EESTI UUDISED BNS

President nimetas Reinsalu kaitseministriks

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas reedel alla otsusele, millega vabastas kaitseministri ametist Mart Laari ning nimetas peaminister Andrus Ansipi ettepanekul uueks kaitseministriks Urmas Reinsalu.

Riigipea kohtus eelnevalt peaminister Ansipi ja kaitseministri kandidaadi Reinsaluga, teatas presidendi kantselei BNS-ile.

Ilvese sõnul on Eesti kaitseministri ees mitu tähtsat ülesannet. “Et riigikaitsele kuluv kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust annaks meile tõhusaimat kaitsevõimekust. Et meie kaitsevägi muutuks veelgi professionaalsemaks ja ajateenistus sisukamaks, läbimõeldumaks, populaarsemaks. Et aasta lõpus valmiks Eesti sõjalise kaitse pikaajaline arengukava,“ loetles Ilves. „Et Afganistani missioon lõppeks planeeritult ja sujuvalt. Et riigi hool ja tähelepanu välismissioonidel Eesti eest võidelnute suhtes oleks igapäevane, tõhus ning meie veterane tõeliselt abistav, toetav.“

Riigipea kohtub uue kaitseministriga pikemalt lähiajal.

IRL-i eestseisus tegi esmaspäeval erakonna volikogule ettepaneku nimetada IRL-i esimees Urmas Reinsalu kaitseministri kandidaadiks. Volikogu kinnitas Reinsalu kandidatuuri reedel ühehäälselt. Peaminister Andrus Ansip esitas samal päeval president Toomas Hendrik Ilvesele senise kaitseminister Mart Laari lahkumisavalduse ning tegi ettepaneku nimetada uueks kaitseministriks Reinsalu.

Kaitseminister Mart Laar esitas möödunud pühapäeval peaminister Andrus Ansipile avalduse tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkuda. Vastavalt valitsuse seadusele on valitsusjuhil kuni üks kuu aega selle edastamiseks presidendile. Ansip ütles, et mõistab Laari tervislikel põhjustel esitatud lahkumisavaldust. Ka valitsusjuhi pühapäevase hinnangu kohaselt olnuks kõige loomulikum, kui kaitseministri ametisse asuks Reinsalu.

Mart Laar sai 18. veebruaril kõrgvererõhutõve tõttu insuldi. Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale on kaitseministri kohuseid täitnud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

bns

Võru Soojuse ostuks laekus üks pakkumine

ASi Võru Soojus Võrusoo katlamaja, kus kasutatakse soojatootmiseks peamiselt puiduhaket. Foto: INNO TÄHISMAAVõru linnavalitsuse korraldatud AS-i Võru Soojus kirjalikule enampakkumisele laekus tähtajaks üks pakkumine, hinnaga 3,6 miljonit eurot.

Enampakkumise tingimuste kohaselt ei avalikusta Võru linn pakkumise tegijat, kuna pakkujal on õigus seitsme kalendripäeva jooksul esitada täiendav pakkumine või loobuda esitatud pakkumisest, teatas linn.

Linna teatel tunti soojaettevõtte aktsiate ostu vastu aga elavat huvi.

Ettevõtte aktsiate võõrandamise alghinnaks oli 3,5 miljonit eurot.

Aktsiate ostjale paneb linn kohustuse investeerida kaugküttetorustikesse vähemalt 200 000 eurot aastas 10 aasta jooksul.

Enampakkumise osavõtutasu oli 1500 eurot ja tagatisraha suurus 60 000 eurot.

Mullu juunis otsustas linnavolikogu Võru Soojuse müüa alghinnaga 4,5 miljonit eurot. Mullu kuulutati välja kaks enampakkumist tähtaegadega augustis ja detsembris, kuid kummalegi ei tulnud ühtegi pakkumist.

Linnal on ettevõtte müügist saadava raha eest plaanis vähendada võlakoormust.

Enam kui pooled osaühingud registreeriti tänavu sissemaksu tegemata

E-äriregistri andmetel on tänavu esimese nelja kuuga registreeritud 4445 osaühingut, 66 protsenti nendest tegi registreeringu ilma sissemakseta.

Kokku on end tänavu nelja kuuga e-äriregistris registreerinud 6386 ettevõtjat, kellest 4445 on osaühingud, üheksa on aktsiaseltsid ja 798 füüsilisest isikust ettevõtjad, märkis justiitsministeerium oma teates.

Enim ehk 1731 juriidilist isikut registreeriti aprillis ja populaarsemad põhitegevusalad olid elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ärinõustamine ja spetsialiseerimata hulgikaubandus. Füüsilisest isikust ettevõtjaid registreeriti enim jaanuaris.

Üldtasemelt püsib juriidiliste isikute registreerimine eelmise aasta tasemel, märkis ministeerium.

Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi registreeriti esimese nelja kuuga kokku 598.

Esimese nelja kuuga kustutati registrist 3554 ettevõtjat, millest 2218 olid osaühingud, 138 aktsiaseltsid ning 174 füüsilisest isikust ettevõtjad. Valdava osa ettevõtjate registrist kustutamise põhjuseks oli majandusaasta aruande esitamata jätmine.

E-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

bns

Leedu kaitseväelased osalevad esimest korda Kevadtormil

Kevadtormist võtavad tänavu esmakordselt osa ka Leedu kaitseväelased, kes osalevad õppusel vastutegevuses.

Reede hommikul ületas Valka-Valga piiripunktis Läti-Eesti piiri Läti jalaväekompanii ja Leedu jalaväe luurerühm, et osaleda õppusel Kevadtorm, edastas kaitseväe peastaap BNS-ile. Läti ja Leedu üksuste kolonn suundub Valgast oma paiknemisalale Virumaal.

Lõunanaabrite kaitseväelased teevad õppusel Kevadtorm koos Scouts-pataljoniga vastutegevust teistele Eesti maaväe üksustele. Läti jalaväelased tegutsevad manööverüksusena ja Leedu luurerühm vastavalt oma erialale. Õppusel osaleb ka Läti kaitseväe pioneeride sillarühm.

Scouts-pataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul annab Kevadtorm väga hea võimaluse Balti riikide kaitsevägede erinevate üksuste vahelist koostöö harjutamiseks: "Lätlased on minu alluvuses tegutsenud juba kaks Kevadtormi ja kogemus on positiivne, Leedu üksusega varasem koostöökogemus puudub, aga ma olen kindel, et kõik toimib hästi ning vastutegevus saab olla veelgi tugevam," sõnas ta.

Läti jalaväelased osalevad Kevadtormil neljandat, leedulased aga esimest korda.

Kevadtorm 2012 on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine. Õppuse tegevus on 3.-11. maini Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail lõpurivistusega.

bns

Kasutütarde vägistaja ei soovinud ennetähtaegselt vabadusse pääseda

Tartu maakohus jättis reedel ennetähtaegselt vabastamata kasutütarde vägistamise eest pikka vangistust kandva mehe, kes ka ise kinnitas kohtule, et soovib vanglas edasi olla.

59-aastane Valdek Liivmann ütles kohtule, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, kuna tal "olevat vanglas kolleegidelt veel palju õppida".

Kohus jättiski mehe vanglasse karistust kandma, arvestades muuhulgas vangla ja prokuröri arvamusega, kes samuti pooldasid Liivmanni vabastamata jätmist. Reedese seisuga tuleb Liivmannil vanglas veeta veel 11 kuud ja kaheksa päeva.

Ka mullu märtsis ja tunamullu kevadel jättis kohus Liivmanni ennetähtaegselt vabastamata.

Süüdistuse järgi vägistas Liivmann 2002. aasta suvest kuni 2003. aasta sügiseni korduvalt oma toonase elukaaslase alaealisi tütreid. Saare maakohus mõistis ta 6,5 aastaks vangi, kuid trellide taha teda kohe saata ei õnnestunud, kuna mees põgenes Eestist välismaale.

Liivmann kuulutati 2006. aasta 19. oktoobril rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja juba viis päeva hiljem pidas Ukrainas Odessa miilits ta kinni. Seejärel andsid Ukraina ametivõimud mehe Eestile välja

bns

Tartumaa 17 keskerakondlast teatasid parteist lahkumisest

Seitseteist Keskerakonna Tartumaa piirkonna liiget teatasid reede hommikul oma otsusest parteist lahkuda, põhjendades seda erakonnas pettumisega.

"Teavitame, et oleme otsustanud lahkuda Eesti Keskerakonnast, kuna oleme kaotanud usu, et erakonnas toimuv võiks liikuda paremuse suunas. Meie otsus ei tulnud kergelt ning paljud inimesed kellega koos oleme erakonda astunud või keda soovitanud, on juba eelnevalt ühekaupa erakonnast lahkunud," seisab parteist lahkujate avalikus kirjas. "Kahjuks on Keskerakond muutunud pelgalt Tallinna Keskerakonnaks, mida juhitakse kui Lasnamäe piirkonda, mitte kui üle-Eestilist organisatsiooni, mille eesmärgiks on võimu teostamine ja programmi elluviimine ka riigi tasandil. Eesti rahvas vajab sotsiaalliberaalset ehk inimesest hoolivat ning isikuvabadusi austavat riiki, mille keskmes on inimene, mitte Ansipi - Savisaare külakaklus."

Keskerakonnast lahkujad nimetasid kahetsusväärseks, et selles parteis on saanud tavaks neid erakonnakaaslasi, kes "julgevad avaldada ka neid mõtteid, mis ei järgi täpselt erakonna juhtkonna seisukohti", halvustada ja eemale tõrjuda.

"Minnakse isegi nii kaugele, et tülikate erakonnakaaslaste kohta esitatakse õiguskaitseorganeile tõepõhjata laimavaid avaldusi. Erinevate arvamuste kartmine ja paranoiline usaldamatus oma erakonnakaaslaste suhtes tähendab aga organisatsiooni allakäiku. Lisaks erakonna nõrgale sisedemokraatiale ja mustvalgele maailmapildile tunneme nördimust, et Keskerakonna finantsjuhtimine on korrast ära. On tõesti ebanormaalne, et erakond saab riigilt ja sponsoritelt iga aasta suuri toetusi, ent ometi ei suudeta tasuda õigeaegselt arveid, maksta oma töötajatele palka, toetada piirkondi jne," seisab pöördumises.

Parteist lahkujad kritiseerisid ka Keskerakonna kaadripoliitikat, mis eelistab tihti edutada pigem "äsjaliitunud erakonnakaaslasi, kellel puudub isiklik arvamus ning pädevus töötada oma valdkonnas, see aga mõjub negatiivselt erakonna mainele".

Pöördumisele kirjutasid alla ja teatasid oma lahkumisest Keskerakonna Tartumaa piirkonna endine esimees Henri Kaselo, partei noortekogu endine peasekretär Mirja Jõgi, Luunja osakonna esimees Kaimar Lätti, Rõngu osakonna endine esinaine Ilona Jaanikesing ja noortekogu Elva klubi endine esinaine Liis Einstein. Lisaks neile teatasid lahkumisest Helen Kaselo, Henri Järv, Anna Malõšev, Kadri Kompus, Heli Mišukova, Margo Lipping, Kristjan Linsi,
Birgit Sarapson, Margus Juur, Kristina Jaanikesing, Hendrik Siht ja Meelis Riis.

Varem on Keskerakonnast lahkunud viis riigikogu liiget ja kümneid Saaremaa piirkonna liikmeid.

bns


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD