Mullu maksti Eestis toimetulekutoetusteks ligi 24 miljonit eurot, mida on ligi 3,5 miljonit eurot rohkem kui 2010. aastal, selgub statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetest.

Kokku maksti mullu toimetulekutoetusteks 23 900 828 eurot ja 95 senti. Kui toetusteks makstud raha hulk suurenes, siis toetuse saajate arv mullu veidi vähenes. Kui 2010 aastal rahuldati 165 119 taotlust toimetulekupiiri tagamiseks siis mullu oli rahuldatud taotluste arv 161 641, mis teeb tuhande elaniku kohta 122 taotlust.

Tuhande elaniku kohta oli kõige rohkem rahuldatud toetusi Kirde-Eestis - 226. Kesk-Eestis rahuldati tuhande elaniku kohta 167, Lääne-Eestis 153, Lõuna-Eestis 118 ja Põhja-Eestis 77 taotlust.

Kui Eestis tervikuna maksti elaniku kohta toimetulekutoetusi 18 eurot ja 9 senti, siis iga Kirde-Eesti elaniku kohta tuli toimetulekutoetusi mullu 34 eurot ja 45 senti.

Kokku sai Eestis mullu toimetulekutoetusi 24 332 perekonda, neist 12 korda ehk terve aasta 5587 perekonda.

bns

Kütuse sissevedu üle Eesti idapiiri sõiduautodega edasimüügi eesmärgil tähendab riigile maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul viit miljonit eurot saamata aktsiisi- ja tulumaksu.

"Üle idapiiri kolme tollipunkti siseneb Eestisse 1500–1600 sõiduautot ööpäevas. Seega võidakse Eestisse tuua 65 miljonit liitrit kütust aastas," ütles Maalehele MTA Lõuna keskuse tollikorralduse osakonna juhataja Toomas Raat. See ei tähenda tema sõnul seda, et kogu see kogus veetakse sisse edasimüügi eesmärgil.

"Küll on kütuse liikumist pärast piiriületust väga raske jälgida ning järelevalve võimaliku edasise äri üle nõuab maksuhaldurilt suurt ressurssi," ütles Raat. "Aktsiisikauba maksuvaba sissevedu on praeguseks muutunud äriks."

Raadi sõnul on selle ohjeldamise ainus võimalus muuta seadusi. Maksu- ja tolliamet töötab tema sõnul koos rahandusministeeriumiga välja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse uut sõnastust, millega soovitakse täpsustada "ärilise eesmärgi" sisu ja ulatust.

Praegu kaalutakse võimalust lubada maksuvabalt Eestisse kütust sisse tuua kord kalendrinädalas sõiduki kohta, märkis Raat.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles ajalehele, et riigi ülesanne on tagada võrdsed võimalused kõigile kütusemüüjatele. "Rahalisest võidust olulisem on normaalse olukorra taastamine piiril, järjekorra ja piiriületuste arvu vähenemine," ütles Aasmäe.

bns

Õpilasmalevates saavad tänavu suvel tööd kokku ligi 5000 noort, suurim malevakorraldaja on Pärnumaa õpilasmalev.

Haridus- ja teadusministeerium eraldas pea 100 000 eurot malevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt noorsootöö keskuse (ENK) poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat, vahendas ENK.

Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. 575 malevakohta vahendatakse noortele Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu. Enamik toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78 protsenti), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

bns

Lasteaialaste vaimse ja füüsilise turvalisuse tõstmiseks, õnnetuste ennetamiseks ja töötajate vastutuse määratlemiseks on uuendatud tervisekaitse nõudeid ning kavas on ka seadusemuudatusi, vahendas ETV saade "Terevisioon."

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et tänaseks on uuendatud lasteasutuste tervisekaitse nõudeid, kus on nüüd kirjas, et lasteasutuse personal peab koostöös koduga jälgima laste turvalisust.

Ta lisas, et haridusministeerium on sel aastal väga palju tegelnud lasteaedade turvalisuse küsimustega. Ka on ministeeriumil tema sõnul hea koostöö tervise arengu instituudiga, kus on samuti välja töötatud konkreetsed riskiolukordade ennetamise kriteeriumid. Peterson rääkis, et koolieelse lasteasutuse seaduses peaks olema rohkem lahti kirjutatud laste vaimse ja füüsilise turvalisusega seotu ja personali vastutus, mis on ka juba ette valmistatud.

Harjumaal Viimsi lasteaias reede õhtul kiigelt kukkunud ja salli pidi kiige külge jäänud laps vigastas kaela, õpetajad ei kutsunud juhtunu järel aga kiirabi, vaid ootasid, kuni lapsevanem pool tundi hiljem lapsele järele jõudis.

bns