Sihtasutus Leiutajateküla korraldab Lottemaa ehitamiseks uue riigihanke, kuna kõik eelmisele hankele esitatud pakkumised ületasid kavandatud eelarve võimalusi.

"Eelmisele riigihanke konkursile laekus neli pakkumist, kuid "porgand võtaks", kuna kõik esitatud pakkumised ületasid Lottemaa rajamiseks kavandatud eelarve võimalusi, otsustati pakkumised tagasi lükata ja korraldada uus riigihange," kommenteeris sihtasutuse nõukogu esimees Rein Malsub.

Malsubi sõnul käib praegu töö täiendavate hanketingimuste väljatöötamiseks ning uus riigihange kuulutatakse välja lähiajal. "Hetkel püsib projekt algses graafikus ja usume, et saame Lottemaa teemapargi avada 2013. aasta suve alguses nagu plaanitud," lisas ta.

Sihtasutus Leiutajateküla, mis hakkab rajatavat Lottemaa teemaparki opereerima, taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist 3,2 miljonit eurot toetust.

EAS-i positiivse toetusotsuse kõrval on olemas nii teemapargi ehitusprojekt kui ka ehitusluba, lisaks on sõlmitud erinevad koostöökokkulepped avaliku ja erasektori esindajatega. Kohe pärast ehitaja leidmist saab reha maasse lüüa, märkis sihtasutus oma teates.

Kogupere teemapark Lottemaa tuleb Pärnumaale Tahkuranna valda Reiu randa 12,4 hektari suurusele maa-alale. Maaomanikuks on Kaitseliit, kellega on sõlmitud hoonestusõiguse leping 35 aastaks.

Lottemaa on Lotte autorite Janno Põldma ja Heiki Ernitsa idee järgi loodav kogupere teemapark, Lottemaa keskseks tegelaseks on koeratüdruk Lotte koos oma pere ja sõpradega, kes kõik elavad ja tegutsevad Leiutajatekülas.

bns

Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadios, et valitsus pole piirikiiruse tõstmata jätmist arutanud, kuid selle otsuse langetanud liikluskomisjon peab seda otsust suutma ka rahvale selgitada.

Peaminister ütles Vikerraadio saates „Reporteritund“, et tema ei oota siseministrilt selgitusi, mis puudutab liikluskomisjoni otsust mitte tõsta kaherajalistel maanteedel lubatud piirikiirust sel suvel 100 km/h.

„Vaevalt et siseminister on see, kes liiklust korraldab. See ei ole valitsuse otsus ja valitsus ei ole seda ka arutanud, olen kiiruspiirangu tõstmata jätmisest teada saanud meedia vahendusel,“ ütles Ansip. „Kas see otsus oli põhjendatud või mitte, peavad selgitama komisjoni liikmed ja eksperdid. Otsused peavad olema põhjalikult kaalutud ja need, kes otsuseid tegid, peavad neid ka rahvale seletama.“

Olukorra halvenemise tõttu Eesti liikluses tegi kolmapäeval kogunenud liikluskomisjon muu hulgas otsuse toetada maanteeameti ettepanekut liiklusohutuse tagamiseks mitte tõsta kaharajalistel teedel suveperioodiks kiirust 100 km/h. Selliseid teelõike oli eelmisel aastal 652 kilomeetrit, mis moodustab neli protsenti riigimaanteede kogupikkusest.

Kiirus on liikluskomisjoni hinnangul probleemiks, kuna ligikaudu kaks kolmandikku rasketest liiklusõnnetustes on seotud kiirusega ning liiklusloenduspunktide andmetel ületavad tegelikud kiirused lubatud 90 km/h väga sageli ja seda pea kõikides mõõtepunktides. Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.

Eelmisel aastal hukkus liikluses 101 inimest, 2010. aastal oli hukkunuid 79. Sel aastal on olukord halvenenud ning tänase päeva seisuga on liikluses elu jätnud 35 inimest - see on kümne võrra rohkem kui eelmisel aastal.

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele. Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits-, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.

bns

Pärnu maakohus mõistis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) endise diakoni ja skaudijuhi Toomas Maaranna reedel süüdi lapsporno omamises ning karistas teda tingimisi vangistusega.

Süüasja kinniste uste taga arutanud kohtu hinnangul on tõendatud 49-aastase Maaranna süü alla 14-aastastest isikutest erootiliste fotode omamises, samas mõistis kohus endise pastori õigeks teataval erialal töötamise keelu rikkumises. Kohtu otsusel tuleb Maarannal kanda pooleaastane tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga.

"Toomast süüdistatakse selles, et ta hoidis oma elukohas enda pildistatud fotosid ja negatiive, millel on erootilises situatsioonis poseerimas erinevas vanuses kuni 14-aastased noorukid. Pildistatud oli aastatel 1984–1988, 1995–1997 ja ka 2000. aastal," ütles prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile. Samuti süüdistas prokuratuur meest kohtulahendis ettenähtud teataval erialal töötamise keelu rikkumises.

Mullu jaanuaris jõudis avalikkuse ette, et Maarand astus ülemöödunud aasta lõpus tagasi Mihkli koguduse vaimuliku ametikohalt, samuti lõpetas ta tegevuse Läänemaa skautide maleva juhina. Ühtlasi selgus, et meest on analoogsete kuritegude eest juba paarikümne aasta eest karistatud ning toona jäi ta ilma oma tööst kooliõpetajana.

EELK teatas mullu jaanuari keskel, et peab endise diakoni Toomas Maaranna seksuaalkuritegude kahtluse tõttu kriminaaluurimise alla sattumist äärmiselt kahetsusväärseks. "Konsistoorium peab oluliseks rõhutada, et kui kahtlustusel on alust, on selline juhtum äärmiselt kahetsusväärne ning sellesse tuleb suhtuda täie rangusega. Igasuguse väärkohtlemise tolereerimine on lubamatu," märkis EELK konsistooriumi avalike suhete esindaja Arho Tuhkur mullu jaanuaris. Ta lisas, et EELK-s vaimulikuna töötamise ajal ei laekunud Maarandi suhtes kirikuvalitsusse ühtegi negatiivset signaali ega kaebust.

bns

Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenud veteranid avavad laupäeval Viljandimaal Kõo vallas Pilistveres radiatsiooniohvrite mälestuskivi.

Eesti Tšernobõli Ühingu teatel algab mälestuskivi avamine Pilistvere kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaalis laupäeval kell 13. Avamisele on oodatud kõik Eestis elavad Tšernobõli veteranid.

Radiatsiooniohvrite mälestuskivi paigaldati Tallinnas elava Marju Toomi ja Harjumaa Tšernobõli Ühingu eestvedamisel Pilistvere kommunistliku genotsiidi ohvrite memoriaali juba mullu detsembris, laupäeval toimub mälestuskivi pidulik avamine.

Radiatsiooniohvrite mälestuskivi on pühendatud kõigile tuumakatsetuste käigus, aatomiallveelaevadel, Tšernobõli tuumaelektrijaama ja muude avariide kõrvaldamisel, sunnitööl kaevandustes või pommitehastes radiatsioonikahjustusi saanud isikutele.

Tšernobõli tuumakatastroofist möödus neljapäeval 26 aastat.

Plahvatus Ukrainas asunud Tšernobõli tuumajaamas oli 26. aprillil 1986 aastal. Katastroofi tagajärjel saastus radioaktiivselt enam kui 145.000 ruutkilomeetrit Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal ning selle mõju oli tunda ka Rootsis, Soomes, Poolas ja isegi Suurbritannias. Katastroofi tagajärjel sai kannatada umbes viis miljonit inimest ning Ukrainas elab praegu 2,3 miljonit inimest, kellele on antud Tšernobõli katastroofis kannatanu staatus.

Eestis elab praegu üle 4000 Tšernobõli katastroofi tagajärgi likvideerimas käinud inimese, kes on koondunud kahte organisatsiooni.

bns