EESTI UUDISED BNS

"Võsareporteri" võtterühma rünnanud üürnik peab vangi minema

Harju maakohus mõistis esmaspäeval reaalse vangistuse mehele, kes ei tasunud Tallinnas korteriomanikule üüri ning kui Kanal 2 populaarse telesaate " Võsareporter" võtterühm toimunut mullu talvel uurima läks, ründas teletöötajaid.

Kohus mõistis Eduard Hodakovi süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja määras talle kuuekuulise vangistuse. Kuna mehel oli ka varasema süüteo eest mõistetud karistusest osa kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta 11 kuud ja 28 päeva.

Koos Hodakoviga kohtu all olnud Anžela Hodakova jäi süüdi ähvardamises ning pidi vastu võtma kolmekuulise tingimisi vangistuse kolme aasta pikkuse katseajaga.

Teleajakirjanik ja riigikogu liige Peeter Võsa ning tema kolleegid sattusid konflikti mullu jaanuari keskel Lasnamäel, kui nad läksid salvestama saatelõiku korteriomaniku ja talle väidetavalt võlgu jäänud üürnike tülist. Üürnikud tungisid võtterühmale kallale, kusjuures korteris elanud mees jagas hoope nii kaameramehele kui ka Peeter Võsale.

Ründamises osales ka korteris viibinud Hodakovi abikaasa, kes üks hoidis käes püstoliga sarnanevat eset. "Kui relva nägime, teadsime, et asi võib ka laibaga lõppeda," ütles Võsa hiljem, kinnitades, et arvas naisel käes olevat olevat TT-püstoli.

Kui Võsal ja kaameramehel õnnestus vihaste üürnike eest lifti varjuda, siis telesaate toimetaja jäi mõneks ajaks vägivallatsejate meelevalda ning pidi nende rünnakuid tõrjuma. Rünnak lõppes Võsale verise ninaga, saate toimetajal oli samuti nägu verine ja jalg välja väänatud. Lisaks kuulis võtterühm pauke, mis meenutasid neile püstolilaske.

bns

Maksuamet plaanib büroopinda kolmaniku võrra vähendada

Maksu- ja tolliamet (MTA) plaanib lähiajal vähendada oma büroopindu ligi 35 protsendi võrra, ameti töötajate arv on kümne aastaga vähenenud 36,7 protsenti.

Tänavu juunis töötab maksu- ja tolliametis 1550 inimest. Kõigist ameti klientidest külastab vaid 10 protsenti teeninduskohta, ülejäänud kasutavad e-teenuseid ja telefoninõustamist, teatas amet.

Ametil on büroopinda praegu umbes 29 000 ruutmeetrit ja siseriiklikke töötajaid 1400 inimest, mis teeb 21 ruutmeetrit inimese kohta. Pärast muudatusi on MTA büroopinna suuruseks umbes 19 000 ruutmeetrit ehk 34–35 protsenti praegusest vähem.

MTA peadirektori asetäitja Timo Riismaa ütles pressiteates, et erasektoris loetakse sõltuvalt ärivaldkonnast mõistlikuks büroopinna suuruseks 12–15 ruutmeetrit inimese kohta ja büroopinna optimaalse kasutusega saab amet kokku hoida majanduskulusid. "Piltlikult öeldes on meie jalanumber 41, aga kingad jala otsas on number 48," lisas Riismaa.

Amet alustas kinnisvara optimeerimist juba tänavuse aasta alguses ja on loobunud mitmetest pindadest. Ameti teatel tuleb suurem kokkukolimine Tallinnas 2013. aasta sügisel, kui valmib uus maja Lõõtsa tänaval. Seal asub tööle kogu Tallinnas tegutsev MTA koosseis. Tänavu kolitakse töötajad ühte hoonesse ka Pärnus ja Narvas.

MTA kinnitas, et amet ei lahku ühestki linnast, kus praegu klienditeenindust pakutakse. Riismaa sõnul vähenevad lisaks otsesele kinnistuskulude kokkuhoiule ka majadevahelised logistikakulud ja paraneb juhtimine.

Büroopindade vähendamise ja ebavajalike hoonete sulgemisega vabaneva raha plaanib MTA osaliselt kasutada allesjääva büroopinna renoveerimiseks.

bns

Tundmatud kurjategijad üritasid varastada sularahaautomaati

Tundmatud kurjategijad üritasid ööl vastu esmaspäeva varastada Kohtla-Järvel sularahaautomaati, kuid kuritegu jäi lõpule viimata.

Swedbanki teatel lõhkusid kurjategijad kella 2.36 ajal Ahtme asumis asuva Iidla pangakontori klaasseina, haakisid sularahaautomaadi sõiduki taha ja tõmbasid selle tänavale. Seejärel aga kurjategijad põgenesid, jättes automaadi maha. Raha vargad automaadist kätte ei saanud.

"Kliendid saavad kasutada Iidla pangakontori sularaha sissemakseautomaati ning lähim sularaha väljamakseautomaat asub Iidla postkontoris aadressil Maleva 25," ütles Swedbanki pressiesindaja.

Varguskatset asus uurima Ida politseiprefektuur.

bns

Keskerakond teeb ettepaneku elektriaktsiisi alandamiseks

Keskerakonna fraktsioon algatab esmaspäeval riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel langetatakse elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani.

Eelnõu eesmärgiks on leevendada hinnatõusu, mille toob endaga kaasa 2013. aasta üleminek täielikult avatud elektriturule, teatas Keskerakond. Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimasel aastal kodukulud hüppeliselt kasvanud ning riik peab leidma võimalusi, kuidas inimestele hinnatõusu leevendada.

„Eelmisel aastal oli vabaturu hind Eesti hinnapiirkonnas 40 protsenti kõrgem kui praegune hind Narva elektrijaamadest,“ ütles Simson.

Elektriaktsiisi alandamise korral väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro ulatuses. Samas eeldab Keskerakond, et elektri hinna tõusu tõttu suureneb prognoositavalt käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette aktsiisi langetamise alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

bns

Välisministeerium müüb korterit Peterburis

Välisministeerium pani avalikul kirjalikul enampakkumisel müüki korteri Venemaal Peterburis Tšaikovski tänaval.

Enampakkumisteate kohaselt on aadressil Tšaikovski tänav 10-54 asuv korter 73,3 ruutmeetri suurune.

Välisministeeriumist kinnitati BNS-ile, et tegemist on neljatoalise korteriga, mille Eesti Vabariik omandas 1995. aastal.

Korterit kasutatakse Eestist Peterburi peakonsulaadile ajutiselt appi lähetatud täiendavate viisatöötlejate majutuspinnana. Igal aastal käib seal nädala kaupa abiks mitukümmend inimest.

Korterit on küll vahepeal renoveeritud, kuid praeguseks on see amortiseerunud ning korteri edaspidine kasutamine ja parendamine nõuab suuri investeeringuid, mille tegemine tänase seisuga ei ole välisministeeriumi hinnangul otstarbekas. Seetõttu on korter avaliku enampakkumise teel müügis.

Avalik kirjalik enampakkumine toimub 27. juunil kell 15 Peterburgis.

bns

Põhiseaduskomisjoni aseesimees pigem toetab valimisea alandamist

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš pigem toetab valimisea 16 eluaastale alandamist.

"Minu arvamus on puht subjektiivne, aga ma arvan, et see ei ole kindlasti teema, mida tuleb otsustada kiiresti, kas jah või ei," ütles Boroditš intervjuus BNS-ile. "Ma arvan, et seda teemat tulebki analüüsida, tuleb kaaluda, aga mina ise pigem kaldun arvama, et miks mitte," sõnas Boroditš

"Eesti on alati olnud progressiivne, esirinnas teatud valdkonnas, kuigi Austrias on selline valimisõigus antud," ütles Boroditš. "Kui rääkida, et need inimesed ei ole küpsed, siis ma vaidleks siin vastu. Ma ei usu, et 16-aastane on oma teadmiste poolest oluliselt madalamal tasemel kui näiteks seesama 18-aastane," lisas Boroditš. Boroditši sõnul leidub riike, kus on teatud põhjustel olemas ka valimisea ülempiir.

Justiitsminister Kristen Michal saatis märtsi alguses riigikogu fraktsioonidele ning erinevatele huvirühmadele kirja algatamaks diskussiooni valimisea piiri alandamise kohta.

Justiisministeerium on koostanud ka avalikult kättesaadava eelanalüüsi, milles käsitletakse valimisea langetamise võimalikksut ning selle laiemat mõju ühiskonnale. Analüüsis vaadatakse vastava valdkonna seadusandlust ja praktikat välisriikides ning esitatakse võimalikud ettepanekud siseriikliku õigusraamistiku kujundamisek

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD