Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomakasvajad saaksid õiguse karja ründav hunt tulirelvaga maha lasta, kirjutab Postimees.

«Kui riik ei suuda ise midagi teha, siis ta võiks anda õiguse oma karja kaitsta,» rääkis OÜ Saare Agro juhatuse liige Kaljo Rand. «Hundijahi hooaeg lõppes veebruaris ja nüüd peame lihtsalt vaatama, kuidas üks pudulojus sööb karja ja midagi teha ei saa, sest mingisugune bürokraat on ühe kuupäeva välja mõelnud.»

Huntidega hädas Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomapidajale antaks õigus tema karja ründav hunt maha lasta. Samuti hundiprobleemiga keskkonnaministri poole pöördunud Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liikme Aivar Kallase hinnangul oleks seda keeruline teostada, kuid mõttel olevat jumet, kirjutab Postimees.

«Hundilaskmislubade andmine peaks olema paindlikum ja see peaks olema käes igal relvaloaga talunikul, kellel on hundiründe oht,» rääkis Kallas ajalehle. «Praegu peab inimene kuuluma jahisektsiooni, käima laskmiskatsetel, maksma igasuguseid makse – sisuliselt on tal relv lihtsalt trofee, mis seisab raudkapis.»

Talupidajate liit soovib lisaks jahiseaduse muutmist, et jahimehed saaks loa kasutada öösihikuid huntide ja kahjustuskoldes ka metssigade laskmiseks.Talupidajate liit soovib veel, et murtud emaslooma eest tuleb hüvitada kolmekordses lihalooma väärtuses. «Kui hunt murrab maha emaslooma, siis jääb järeltulev põlv meil saamata,» põhjendas Kallas. «Kolmekordne tasu on pandud teatud varuga, sest ega lamba iga pole kolm poegimistsüklit. See on kõige minimaalsem summa, mida oskame küsida.»

Lambakasvatajate andmetel registreeriti 2011. aastal Saaremaal 160 huntide poolt murtud lammast, mis on 20 korda rohkem kui ülemöödunud aastal. Tunamullu murti vaid kaheksa lammast.

bns

Maavägi alustas põhjalikku juurdlust tuvastamaks, mis asjaoludel plahvatas OÜ Fortestar toodetud lõhkepakett möödunud nädalal Scoutspataljoni elukutselise vanemallohvitseri käes, ning enne uurimise lõppu neid pakette ei kasutata.

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et talverehvidega sõitmise aeg on läbi ja on viimane aeg need suverehvide vastu välja vahetada.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnis Sulu ütles, et kuigi mõnes Eestimaa kohas võib veel tee äärtes viimaseid lumeriismeid märgata, on sõiduteed siiski lumevabad ja suverehvidega sõitmine igati ohutu.

Endisel keskkonnaministril Villu Reiljanil saab mai keskel kantud talle korruptsioonikuriteo eest kolm aastat tagasi mõistetud karistus.

Harju maakohus määras 2009. aasta 19. mail Villu Reiljanile suures ulatuses pistise nõudmise eest tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga. Katseaja alguseks märkis kohus otsuse kuulutamise päeva, seega saab Reiljanile määratud katseaeg 19. mail läbi.

Samas ei ole Reiljani süüasja viimane vaatus veel läbi, kuna ta on koos kaassüüdistatavatega esitanud jõustunud kohtulahendi peale kaebuse Euroopa kohtusse ning seal ei ole kaasust veel arutatud.

Harju maakohtu kohtunik Märt Toming mõistis 2009. aasta 19. mail endise keskkonnaministri Villu Reiljani süüdi suures ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga. Kohus mõistis praeguseks advokatuurist lahkunud vandeadvokaat Tarmo Silla süüdi pistise vahendamises ning määras talle rahalise karistuse 102.870 krooni ning ärimees Aivo Pärnale pistise andmise eest rahalise karistuse 143.440 krooni. Kohtu motiveeritud otsus oli kokku 266 leheküljel.

Hiljem jäi maakohtu lahed jõusse ka Tallinna ringkonnakohtus ja riigikohtus.

Kohtualuste kaitsjad Aivar Pilv, Üllar Talviste ja Maria Mägi on märkinud, et süüdistus oli paljasõnaline ega toonud välja ühtki tõendit süüdistatavate kahjuks.

2008. aasta 5. septembril alanud protsessil eitas Reiljanpoolteise miljoni krooni suuruse pistise nõudmist, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Sild eitas pistise vahendamist ning Pärnpistise lubamist.

Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt nõudis Reiljankeskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnisasja müügi ajal vandeadvokaat Silla vahendusel AS-i Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist.

Uurimisandmetel saanuks Pärna äriühing pistise maksmise korral Rävala kinnisasja omandada soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud AS-ilt Wipestrex Grupp ära võetud 31,5 miljonit krooni tagatisraha ja OÜ Realway tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Reiljanile sai süüdistuse esitada pärast seda, kui riigikogu võttis talt õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul saadikupuutumatuse.

Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei kriminaalmenetluse 2006. aastal ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks esmalt Pärna ning hiljem ka Reiljani ja Silla.

Keskkonnaministeeriumi konkursi Rävala 8 kinnistu ostuks võitis 2006. aastal Go Groupi tütarfirma OÜ Realway. Pärast võitu vaidlustas Realway konkursi tulemused ning ministeerium nõudis firmalt sisse enampakkumise tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Firma kaebas riigi kohtusse ning ringkonnakohus otsustas, et keskkonnaministril puudus selle käskkirja andmiseks õiguslik alus ning see on vastuolus riigivara seaduse ja riigivara võõrandamise korra sätetega.

Go Group sai Rävala 8 kinnistu siiski enda valdusesse, kuna samuti enampakkumisel osalenud Go Groupi juhtkonda kuuluva Aivo Pärna firma AS Wipestrex Grupp müüs kinnistu Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi. Riigile maksis Pärna firma kinnistu eest 380 miljonit krooni.

Realway pakkumine kinnistu ostuks, millest firma loobus, oli 426 miljonit krooni.

BNS