Peaminister Andrus Ansip sai kaitseminister Mart Laari lahkumisavalduse ning vastavalt valitsuse seadusele on valitsusjuhil kuni üks kuu aega selle edastamiseks presidendile, teatas valitsuse meedianõunik Liina Kersna pühapäeva õhtul.

Peaministri sõnul mõistab ta kaitseminister Mart Laari tervislikel põhjustel esitatud lahkumisavaldust ning soovib talle kiiret taastumist. Ansipi sõnul on Mart Laar on olnud väga hea kaitseminister ning nende koostöö valitsuses oli alati konstruktiivne.

Kaitseministri kandidaadi esitab erakonnasiseseid protseduure järgides peaministrile Isamaa ja Res Publica Liit.

Valitsusjuhi hinnangul oleks kõige loomulikum, et kaitseministri ametisse asuks koalitsiooniparteri IRL-i esimees Urmas Reinsalu.

Vastavalt valitsuse seadusele on peaministril aega kuni üks kuu, et edastada kaitseministri avaldus presidendile, kellel on aega avalduse kohta otsuse tegemiseks kuni kolm päeva.

Mart Laar sai veebruaris kõrgvererõhutõve tõttu insuldi. Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale on kaitseministri kohuseid täitnud teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo.

bns

Kuigi riigikogu seadustas elektrišokirelva ehk taseri kasutamise politsei erivarustuses juba 2008. aastal, ei pole politsei- ja piirivalveametil (PPA) plaanis neid relvi suuremas koguses soetada ning patrullide relvastuse hulka arvata.

PPA peadirektori Raivo Küüdi sõnul on niinimetatud taserid teatud olukordades kasutamiseks politseis olemas, kuid kindlasti ei ole plaanis neid arvata patrullpolitsei igapäevase varustuse hulka. "Patrullidele neid ei tule, sest seni pole olnud selleks vajadust ja ilmselt ka ei ole ka tulevikus," kinnitas Küüt usutluses BNS-ile.

Tema sõnul ei ole politseil pingelise eelarve tõttu võimalust lähiajal vahetada välja ka olemasolevaid tulirelvi. " Olemasolev relvastus ehk peamiselt PM-püstolid (Nõukogude aegsed Makarovid - BNS) on jätkuvalt kõlbulikud meie tööks, kuigi politseinikud tahaksid loomulikult paremat. Kui olukord mingis vallas muutub kriitiliseks, siis tõstame teema päevakorda, et see paari-kolme aasta jooksul lahendatud saaks. Ka relvade ja muu isikukaitsevarustuse parandamine on meil järjekorras ootamas ning oleme välja selgitanud, kuhu tahame areneda ," selgitas Küüt.

Tema sõnul on uuringud, milliseid relvi politsei soovib ja kuidas need ümber vahetada, ammu tehtud, ning politsei eelistab Sig Saueri püstoleid. "Loomulikult on politseis eriüksused, kelle relvastus ja muu varustatud on juba praegu väga heal tasemel . Siinkohal saame rääkida ka elektrišokirelvadest, mis on teatud olukordades kasutamiseks olemas, " lisas Küüt.

bns

Kaitseminister Mart Laar esitas pühapäeval peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks.

„Olen harjunud tegema tööd täie pühendumusega, praegu ma seda ei suuda. Seetõttu olen otsustanud ametist tagasi astuda,“ ütles kaitseminister pressiteates.

Laar on peaministrile ja kõigile teistele inimestele tänulik selle eest, et nad on tema haiguse ajal olnud osavõtlikud, mõistvad ja hoolivad.

„Praegu on minu jaoks aeg keskenduda iseendale, kuid tahan ka edaspidi nõu ja jõuga riigi arengule kaasa aidata,“ ütles ta.

IRL-i esimees Urmas Reinsalu kohtus pühapäeval Tartus Mart Laariga ning tänas teda kaitseministrina tehtud töö eest.

“Kõige olulisem on Mardi jaoks tervise taastamine ning soovin talle võimalikult kiiret kosumist. Tänan Marti kogu erakonna nimel kaitseministrina tehtud töö eest ning loodan, et juba õige pea kiidab riigikogu heaks Eesti riigikaitse jaoks olulised Kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse seaduse eelnõud,” ütles Urmas Reinsalu.

Kaitseministri nõunik Rauno Veri ütles BNS-ile, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus arutab uue kaitseministri kandidatuuri ilmselt esmaspäeval.

"Vastavalt Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonileppele kuulub kaitseministri koht IRL-ile. Praegu konkreetsetest nimedest rääkida ei saa," lausus Veri.

Mart Laar sai veebruaris kõrgvererõhutõve tõttu insuldi. Vastavalt valitsuse ministrite asendamise korrale on kaitseministri kohuseid täitnud teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo.

bns

Riigikogus tuleb kolmapäeval esimesele lugemisele välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, millele pani aluse Isamaa ja Res Publica Liidu endiste liikmete niinimetatud elamislubade skandaal.

Siseministeeriumis välja töötatud eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu on välja töötatud seetõttu, et välismaalaste seaduses sätestatud tingimustele näiva vastavuse loomise teel on osa välismaalasi saanud elamisloa, mille taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile.

„Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seetõttu, et 2011. aastal esitati ebatavaliselt palju elamisloa taotlusi töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena ja elamisloa taotlusi piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral,“ kirjutavad eelnõu koostajad. „Olukorda analüüsides ilmnes, et kuna neil alustel elamisloa andmise tingimustele on lihtne vastata, siis ei kasutata saadud elamisluba eesmärgipäraselt.“

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamislubatöötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloataotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloaandmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamislubakasutada eesmärgipäraselt. Välismaalane ei pea äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõukohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloasaanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadus on kavandatud jõustuma 2012. aasta 1. juulil.

bns