Riigikogu riigikaitsekomisjon külastas laupäeval Ida-Virumaal korraldatud kaitseväe suurõppust Kevadtorm ja vaatles muu hulgas pataljonide vastutuse vahetuse manöövrit Kohtla-Järvel ja soomustehnika demonstratsiooni, edastati ametlikus pressiteates.

Komisjoni esimees Mati Raidma ütles, et erinevates kaitseväe üksustes väljaõppe saanud ajateenijatel on õppusel hea võimalus üksuste tegevust kokku harjutada, panna proovile omandatu ja tunnetada kaitseväe ühtsust ning riigikaitse mastaapi. Raidma tunnustas Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni panust nii toetuselemendina kui ka lahingüksustena ja avaldas tunnustust korraldajatele. Kommenteerides õppelahingut Kohtla-Järvel, ütles Raidma, et linnalahingute harjutamine on õppuste väärtuslik komponent, millel võib reaalsuses olla väga suur roll.

Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik andis riigikaitsekomisjonile ülevaate õppuste käigust ja selle eesmärkidest. Komisjoni liikmed kohtusid ka Lääne-Viru ning Ida-Viru maakonna omavalitsusjuhtidega.

bns

Reede pärastlõunal Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastaste mässuliste rünnakus raskelt viga saanud Eesti kaitseväelane toimetatakse esimesel võimalusel Suurbritanniasse.

"Kaitseväelane toimetatakse esimesel võimalusel Ühendkuningriiki, kus ta saab edasist ravi," ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling BNS-ile. Mühlingu kinnitusel on viga saanud Eesti kaitseväelase seisund stabiilne. Täpsemat aega, millal kaitseväelane Euroopasse tuuakse, ei osanud Mühling öelda, kuid kinnitas, et see on lähipäevade küsimus.

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid reede pärastlõunal Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Eesti sõdureid ja üks NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt vigastada, edastas kaitseväe peastaap.

Haavatud sõdur sai Eesti parameedikutelt esmaabi, ta toimetati helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi välihaiglasse, kus teda opereeriti. Haavatu elu ei ole ohus ja kaitsevägi teavitas haavatu lähedasi juhtunust.

Kannatanud kaitseväelase opereerimisel osalesid kaks Eesti arsti.

Camp Bastioni kolmanda tasandi välihaiglas annavad ISAF operatsioonis osalevatele sõduritele ja kohalikele elanikele kõrgel tasemel meditsiinilist abi Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Eesti arstid.

Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis möödunud aasta novembris. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

bns

President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas tulevaks õppeaastaks välja uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.

President Ilves ütles tuleva õppeaasta võistlusteemat kommenteerides, et Eestis tänapäeval nii igapäevased asjad, nagu sõnavabadus või inimõigused ei ole alati olnud tavalised, edastas presidendi kantselei BNS-ile. „Ajaloost leiab erinevaid näiteid, alates lihtsaid lahendusi pakkuvast populismist ja okupatsiooniaastate räigetest inimõiguste rikkumistest kuni laialdase demokraatia ja toimiva kodanikuühiskonnani. Kõige selle analüüsimine ning sellele mõtlemine on tarvilik meie kestmisele ning seda sobivalt Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel,“ nentis Eesti riigipea.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle vabariigi presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. „Uurimustöö tegemine on siin kahtlemata hea võimalus ja ajaloo uurimise kõrval on just see meie võistluse oluline tahk. Oskus oma teadmisi ja mõtteid kirja panna on teile vajalik nii tulevaste ajaloolastena, kuid samamoodi on see teile tähtis ka teistel elualadel,“ märkis Ilves.

„Nii nagu ka teadmised ajaloost on tarvilikud igas ametis ning olulised igale haritud inimesele, sest need annavad selgema arusaama maailma loost,“ lisas Eesti riigipea.

Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks “Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo põhikooli 9. klassist (“Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste põhikooli 8. klassist (“Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava põhikooli 8. klassist (“Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli “Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassist (“Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina gümnaasiumi 11. klassist (“Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu gümnaasiumi 11. klassist ( “Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere gümnaasiumi 12. klassist (“Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (“Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassist (“Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina gümnaasiumi 11. klassist (“Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruus’ile Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 8. klassist (“Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare gümnaasiumi 6. klassist (“Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna gümnaasiumi 9. klassist (“Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Esimese Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse vabariigi presidendi auhindadele kuulutas välja riigipea Lennart Meri 1999. aastal. Kokku on võistlustel osalenud 1641 õpilast ja valminud 1312 uurimistööd. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Võistluse eesmärgiks on rahvuslike väärtuste mõtestamine, põlvkondadevahelise sideme ja järjepidevuse hoidmine, õpilaste ajaloohuvi süvendamine ja silmaringi avardamine ning õpilaste iseseisva uurimistöö oskuste arendamine. Võistlus toimub kahes rühmas, milleks on põhikoolid ja gümnaasiumid ning kutsekoolid. Tunnustatud ajaloolastest koosnev žürii määrab mõlemas vanuseastmes kolm peapreemiat, millest esimene auhind on 200 eurot, teine 175 ja kolmas 150 eurot ning parimate tööde juhendajatele on preemia 100 eurot. Auhindu jagasid ka 20. augusti klubi, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed, Eesti Kirjandusmuuseum ning ajaloolased.

Võistlust toetavad rahaliselt SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ning Haridus- ja Teadusministeerium.

bns

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäeval kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Eelmisest aastast alates ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid vaktsineeritakse 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostatalinnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleks see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ja selle tulemusena on viimase nelja aasta jooksul marutaudi Eestimaa pinnal diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 22. maini.

bns