Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalsüüdistusega kohtu alla mehe, kes uurimisandmetel kasutas pidevalt oma elukaaslase suhtes füüsilist vägivalda ning lõpuks tekitas naisele eluohtlikke vigastusi.

Eeluurimisel kogutud andmetel kasutas Harjumaal elav 38-aastane Erki alates 2010. aasta lõpust järjepidevalt oma naise kallal jõudu, lüües teda käte ja jalgadega ning ähvardas nii tapmise kui ka kehavigastuste tekitamisega.

Mullu 10. detsembri öösel tipnes perevägivald järjekordse peksmisega, kuid seekord kasutas Erki oma elukaaslase vastu ka nuga, põhjustades talle eluohtlikke vigastusi.

Politsei pidas Erki kahtlustatavana kinni 14. detsembril ja kohus võttis ta kaks päeva hiljem vahi alla. Meest on varem neli korda kuritegude eest karistatud.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Erki süüdistuse raske tervisekahjustuse tekitamises, piinamises ja ähvardamises. Süüdimõistmisel võib kohus talle määrata kuni 12-aastase vangistuse.

Harju maakohtus neljapäeval toimunud eelistungil leppisid menetluspooled kokku, et süüasja kohtlik uurimine algab 5. juunil.

bns

Eesti Arstide Liit ja tervishoiutöötajate kutseliit tegid kolmapäeval sotsiaalminister Hanno Pevkurile ettepaneku tervishoiutöötajate palga tõstmiseks haigekassa jaotamata kasumi arvel, minister lubas viia ettepaneku haigekassa nõukokku.

Sel aastal lubab seadus 163,4 miljoni euro suurusest kasumist kasutusele võtta 37 miljonit, otsustamine on haigekassa nõukogu pädevuses, teatas Eesti Arstide Liit BNS-ile.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas viia selle ettepaneku haigekassa nõukogusse, mille koosolek peetakse 18. mail.

Eriarstide koormuse ülempiiride ja õdede ning hooldajate koormuse standardite kehtestamise osas kolmapäeval kokkuleppele ei jõutud. Haiglate liidu esindaja Arvi Vask arvas, et piisab, kui töökoormust normeerivad tööandjad ja leidis, et arst-residendid võiksid praeguse palga eest ka rohkem tööd teha.

Sotsiaalminister nentis, et arstid ja teised tervishoiutöötajad töötavad küll rohkem kui seadus lubab, kuid teevad seda vabatahtlikult ja kedagi ülekoormusega tööle ei sunnita. Koormuste arutelu lükati edasi augustikuusse.

bns

Ajateenijate pataljon koos toetusüksustega peab õppusel Kevadtorm neljapäeval esimesi lahinguid Kirde kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Martin Heremi juhtimisel, rünnates vastast Lääne- ja Ida-Virumaa piiril.

„Tänane lahing saab olema suurepärane kiire rünnak, kus enne suurtükiväepataljoni liiguvad pioneeripataljoni kruusakoormaga masinad, mis on mõeldud teede parandamiseks,“ ütles kolonelleitnant Herem ja lisas, et teede parandamiseks mõeldud kruusal on nii taktikaline vajadus kui ka kaitseväelaste tänuavaldus kohalikele.

Õppustel osaleb ajateenijate kokkuharjutatud pataljon toetusüksustega – pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad ning tankitõrjujad. Vastutegevust teevad Scouts-pataljoni elukutselised kaitseväelased ning Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompanii sõdurid.

Esimene Scouts-pataljoni kompanii suurune üksus jõudsid neljapäeval Kevadtormi õppuste alale. Ülejäänud pataljonist õppusel osalevad kaitseväelased saabuvad lähipäevil. "Scouts-pataljoni ülesanne Kevadtormil on luua osalevatele üksustele võimalikult realistlik õppuste keskkond,“ ütles patljoni A kompanii ülem kapten Ranno Raudsik. Lahingkeskkonda aitavad luua koos Scouts-pataljoniga õppusele jõudnud Pasi soomukid.

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm algas eelmisel neljapäeval ning see kestab 19. maini. Õppus toiumub Lääne- ja Ida-Virumaal. Õppuse tegevus toimub 3.-11. maini Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere vallas, seejärel laieneb ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile.

Tänavusel Kevadtormil osaleb üle 4000 kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku. Õppuse põhiraskus on Kirde kaitseringkonna üksustel. Õppusel osaleb kaitseringkonna staap ja selle sõjaaja üksused, sealhulgas jalaväepataljon, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi.

Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail lõpurivistusega. Tänavu kümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal toimus Kevadtorm Lääne-Virumaal, 2004. aastal Ida-Virumaal, 2005. aastal Valga- ja Võrumaal, 2006. aastal Ida-Virumaal ja Jõgeva maakonnas, 2007. aastal Tartu- ja Põlvamaal, 2008. aastal Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009. aastal Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu- ja Viljandi maakonnas ning mullu Tartu-, Võru- ja Põlvamaal.

bns

Riigikogu võttis pärast teistkordset menetlemist uuesti vastu kõrgharidusreformi seaduse, mille pärast esimest vastuvõtmist president välja kuulutamata jättis.

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse vastuvõtmise poolt oli 53 riigikogu liiget, vastu oli 42 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

Enne hääletust peetud läbirääkimistel ütles Keskerakonna fraktsiooni esindanud Aadu Must, et kuigi president lükkas seaduse esimesel korral tagasi, räägitakse veel praegugi, et seadusel ei ole midagi erilist viga. „ Olevat ainult mingi tehniline apsakas, mida president pidi parandama. Tähendab, tühiasi. Kas vastuolu seadustega, vastuolu põhiseadusega on tühiasi?“ küsis Must. „Kes saavad poliitikast natuke aru, mõistavad, et president juhtis tähelepanu sellele, et parlament on lasknud mõned tasakaalud paigast ära.“

Tema sõnul usub Keskerakonna fraktsioon, et idee poolest seadus tasuta kõrgharidusele üleminekust peaks tagama selle, et oma hariduse eest hakkab maksma vähem tudengeid kui täna. Must kahtles, kas selles saab kindel olla.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindanud Liisa-Ly Pakosta sõnul tegi presidendi sekkumine eelnõu paremaks.

„Ülikoolid saavad selle eelnõu tulemusel raha juurde ja üliõpilaste valikuvõimalused suurenevad. Ülikoolide rahastamine hakkab väga palju sõltuma sellest, kui palju motiveeritud üliõpilased on valmis ka ülikooli diplomini jõudma ehk ülikooli ära lõpetama,“ sõnas Pakosta. „Kuna suures osas kaob ära riiklik tellimus ülikoolikohtadele õppeainete kaupa, siis hakkavad üliõpilaste endi valikud muutma ka seda, mida ülikoolides õpetatakse.“

Pakosta kinnitas, et vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu jõustub 2013. aasta sügisest nii nagu on lubatud. „Veel enne suve on see eelnõu parlamendis, valitsuses on ta arutelud läbinud,“ lubas Pakosta.

Sotsidaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esindanud Jevgeni Ossinovski sõnul on eelnõusse viidud küll kosmeetilised muudatused, kuid ei ole sisuliselt järele mõeldud, mida reform kaasa toob. „Uus kord, kus ülikoolidel sisuliselt puudub seadusesse kirjutatud baasfinantseering ning järgmise perioodi rahastus sõltub läbirääkimistest ministriga, tingib paratamatult ülikoolidevahelist kõrilõikamist selle pärast, kes missuguseid erialasid ja mis ulatuses õpetab,“ selgitas Ossinovski.

Tema sõnul püüab eelnõu tudengitelt õppekvaliteeti välja pressida rahaliste sanktsioonide ähvardusega neile, kes õppekava täies mahus ei täida. Sotsid on seisukohal, et kavandatav reform halvendab vaesest perest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele ning suurendab seeläbi hariduslikku kihistumist.

Reformierakonna fraktsiooni esindaja, kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaasi sõnul aga on eelnõu teistkordne menetlemine olnud kosmeetilistest muudatustest kaugel ning kaasatud on kõiki võimalikke osapooli.

„Ma julgen öelda, et ma isegi olen natuke mures selle üle, et ülikooliseadus on väga täpselt sätestanud ülikoolidega sõlmitavate tulemuslepingute alused ja kas sellisena seadus ei ole liiga jäik saanud,“ ütles Klaas. „Ülikoolide autonoomia ja vabadus avada uusi õppekavasid, koolitada seda, keda tööjõuturg vajab, on märgatavalt suurem, kui seni riikliku koolitustellimuse süsteemiga etteantud võimalused.“

Peatselt riigikokku jõudev vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu teeb Klaasi hinnangul põhimõttelise muudatuse nii õppetoetuste süsteemis kui ka tulemusstipendiumide osas. „Olen seda varem öelnud ja kordan ka praegu, et kuigi vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem on koalitsioonilepingus kirjutatud 2015. aastaks, töötame pingsalt selle nimel, et nii kõrgharidusreform kui tulemuslepingud saaksid käivituda samast ajahetkest ehk siis 2013. aastast,“ ütles ta.

Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viidi seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.

Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu.

Ka muudetakse kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja korra. Muudatusettepaneku kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.

Riigikogus korra juba vastu võetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jättis president Toomas Hendrik Ilves 27. veebruaril välja kuulutamata. President oli seisukohal, et põhiseaduse kohaselt on ülikoolid seaduses ette nähtud piirides autonoomsed, aga valitsuse volitamine seaduses sätestamata piirangute kehtestamiseks ülikoolidele on põhiseadusvastane. Samuti tuleb põhiseaduse järgi üliõpilaselt õppekulude osalise hüvitamise määra otsustamise ning üliõpilaselt raha sissenõudmise alused ja kord kirjutada olulises osas seadusesse.

Riigikogu otsustas 8. märtsil seadust mitte muutmata kujul uuesti vastu võtta ning seadust arutati uuesti.

bns