Tuletõrjujatel tuli esmaspäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 30 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 101 päästekutset, millest 62 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 26 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Tänavu on kulupõlengutes vigastada saanud juba kaks  inimest. 28. aprilli pärastlõunal kell 13.50 võttis Viljandimaal Viiratsi alevikus tuld ligi 100 ruutmeetri ulatuses kulu. Kustutamisel sai kohalik mees põletushaavu ning kiirabi viis ta haiglasse. Tänavu sai esimene inimene kulupõlengu tõttu vigastada 15. aprillil Jõgeva maakonnas Pala vallas Nõva külas, kus põles kahe hektari ulatuses kulu. Kulupõleng süütas ka ühe talu kõrvalhoone. Kiirabi viis haiglasse põletushaavu saanud 56-aastase naise.

Päästeamet kuulutas alates teisipäevast välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine.

Päästeameti teatel võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

bns

Tartus Eesti filmi sajandale aastapäevale pühendatud galal valiti sajandi filmiks "Kevade", sajandi naistäheks Elle Kull ja sajandi meestäheks Lembit Ulfsak.

Sajandi filmipaariks osutusid Arno ja Teele filmist "Kevade", sajandi filmikilluks "Meie reliikvia on vabadus!" filmist "Viimne reliikvia" ja sajandi filmilauludeks "Viimse reliikvia" laulud.

Sajandi filmimotiiviks osutusid paljutähenduslikud silmad, sajandi tõsieluhetkeks Vaateid Setumaalt 1912 filmist "Retk läbi Setumaa" ning sajandi animatäheks Heiki Ernitsa ja Janno Põldma loodud koeratüdruk Lotte.

Eesti  filmi sünnipäevaks loetakse uue kalendri järgi 30. aprilli 1912, mil Tartu kinos Illusioon linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem, 27. ja 28. aprillil 1912.

bns

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 prognoosi kohaselt võiks Eesti piimatoodang järgnevatel aastatel kasvada ühe kolmandiku võrra, kuna Eestil on piimatootmiseks soodsad eeldused ja lähiturgudel on Eesti piimatoodetele ka nõudlust.

Piimatoodangu mahu suurendamine ühe kolmandiku võrra toob aastatel 2012-2020 kokku kaasa täiendava investeeringuvajaduse 200-300 miljoni euro ulatuses, kuid see toob riigile sisse ka samas ulatuses maksutulusid, selgub strateegiast.

Pikemas perspektiivis oleks Eesti majandusele kasulikum väärindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ja eksportida väärindatud tooteid nagu juustud, jogurtid, jäätised ning hapupiimatooted. Hinnanguliselt jääb piimatööstustel toorpiima ekspordi tõttu saamata 29,4 miljonit eurot täiendavat müügitulu ja Eesti piimatoodete eksportkäive on ligi üheksa miljoni euro võrra väiksem kui see olla võiks. Seetõttu peaks Eesti senisest paremini kasutama ka võimalusi toodete lisandväärtuse tõstmiseks. Suurem lisandväärtus toob lisatulu nii ekspordis kui koduturul.

Kõige olulisem ekspordi turg on järgnevatel aastatel jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) siseturg. Venemaa on üks suurima potentsiaaliga eksporditurgudest, samas on paranenud ekspordivõimalused ka väljapoole EL-i jäävatel turgudel.

Piimatootmine ja –töötlemise jätkusuutlikkuse puhul on oluline arendustegevus. Selleks tuleb teha uuendusi koostöös põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse, toiduainete tehnoloogia, tootearenduse ja ökonoomika uurimissuundadega.

Lisaks tuuakse strateegias välja, et piimatootmine võimaldab sälilitada asustust Eeti maa territooriumil, kus väiketootmine võiks lühikeste tarneahelate kaudu tuua inimesi maale ja viia ka tooteid otse tarbijateni.

Põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllimajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Piimakäitlemistalude Liit allkirjastasid esmaspäeval piimatootmise ja -töötlemise ning ekspordi edendamiseks ühise piimandusstrateegia koostöömemorandumi.

bns

Tallinnas eiras tundmatu mootorrattur pühapäeva õhtul politseinike peatumismärguannet ning pärast ligi 30 kilomeetrit kestnud tagaajamist õnnestus tal korrakaitsjate eest minema sõita.

Politseipatrull andis kella 21 ajal Paldiski maanteel Tallinna linna piiril peatumismärguande mootorrattale, mille kiiruseks mõõdeti 70 kilomeetrit tunnis alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 kilomeetrit tunnis. Mootorrattur ei peatunud politsei märguande peale, vaid sõitis hoopis Haabersti ringi kaudu Tabasalu poole. Politseipatrull järgnes tsiklile Muraste kanti, kus juht põgenes kasutades kõrvalteel kohta, kust autoga läbi ei pääsenud.

Politsei kinnitusel on praegu juhi isik tuvastamisel ning korrakaitsjad soovitavad tal ise politseisse pöörduda.

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanema Sirle Pai sõnul toob peatumismärguande eiramine ja politseinike eest põgenemine enamasti kaasa liigsuure kiiruse ja ohtlikud manöövrid ning nii paneb juht paneb ohtu enda, kaassõitja ja kõik ülejäänud liiklejad. „Politseinikud õpivad alarmsõitu erikursusel ja selle peamine osa on just teiste liiklejate ohutuse tagamine. Tavaline juht sellist koolitust läbinud ei ole ega oska enamasti ülejäänud liiklusega seotud riske arvesse võtta ning nii on õnnetuse põhjustamise risk väga kõrge. Just seetõttu suhtub politsei sellistesse rikkumistesse äärmise tõsidusega,“ ütles Pai BNS-ile.

bns