EESTI UUDISED BNS

Tuletõrjeauto sattus Tallinnas raskesse liiklusõnnetusse

Tallinnas sattus väljakutsele teel olnud tuletõrjujate päästeauto teisipäeva õhtul raskesse liiklusõnnetusse, milles sai kaks inimest vigastada.

Õnnetus juhtus kella 19.30 ajal Pärnu maantee ja Valdeku tänava ristmikul, kus põrkasid kokku 18-aastase Polina juhitud Mitsubishi Space Star ja tuletõrjujate paakauto Scania, mida juhtis 43-aastane Toomas. Sõiduautos olnud 54-aastane Natalja ja 56-aastane Tatjana said vigastada ja kiirabi viis nad ravile Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja sõnul oli päästeauto opratiivsõidul ning veokil töötasid nii vilkurid kui ka sireen. "Sõiduauto sõitis Pärnu maanteel liikunud päästeautole kõrvalteelt ette. Sõiduautos oli neli inimest, kellest kaks tagaistmel viibinud naist said vigastada. Naised ei jäänud õnnetuse tagajärjel autosse kinni, vaid jäid ise kiirabi saabumiseni istuma auto tagaistmele. Päästjad lõikasid sõiduautol küljest tagaukse, et kiirabil oleks lihtsam kannatanuteni jõuda," kirjeldas pressiesindaja toimunut.

Politsei palub õnnetust pealt näinud inimestel helistada telefonidel 612 5666 või 110

bns

Lambakasvatajad tahavad luba karja ründavaid hunte lasta

VTSaaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomakasvajad saaksid õiguse karja ründav hunt tulirelvaga maha lasta, kirjutab Postimees.

«Kui riik ei suuda ise midagi teha, siis ta võiks anda õiguse oma karja kaitsta,» rääkis OÜ Saare Agro juhatuse liige Kaljo Rand. «Hundijahi hooaeg lõppes veebruaris ja nüüd peame lihtsalt vaatama, kuidas üks pudulojus sööb karja ja midagi teha ei saa, sest mingisugune bürokraat on ühe kuupäeva välja mõelnud.»

Huntidega hädas Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomapidajale antaks õigus tema karja ründav hunt maha lasta. Samuti hundiprobleemiga keskkonnaministri poole pöördunud Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liikme Aivar Kallase hinnangul oleks seda keeruline teostada, kuid mõttel olevat jumet, kirjutab Postimees.

«Hundilaskmislubade andmine peaks olema paindlikum ja see peaks olema käes igal relvaloaga talunikul, kellel on hundiründe oht,» rääkis Kallas ajalehle. «Praegu peab inimene kuuluma jahisektsiooni, käima laskmiskatsetel, maksma igasuguseid makse – sisuliselt on tal relv lihtsalt trofee, mis seisab raudkapis.»

Talupidajate liit soovib lisaks jahiseaduse muutmist, et jahimehed saaks loa kasutada öösihikuid huntide ja kahjustuskoldes ka metssigade laskmiseks.Talupidajate liit soovib veel, et murtud emaslooma eest tuleb hüvitada kolmekordses lihalooma väärtuses. «Kui hunt murrab maha emaslooma, siis jääb järeltulev põlv meil saamata,» põhjendas Kallas. «Kolmekordne tasu on pandud teatud varuga, sest ega lamba iga pole kolm poegimistsüklit. See on kõige minimaalsem summa, mida oskame küsida.»

Lambakasvatajate andmetel registreeriti 2011. aastal Saaremaal 160 huntide poolt murtud lammast, mis on 20 korda rohkem kui ülemöödunud aastal. Tunamullu murti vaid kaheksa lammast.

bns

Kaitsejõud peatasid ajutiselt osade lõhkepakettide kasutamise

Reservjalaväepataljoni sõdurid. Foto: INNO TÄHISMAAMaavägi alustas põhjalikku juurdlust tuvastamaks, mis asjaoludel plahvatas OÜ Fortestar toodetud lõhkepakett möödunud nädalal Scoutspataljoni elukutselise vanemallohvitseri käes, ning enne uurimise lõppu neid pakette ei kasutata.

Politsei: viimane aeg on autodele alla panna suverehvid

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et talverehvidega sõitmise aeg on läbi ja on viimane aeg need suverehvide vastu välja vahetada.Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et talverehvidega sõitmise aeg on läbi ja on viimane aeg need suverehvide vastu välja vahetada.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnis Sulu ütles, et kuigi mõnes Eestimaa kohas võib veel tee äärtes viimaseid lumeriismeid märgata, on sõiduteed siiski lumevabad ja suverehvidega sõitmine igati ohutu.

Reiljanil saab peagi korruptsioonisüü eest mõistetud karistus kantud

Endisel keskkonnaministril Villu Reiljanil saab mai keskel kantud talle korruptsioonikuriteo eest kolm aastat tagasi mõistetud karistus.

Harju maakohus määras 2009. aasta 19. mail Villu Reiljanile suures ulatuses pistise nõudmise eest tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga. Katseaja alguseks märkis kohus otsuse kuulutamise päeva, seega saab Reiljanile määratud katseaeg 19. mail läbi.

Samas ei ole Reiljani süüasja viimane vaatus veel läbi, kuna ta on koos kaassüüdistatavatega esitanud jõustunud kohtulahendi peale kaebuse Euroopa kohtusse ning seal ei ole kaasust veel arutatud.

Harju maakohtu kohtunik Märt Toming mõistis 2009. aasta 19. mail endise keskkonnaministri Villu Reiljani süüdi suures ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga. Kohus mõistis praeguseks advokatuurist lahkunud vandeadvokaat Tarmo Silla süüdi pistise vahendamises ning määras talle rahalise karistuse 102.870 krooni ning ärimees Aivo Pärnale pistise andmise eest rahalise karistuse 143.440 krooni. Kohtu motiveeritud otsus oli kokku 266 leheküljel.

Hiljem jäi maakohtu lahed jõusse ka Tallinna ringkonnakohtus ja riigikohtus.

Kohtualuste kaitsjad Aivar Pilv, Üllar Talviste ja Maria Mägi on märkinud, et süüdistus oli paljasõnaline ega toonud välja ühtki tõendit süüdistatavate kahjuks.

2008. aasta 5. septembril alanud protsessil eitas Reiljanpoolteise miljoni krooni suuruse pistise nõudmist, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Sild eitas pistise vahendamist ning Pärnpistise lubamist.

Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt nõudis Reiljankeskkonnaministrina Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnisasja müügi ajal vandeadvokaat Silla vahendusel AS-i Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt poolteist miljonit krooni pistist.

Uurimisandmetel saanuks Pärna äriühing pistise maksmise korral Rävala kinnisasja omandada soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud AS-ilt Wipestrex Grupp ära võetud 31,5 miljonit krooni tagatisraha ja OÜ Realway tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Reiljanile sai süüdistuse esitada pärast seda, kui riigikogu võttis talt õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul saadikupuutumatuse.

Rävala puiesteel asuva keskkonnaministeeriumi endise hoone müügiprotsessi tagamaade uurimiseks käivitas kaitsepolitsei kriminaalmenetluse 2006. aastal ja tunnistas poolteist aastat hiljem kahtlustatavaks esmalt Pärna ning hiljem ka Reiljani ja Silla.

Keskkonnaministeeriumi konkursi Rävala 8 kinnistu ostuks võitis 2006. aastal Go Groupi tütarfirma OÜ Realway. Pärast võitu vaidlustas Realway konkursi tulemused ning ministeerium nõudis firmalt sisse enampakkumise tagatisraha 31,5 miljonit krooni.

Firma kaebas riigi kohtusse ning ringkonnakohus otsustas, et keskkonnaministril puudus selle käskkirja andmiseks õiguslik alus ning see on vastuolus riigivara seaduse ja riigivara võõrandamise korra sätetega.

Go Group sai Rävala 8 kinnistu siiski enda valdusesse, kuna samuti enampakkumisel osalenud Go Groupi juhtkonda kuuluva Aivo Pärna firma AS Wipestrex Grupp müüs kinnistu Go Groupile 441 miljoni krooniga edasi. Riigile maksis Pärna firma kinnistu eest 380 miljonit krooni.

Realway pakkumine kinnistu ostuks, millest firma loobus, oli 426 miljonit krooni.

BNS

Ligi 4000 vormikandjat alustavad suurõppust Kevadtorm

Ligi 4000 vormikandjat alustavad kolmapäeval Virumaal suurõppust Kevadtorm.

Kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku peetakse tänavu kuni 19. maini Lääne- ja Ida-Virumaal, ütles BNS-ile õppuse pressiesindaja.

Tänavuse Kevadtormi põhiraskus on kanda Kirde kaitseringkonna üksustel. Õppusel osaleb kaitseringkonna staap ja tema sõjaaja üksused, sealhulgas kokkuharjutav jalaväepataljon, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Samuti formeeritakse õppuse ajaks reservistidest koosnev jalaväepataljon ja teisi väiksemaid allüksusi, muuhulgas ka viis Kaitseliidu kompaniid.

Tänavune Kevadtorm on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine. Koostegevusõpe algab 9. mail ja selle kestel saavutavad kaitseringkonna üksused koostöövõime. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Lahinguülesannete täitmine algab 12. mail ja selle käigus hinnatakse allüksuste koostööd ning võimet tegutseda erinevates lahinguolukordades. Vastutegevuse põhiraskust kannavad õppusel peamiselt Scouts-pataljon ja Läti kaitseväe jalaväekompanii.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile.

Õppuse üldjuht on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Tänavu kümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal peeti KevadtormiLääne-Virumaal, 2004 Ida-Virumaal, 2005 Valga- ja Võrumaal, 2006 Ida-Virumaa ja Jõgeva maakonnas, 2007 Tartu- ja Põlvamaal, 2008 Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009 Lääne- ja Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu- ja Viljandi maakonnas ning 2011. aastal Tartu-,Võru- ja Põlvamaal.

BNS


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD