Tartu maakohus karistas teisipäeval osaliselt reaalse vangistusega meest, kes põhjustas purjuspäi autot juhtides liiklusõnnetuse.

Süüdistuse kohaselt istus purjus Heno Savimägi 10. jaanuaril Võrumaal Lasva vallas Tsolgo külas Volkswagen Golfi rooli ning sõitis teelt välja.

Kohus tunnistas teisipäeval Savimägi süüdi purjuspäi autojuhtimises ning karistas teda kuuekuulise vangistusega, millest kaks kuud vangistust kuulub koheselt ärakandmisele. Ülejäänud vangistust ei pööra kohus täitmisele, kui Savimägi ei pane kahe aasta jooksul uut kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid.

Lisakaristusena võttis kohus Savimägilt mootorsõiduki juhtimisõiguse üheksaks kuuks.

bns

Eelmisel nädalal valitsusele vägivalla vähendamise arengukava esitlenud justiitsminister Kristen Michali sõnul on tänavu vägivalla vähendamise üheks põhisuunaks perevägivalla oheldamine.

Perevägivalla kontekstis mullu esmakordselt analüüsitud menetlus- ja karistuspraktika näitas, et politsei alustab perevägivalla osas menetlust 93 protsendil juhtudest ja aasta jooksul lahendini jõudnud kriminaalasjadest

jõudis kohtuotsuseni ligi 40 protsenti. „Kohtu poolt karistati vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega - 53 protsenti. Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, mida tuli ette 20 protsendil juhtudest, rahalised karistused (14 protsentil juhtudest) ja reaalne vangistus (13 protsenti juhtudest). Analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üldkasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot,“ täpsustas Michal.

Seksuaalkuritegude osas tõi aruanne välja, et 2011. aastal registreeriti 233 laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2010. aastaga on 14 protsenti rohkem. "Lastevastastest seksuaalkuritegudest kasvasid kaks korda lastepornoga ja ligi kolm korda lapseealise seksuaalse ahvatlemisega seotud kuritegude arv. Kokku veidi enam kui veerand lasteavastatustest kuritegudest oli eelmisel aastal seotud laste­pornoga ning peagu sama palju lapseealise seksuaalse ahvatlemisega“ ütles minister.

Michali sõnul näitab statistika, et alaealiste vägivallakuriteod moodustavad alaealiste kogukuritegevusest märksa suurema osa kui vägivallakuriteod üldiselt registreeritud kogukuritegevusest. „Murekohaks on vägivallaintsidentide sagedane esinemine kooli läheduses, näiteks leidsid pooled kehalise väärkohtlemise juhtumid aset laste- või õppeasutuste territooriumil, ent see on iseloomulik ka teistele riikidele,“ ütles Michal.

Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused aitasid kaasa alaealistega seotud menetluste lapsesõbralikumaks muutmisele. Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama.

Vägivalla vähendamise arengukava käesoleva aasta tegevusi tutvustades tõi minister välja, et sel aastal jätkub seksuaalkurjategijate ravi võimaldava eelnõu menetlemine riigikogus ning sotsiaalministeerium hakkab välja töötama uut lastekaitse seadust ning haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust.

„Euroopa Liidu laste seksuaalse väärkohtlemise ja lasteporno vastase direktiivi ülevõtmiseks alustame sel aastal mõjude analüüsi kui ka eelnõu ettevalmistamisega. Lisaks töötame välja infomaterjalid, kuidas kohelda kriminaalmenetluses vägivallakuritegude lapsohvreid võimalikult vähe korduvaid kannatusi põhjustades,“ ütles justiitsminister.

bns

Teisipäeval kohtuvad Moskvas Venemaa riigipiiri arendamise föderaalse agentuuri ja Eesti siseministeeriumi esindajad, et allkirjastada Eesti-Vene riigipiiri läbilaskepunktide ületamiskorra muutmise protokoll.

Eesti poolt kirjutab lepingumuudatusele alla selleks valitsuse poolt volitatud siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort, teatas siseministeerium BNS-ile.

„Eesti ja Venemaa sõlmisid kokkuleppe läbilaskepunktidest riigipiiri ületamiseks kümme aastat tagasi, kuid kuna Eesti on vahepeal saanud Schengeni liikmeks, vajab osa sätteid muutmist,“ sõnas Koort. „Schengeni kontekstis saab rääkida piiripunktidest, mille kaudu saavad piiri ületada kõik isikud võrdsetel tingimustel, kuid seni kehtinud lepingu kohaselt sellist võimalust kõikides Eesti-Vene piiripunktides polnud. Täna uuendatava lepingu muudatusena sätestatakse alaliseks piiripunktiks Narva-2 ja Saatse, kus tulevikus saavad piiri ületada kõik Eestis ja Venemaal alaliselt elavad isikud sõltumata kodakondsusest,“ ütles Koort.

Senise, 2002. aastal sõlmitud lepingu alusel said piiri ületada vaid mõlema riigi kodanikud ning kodakondsuseta isikud.

Samuti allkirjastavad osapooled lepingu koostöö ja infovahetuse tõhustamiseks Vene-Eesti piiripunktide töö korraldamise vallas. Koorti sõnul mõistavad mõlemad pooled tihedama koostöö vajadust vastastikkust huvi pakkuvates küsimustes ja soovivad sellise koostöö edasist laiendamist ja tugevdamist.

bns

Kuigi Eesti digitaalse terviseloo süsteemi sisseviimist põhjendati kvaliteetsema ravi pakkumisega, võtavad arstid süsteemi vaevaliselt omaks, kirjutab Postimees.

Arstid märgivad oma patsientide andmed esmalt üles haiglate soetatud infosüsteemidesse, mis on erinevates raviasutustes erinevad. Teistele arstidele muutuvad andmed nähtavaks alles siis, kui haigusloo kokkuvõte ehk epikriis suletakse ja see edastatakse e-tervise keskandmebaasi.

See võib aga juhtuda nädalaid või kuid hiljem, näiteks pärast patsiendi viimaste uuringutulemuste saabumist. Kuigi raviandmete ülesmärkimine on arstile kohustuslik, jätab osa neist selle üldse tegemata, sest otsest karistust ka ette nähtud pole.

„Kõik haiglad saadavad meile andmeid, aga erinev on see, kui palju nad saadavad,“ tunnistas e-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maarja Karjaherm. „Ka see, kas kõik haigla arstid saadavad või mitte, on väga individuaalne.“

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork lisas, et saatmata jätmise põhjusi on erinevaid. „Põhiliseks kuluartikliks on e-loo täitmisele kuluv tööaeg,“ nentis Kork. „See on olenevalt arstist 10–20 protsenti vastuvõtuajast.“

Sellele lisanduvad süsteemi aeglane ühenduvus ja fakt, et patsiendi vastuvõtul viibides on mitmekümneks minutiks arvuti taha jäämine mõeldamatu. „Paljureklaamitud tööaja kokkuhoidu siit ei tulnud,“ tõdes Kork. „Tänaseks on ka selge, et praeguse tööintensiivsuse puhul ei ole võimalik teha vajalikus mahus sissekandeid ja suhelda samal ajal patsientidega.“

Raviasutused ja perearstid kasutavad nelja erinevat tarkvara, mis vastupidiselt näiteks Soomele omavahel ei ühildu. Riik pani küll kohustuse andmeid edastada, ent ei andnud raha ühtsete süsteemide soetamiseks.

Lisaks sellele on digiloost kujunemas raskesti arusaadav andmemassiiv, millesse süüvimiseks pole arstil lihtsalt aega. Sellele vaatamata olid kõik Postimehega suhelnud arstid e-tervise andmebaasi tuleviku suhtes optimistlikud – kui süsteemi arendamisel tehakse suuri investeeringud kasutajamugavusse, kirjutab Postimees.

bns