Politsei ei näe kolmapäeval, kui kohalikud venelased tähistavad Teise maailmasõja lõppemise aastapäeva, vajadust kõrgendatud valmisoleku järele.

"Politsei jaoks on kolmapäev ikka tavapärane päev ning sellest lähtuvalt on ka töö, nagu igal teiselgi päeval. Nii on see viimastel aastatel alati olnud ning ka tänavu pole politseil ilmselt põhjust millekski eriliseks valmistuda," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Viimastel aastatel on Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva tähistamine Eestis möödunud tõseisemate vahejuhtumiteta. Suurem rahvakogunemine toimub tavapäraselt Tallinnas kaitseväe kalmistul, kus asub 2007. aasta aprillis Tõnismäelt teisaldatud pronkssõduri monument.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Sakse relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail. Euroopas tähistatakse Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva 8. mail, Venemaal aga 9. mail.

Teisipäeval toimus Tallinnas Maarjamäe mälestusväljakul Teise maailmasõja lõpu mälestusüritus, millel valitsuse esindajana osales regionaalminister Siim Kiisler.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

bns

Eestis elas tänavu aasta alguse seisuga 133 847 puudega inimest, kõige suurem puudega inimeste osakaal oli Põlvamaal, selgub statistikaameti teisipäeval avaldatud andmetest.

Kui Eestis tervikuna oli puudega inimeste osatähtsus 10 protsenti rahvastikust, siis Põlvamaal elas 7220 puudega inimest, mis moodustas 23,5 protsenti sealsest elanikkonnast.

Võrumaal moodustasid puudega inimesest 20,3 protsenti elanikest ja Jõgevamaal 19,8 protsenti elanikest.

Kõige väiksem puudega inimeste osakaal oli Harjumaal ja Tallinnas (6 protsenti), Hiiumaal (6,1 protsenti) ning Lääne-Virumaal ja Raplamaal (mõlemas 7,1 protsenti).

Võrreldes eelmise aastaga on puudega inimeste arv Eestis kasvanud 5718 võrra.

133 847 puudega inimesest 54 522 olid mehed ja 79 325 naised.

bns

Vabatahtlikud päästsid esmakordselt Eestis korraldatud konnatalgutel ligi 11 000 kahepaikset, neist suurem osa olid kärnkonnad.

Konnatalgutest osa võtnud 209 vabatahtlikku päästsid 13-30. aprillil neljas talgukohas kokku 10 851 konna, kellest 8832 olid kärnkonnad, 1931 pruunid konnad, 31 vesilikud, 57 rohelised konnad, teatas Eestimaa Looduse Fond (ELF). Kõige rohkem konni päästeti autode rataste alla sattumumast Leie-Oiu lõigul (5960), Kiisa-Kurtna teedel (2613) ja Jägala kandis (2278).

Tänavuse aasta eripäraks oli heitlik ilm, mis ei lasknud oma kõikuva temperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse kulgeda. "Sellel aastal oli tõesti ootamatu, et oodatud paari päeva asemel toimus konnarände kiirreageerimine enam kui kahe nädala jooksul", lausus Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan.

ELF alustab saadud info ja korjatud kogemuse läbitöötamist koos maanteeameti, keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega. Konnad teelt(t) projekt on kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärgiks on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta.

Tuleval aastal plaanib ELF ulatuslikumaid konnatalguid.

bns

Riigikogu võttis seadusena vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muudatuse, millega tühistatakse töölt omal soovil lahkuja hüvitis.

Vastu võetud seadusega tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Tuleva aasta algusest pidanuks kehtiva seaduse järgi jõustuma töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt või teenistusest lahkunutele. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.

Seaduse vastu võtmise poolt hääletas 49 ja vastu 43 riigikogu liiget.

bns