EESTI UUDISED BNS

Liiklusrikkujate edetabelit juhib Chrysler

Kui tavaliselt arvatakse, et liiklusrikkujate edetabeli eesotsas peaks seisma automark BMW, siis tegelikult pannakse Eestis tuhande auto kohta kõige rohkem liiklusrikkumisi toime hoopis Chrysleriga, kirjutab Postimees.

Politsei- ja piirivalveameti analüüsi järgi, milles võeti arvesse 2010. aastal politsei poolt menetletud liiklusrikkumisi, pandi 1000 auto kohta kõige rohkem liiklusrikkumisi toime Chrysleriga – 102,7. Paljukirutud BMW jäi aga viiendaks. Tuhande BMW kohta tehakse 69,3 liiklusrikkumist. Ligi poole parema tulemuse saavutas Opel, millega tehakse 33,1 rikkumist.

«Ilmselt on põhjus selles, et Chrysler on keskmisest kallim auto kui Opel ja neid on oluliselt vähem,» pakkus siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. «Ju siis inimesed, kes on ostnud endale Chrysleri on keskmisest jõukamad, edukamad ja püüavad keskmisest kiiremini teise kohta jõuda, et veel edukamad olla.»

Koort tunnistas, et tema jaoks on tulemused tegelikult väga üllatavad. «Ma poleks ausalt öeldes seda uskunud,» sõnas asekantsler Postimehele. «Väga pikalt oli sel positsioonil BMW. Alles hiljaaegu vahetas ta Chrysleriga kohad.»

82,6 rikkumisega pälvis teise koha Volvo. Kui Volvo võib paljudele seostuda rahuliku pereautona, siis Koorti sõnul võib see nii olla põhjamaades, aga tundub, et mitte meil.

Samas ei saa tulemusi võtta lõpliku tõena, kirjutab Postimees. «Mida väiksem on statistilise hõlmatuse ulatus ehk mida vähem autosid on, seda suurema protsendi annab üks rikkumine,» seletas Koort. «Selles mõttes tuleb andmetesse suhtuda teatava reservatsiooniga.»

Koort selgitas Postimehele, et kuigi Chrysleri juhtide seas on keskmiselt rohkem rikkujaid, ei tähenda see, et absoluutarv oleks teistest suurem.

Antud statistikasse lähevad kõik liiklusrikkumised, mida on politsei menetlenud. Näiteks kiiruseületamine, joobes juhtimine, liiklusõnnetused jne. Selliseid analüüse teeb politsei- ja piirivalveamet iga 2-3 aasta tagant.

Kui vaadata Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikat, on tulemused teistsugused, kuna nende puhul on arvestatud kindlustusjuhtumite arvu 100 pidevalt kindlustatud sõiduki kohta. Teisisõnu ei lähe sinna statistikasse näiteks kiiruseületamised ega purjus peaga sõitmine, kui sellega ei kaasne kindlustusjuhtumit.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustati 2010. aastal liiklusõnnetusi kõige rohkem Mercedes-Benzi ja BMWga – mõlemal 7,8 juhtumit saja sõiduki kohta. Chrysler jääb oma 5,9 juhtumiga alles 12. kohale.

bns

Mullu ületas ette nähtud võlakoormuse piiri 21 omavalitsust

Rahandusministeeriumi andmeil ületas 2011. aasta lõpu seisuga kohaliku omavalitsuse netovõlakoormuse 60 protsendi piirmäära kokku 21 kohalikku omavalitsust.

Suurima võlakoormusega oli möödunud aasta lõpuks Pärnu maakonna Vändra alev, mille võlakoormus oli 178 protsenti. Vändra alevile järgnesid Harju maakonna Viimsi vald ja Kiili vald vastavalt 135 protsendi ja 134,8 protsendi suuruse võlakoormusega.

Üle 60 protsendi suuruse võlakoormusega olid veel Loksa, Paide, Pärnu, Kuressaare ja Võru linn ning Harju maakonna Keila ja Kuusalu vald, Võru maakonna Mõniste ja Rõuge vald, Ida-Viru maakonna Avinurme vald, Lääne maakonna Risti ja Lihula vald, Viljandi maakonna Pärsti ja Kõpu vald, Tartu maakonna Rõngu, Mäksa ja Nõo vald ja Rapla maakonna Märjamaa vald.

Napilt alla 60 protsendi jäi mullu pealinna Tallinna võlakoormus, mis ulatus 58,8 protsendini. Tartu linna võlakoormus oli eelmisel aastal 54,9 protsenti.

95 kohalikul omavalitsusel jäi 2011. aasta lõpuks võlakoormus alla 20 protsendi. Seejuures ei olnud 17 kohalikul omavalitsusel möödunud aasta lõpu seisuga üldse kohustusi.

Kohalike omavalitsuste võlakohustuste maht ulatus 2011. aastal kokku 564,8 miljoni euroni, olles võrreldes 2010. aasta 569,2 miljoni euroga veidi vähenenud. Kohalike omavalitsuste puhastatud eelarve ehk eelarvetulud, millest on maha arvatud riigi sihtotstarbelised toetused, oli möödunud aastal 1,184 miljardit eurot, 2010. aastal oli see 1,14 miljardit eurot.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi kehtib praegu kohalikele omavalitsustele 60-protsendilise võlakoormuse piirang.

2009. aasta 1. märtsist kuni 2011. aasta lõpuni võisid kohaliku omavalitsuse üksused võtta täiendavaid kohustusi ainult välisabi kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ning pidid selleks eelnevalt saama rahandusministeeriumi kooskõlastuse.

Eestis on kokku 226 kohaliku omavalitsuse üksust.

bns

Mark Lapidus ja Tatjana Fomina tulid Eesti meistriteks males

Tallinnas korraldatud Eesti meeste meistrivõistlustel males tuli võitjaks 16-aastane Mark Lapidus (T. Truusi MKK) kogudes üheksast partiist 6,5 punkti, edastas esmaspäeval maleliidu internetikülg.

Teiseks tuli Sander Kukk (SK Reval-Sport) ning kolmandaks Roman Ježov (SK Maletäht), kes mõlemad kogusid 5,5 punkti. Sama punktide arvuga, kuid halvema Koya koefitsendiga jäi neljandaks RM Tarvo Seeman (Laagri MAEKK). Kuuekordne Eesti meister Olav Sepp (Laagri MAEKK) pidi leppima alles viienda kohaga.

Eesti naiste meistriks tuli üheksandat korda Tatjana Fomina (Võru MK), kes kogus 8-st partiist 6 punkti. Teise koha saavutas Triin Narva (SK Reval-Sport) 5,5 punktiga ning kolmas oli Tuuli Vahtra (Võru MK), kes kogus 5 punkti.

bns

Nädala lõpp toob jahedama ilma

Alanud nädala lõpus on oodata vihmasadusid ning jahedamat ilma.

Teisipäevaks liigub kõrgrõhuala Läänemere lõunakaldalt Eesti kohale. Ilm on sajuta ja enamasti selge taevaga. Tuul on nõrk ja valdavalt läänekaarest. Õhutemperatuur langeb öösel -2 kuni +5 kraadini, päeval on sooja 10 kuni 15 kraadi.

Kolmapäeval katab Eestit kõrgrõhuala edelaserv. Taevas võib kattuda õhukese pilvekihiga, aga sadu sellest ei tule. Tuul pöördub kagusse ja on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel 1 kuni 6 kraadi. Päeval lisandub soojemat õhku ja õhutemperatuur tõuseb 12 kuni 17 kraadini.

Neljapäeval liigub piki Skandinaaviat kirdesse madalrõhkkond ja selle idaserva mööda kandub soe õhumass Läänemere idakaldale. Lisandub ka niiskust, mis muudab taeva pilvisemaks ja kohati sajab ka vihma. Öösel on saju tõenäosus suurem Lääne-Eestis, päeval ka Kesk-Eestis. Lõunakaare tuul tugevneb veidi. Õhutemperatuur on öösel 5 kuni 10, päeval 14 kuni 20 kraadi.

Reedeks jõuab Põhjamerelt Stockholmi lähistele aktiivne madalrõhkkond, muutes Läänemere ümbruse ilma vihmaseks ja tuuliseks. Öösel jõuab tihe sadu läänepoolsetesse maakondadesse, päevaks levib üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul läheb järjest tugevamaks ja õhtul ulatuvad puhangud sisemaal 15, saartel 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel 8 kuni 13, päeval 10 kuni 15, Ida-Eestis veel kuni 18 kraadi.

Laupäeval on madalrõhkkond endiselt aktiivne ning liigub üle Soome Valgele merele. Madalrõhkkonna vahetus läheduses sajab Eestis hooti vihma. Edela- ja läänetuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul 23 m/s. Õhtul hakkab tuul lääne poolt alates nõrgenema ning pöördub loodesse. Õhumass vahetub märksa jahedama vastu ja õhutemperatuur on ööpäevaringselt 4 kuni 10 kraadi piires.

Pühapäevaks madalrõhkkond eemaldub. Öösel on Kirde-Eestis veel sadusid, seejuures võib vihmahoogude sekka ka märgi helbeid tulla. Päevaks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on enamasti sajuta ja mõõduka loodetuulega. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5, päeval 8 kuni 12 kraadi.

bns

Eesti elanikud vaatasid aprillis telerit 3 tundi ja 57 minutit

Eesti elanikud vaatasid aprillis telerit keskmiselt 3 tundi ja 57 minutit päevas, eestlased olid telerite ees 3 tundi ja 49 minutit, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.

Mitte-eestlased veetsid aprillis telerite ees 4 tundi ja 13 minutit päevas.

Eestlastel jagunes telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones Kanal 2 (24.1 protsenti), ETV (23 protsenti) ja TV3 (17.4 protsenti) vahel ning mitte-eestlastel PBK (24.2 protsemti), NTV Mir (13.5 protsenti) ja RTR Planeta (9.3 protsenti) vahel.

Aprillis kümme vaadatavamat saadet olid ETV "Pealtnägija", Kanal 2 "Pilvede all", ETV "Õnne 13", TV3 "Kättemaksukontor", Kanal 2 "Kelgukoerad", TV3 "Sind otsides", Kanal 2 "Võsareporter", ETV "Aktuaalne Kaamera. Nädal", TV3 "Selgeltnägijate tuleproov" ja Kanal 2 "Avameelselt ...".

bns

Eesti abistab Somaaliat ja Lõuna-Sudaani kokku 120 000 euroga

Eesti annab Somaalia toiduprogrammile 70 0000 ja Lõuna-Sudaani laste hariduse parandamiseks 50 000 eurot.

Välisministeerium annab 70 000 eurot humanitaarabi Maailma Toiduprogrammi projektile Somaalias tagamaks elanike toiduga varustatust, edastas ministeerium BNS-ile.

2011. aasta humanitaarabitegevused aitasid leevendada põua tõttu järsult halvenenud humanitaarolukorda, kuid endiselt vajab neli miljonit inimest igapäevast toiduabi ning 250 000 inimesel on oht nälga surra.

Välisminister Urmas Paet märkis, et humanitaarabiorganisatsioonid oma tegevust Somaalias tõhustanud, kuid sellele vaatamata on humanitaarolukord Somaalias endiselt raske. Maailma Toiduprogrammi projekt on kokku suunatud 1,5 miljoni inimese esmase toiduga varustamisele, nendest ligi pooled on lapsed.

Ka toetab välisministeerium 50 000 euroga ka ÜRO lastefondi UNICEF projekti Lõuna-Sudaanis parandamaks hariduse kättesaadavust kriisiolukorras.

Lõuna-Sudaan on üks vähemarenenud riike maailmas, kus esmatähtsad infrastruktuurid on puudulikud "Haridust vajatakse kogu Lõuna-Sudaanis, samas on haridussüsteem kriisiolukorras jäänud valdavalt sõltuvaks välisabist," sõnas Paet.

Hariduse kättesaadavust on raskendanud lisaks konfliktidele ka tormid ning üleujutused. Paljud koolid on konflikti tõttu hävinenud, rohkem kui 20 kooli on praegu hõivanud sõjavägi.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD