Kütuse sissevedu üle Eesti idapiiri sõiduautodega edasimüügi eesmärgil tähendab riigile maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul viit miljonit eurot saamata aktsiisi- ja tulumaksu.

"Üle idapiiri kolme tollipunkti siseneb Eestisse 1500–1600 sõiduautot ööpäevas. Seega võidakse Eestisse tuua 65 miljonit liitrit kütust aastas," ütles Maalehele MTA Lõuna keskuse tollikorralduse osakonna juhataja Toomas Raat. See ei tähenda tema sõnul seda, et kogu see kogus veetakse sisse edasimüügi eesmärgil.

"Küll on kütuse liikumist pärast piiriületust väga raske jälgida ning järelevalve võimaliku edasise äri üle nõuab maksuhaldurilt suurt ressurssi," ütles Raat. "Aktsiisikauba maksuvaba sissevedu on praeguseks muutunud äriks."

Raadi sõnul on selle ohjeldamise ainus võimalus muuta seadusi. Maksu- ja tolliamet töötab tema sõnul koos rahandusministeeriumiga välja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse uut sõnastust, millega soovitakse täpsustada "ärilise eesmärgi" sisu ja ulatust.

Praegu kaalutakse võimalust lubada maksuvabalt Eestisse kütust sisse tuua kord kalendrinädalas sõiduki kohta, märkis Raat.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles ajalehele, et riigi ülesanne on tagada võrdsed võimalused kõigile kütusemüüjatele. "Rahalisest võidust olulisem on normaalse olukorra taastamine piiril, järjekorra ja piiriületuste arvu vähenemine," ütles Aasmäe.

bns

Õpilasmalevates saavad tänavu suvel tööd kokku ligi 5000 noort, suurim malevakorraldaja on Pärnumaa õpilasmalev.

Haridus- ja teadusministeerium eraldas pea 100 000 eurot malevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt noorsootöö keskuse (ENK) poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat, vahendas ENK.

Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. 575 malevakohta vahendatakse noortele Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu. Enamik toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78 protsenti), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

bns

Lasteaialaste vaimse ja füüsilise turvalisuse tõstmiseks, õnnetuste ennetamiseks ja töötajate vastutuse määratlemiseks on uuendatud tervisekaitse nõudeid ning kavas on ka seadusemuudatusi, vahendas ETV saade "Terevisioon."

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et tänaseks on uuendatud lasteasutuste tervisekaitse nõudeid, kus on nüüd kirjas, et lasteasutuse personal peab koostöös koduga jälgima laste turvalisust.

Ta lisas, et haridusministeerium on sel aastal väga palju tegelnud lasteaedade turvalisuse küsimustega. Ka on ministeeriumil tema sõnul hea koostöö tervise arengu instituudiga, kus on samuti välja töötatud konkreetsed riskiolukordade ennetamise kriteeriumid. Peterson rääkis, et koolieelse lasteasutuse seaduses peaks olema rohkem lahti kirjutatud laste vaimse ja füüsilise turvalisusega seotu ja personali vastutus, mis on ka juba ette valmistatud.

Harjumaal Viimsi lasteaias reede õhtul kiigelt kukkunud ja salli pidi kiige külge jäänud laps vigastas kaela, õpetajad ei kutsunud juhtunu järel aga kiirabi, vaid ootasid, kuni lapsevanem pool tundi hiljem lapsele järele jõudis.

bns

Valitsus toetas neljapäeval 12,79 euro suuruse ravimihüvitise maksimaalmäära kaotamist 50-protsendilise soodustusega ravimitele, mis vähendab patsientide omaosalust ravimite ostmisel rohkem kui viiendiku võrra.

Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu järgi arvutatakse haigekassa tasutav summa edaspidi kõigi soodusravimite puhul ühtmoodi omaosaluse alusmäära ja piirhinna või hinnakokkuleppes sätestatud hinna vahest, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Valitsus kehtestas ravimihüvitise maksimaalmäära 2002. aastal, kui 50-protsendilise soodusmääraga ravimitele ei kehtestatud piirhindasid ega sõlmitud ka hinnakokkuleppeid. Praegu kehtestatakse kõigile soodusravimitele piirhinnad ja sõlmitakse hinnakokkulepped, mistõttu on täiendav ravimihüvitise maksimaalmäär ebavajalik piirang.

Ravimihüvitise maksimaalmäära kaotamine toob haigekassale lisakulu kuni 771 000 eurot. Kuna ravimite piirhinnad ja hinnakokkulepete hinnad on 2011. aastal oluliselt alanenud, võib eeldada väiksemat lisakulu. Patsientide omaosalus 50-protsendilise soodustusega ravimite ostmisel väheneb umbes 22 protsendi võrra 10,20 eurolt 8,04 eurole keskmise retsepti maksumuse kohta, lähtudes mullu 1. aprillil kehtinud piirhindadest ja hinnakokkulepetest.

Valitsuses arutlusele tuleva ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu järgi ei saa kroonilist haigust põdev ravikindlustusega inimene edaspidi pöörduda eriarsti vastuvõtule ilma perearsti saatekirjata. Muudatus suurendab esmatasandi arstiabi keskset rolli ja vähendab eriarstide koormust. Eriarstiabi osutajal on jätkuvalt õigus kutsuda patsient korduvvisiidile ilma perearsti saatekirjata.

Krooniliste haigete eriarstile otsepöördumiste kaotamisel hoiab riik kokku vähemalt 100 000 eurot aastas. Kui arvestada juurde nende haigete kulud, kes tegelikult kuuluvad perearsti kompetentsi, on kokkuhoid aastas ligi 1,5 miljonit eurot. Patsientidele tehtud uuringute kulu jääb muutumatuks.

bns