatamise osas teisel seisukohal.

"Lahenduste puudumine on viinud olukorrani, kus kaks Eesti suuremat teleprogrammi võivad loobuda vabalevist juba lähikuudel," nendib Rein Lang. Selline muudatus põhjustab ministri kinnitusel aga avalikkuse laialdase pahameele, kuna need inimesed, kes seni on vaadanud teleprogramme vabalevis, jääksid ilma populaarsete teleprogrammide tasuta vaatamise võimalusest.  

Kanal 2 juht Urmas Oru kirjutab neljapäevases Postimehes, et alates juulist ei pruugi Kanal 2 ja TV3 olla enam vabalevis nähtavad kui elektroonilise side seadusest ei kõrvaldata vastuolu.

"[Elektroonilise side seaduse] üks paragrahv käsib vabalt levivaid telekanaleid kaabelvõrkudes tasuta edastada, teine paragrahv eeldab selleks poolte kokkulepet," kirjutab Oru.

Vaidlus selle üle, kas olulisem on kokkulepe või kohustus ning kuidas seadust tõlgendama peaks, on Oru sõnul kestnud aastaid.

Ebakindel olukord räägib tema hinnangul eelkõige telekanalite vastu, kes peaksid oma õiguse tagaajamiseks asuma kohtuteele. "Aga miks peaks keegi valima raskema lahenduse, kui siinsamas terendab lihtsam variant? Vabalevist väljumisega kaob vaidlus kohe, sest niinimetatud tingimusjuurdepääsuga kanalitel on seaduslik ja üheselt mõistetav õigus tasu küsida."

Telekanalid ei taha enam Oru hinnangul olukorraga leppida seoses muutustega teleturul, kus nüüd konkureerivad reklaamirahade pärast ka kaabelvõrgus levivad telekanalid, kes saavad tasu kaablioperaatoritelt.

"Kuigi nende vaatajaskond võib olla tibatilluke, on nad Eestis majanduslikult edukamad kui kohalikud erakanalid, sest tasu muudkui tiksub," kirjutab Oru.

Telekanali juhi sõnul ei vasta tõele ka väited nagu küsiksid Kanal 2 ja TV3 üüratut hinda ning see tähendaks paketitasude hüppelist kasvu. "Tegelikult käib jutt sentidest."

TNS Emori hinnangul on Eestis ligi 75 000 peret, kes vaatavad teleprogramme vabalevis.

bns

Eelmisel nädalal jõudis haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi varasemate aastate jooksul jälgitud tavapärasele tasemele ja terviseameti hinnangul on gripihooaeg lõppemas.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole möödunud nädalal 2683 inimest, neist laste osakaal oli jätkuvalt üle 54 protsendi.

Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestunute arv vähenes vastavalt 26 ja 34 protsendi võrra. Grippi haigestumuse intensiivsus on olnud madal. Registreeriti neli laboratoorselt kinnitatud gripiviirust, neist kolm olid A- ja üks B-viirus.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kogu Euroopas.

bns