EESTI UUDISED BNS

Politsei uurib eaka naise kaevu kukkumise asjaolusid

Ida prefektuur asus uurima, mis asjaoludel hukkus kolmapäeva pärastlõunal Rakveres kaevust surnuna leitud teenekas õpetajanna.

Häirekeskus sai õnnetusest teate kell 13.27, kui Õie tänaval asuva kinnistu kaevust leiti eaka naise surnukeha. "Päästjad tõid maja õuel olevast tühjast pumbakaevust hukkunu välja. Sündmusega jäi edasi tegelema politsei," lisas Ida päästekeskuse pressiesindaja.

Õhtulehe andmetel oli hukkunud 74-aastane Siivi teenekas õpetajanna, kes leidis aega õpilaste jaoks ka pärast pensionile jäämist.

bns

Uuring: kannatanud ja tunnistajad hindavad uurijate tööd kõrgelt

Kannatanud ja tunnistajad hindavad politsei ja prokuratuuri tööd kõrgelt, selgus justiitsministeeriumi tellitud ja Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE läbiviidud uuringust „Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses“.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jäi politsei tööga rahule 80 protsenti küsitluses osalenutest ning prokuratuuriga 84 ja kohtuga 76 protsenti vastanuist. “Positiivse hinnangu põhjusena toodi eeskätt välja politsei ja prokuratuuri operatiivsust, professionaalsust ja head suhtumist ning üldiselt leiti, et riigi esindaja suhtub juhtumi lahendamisse tõsiselt ja on inimesele piisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi. Samuti arvasid vastanud, et menetleja võtab tema ütlusi arvesse,“ ütles justiitsminister.

Hinnangud politsei, prokuratuuri ja kohtu tööle on üsna kõrged. Kui vaadelda kokkuvõtvalt rahuolematuse allikaid, siis eeskätt oli tegu kas ajalise venimisega, tundega, et neisse suhtutakse ebaõiglaselt või peetakse neid endid süüdlasteks nendega juhtunus. "Selline tagasiside on kahtlemata kasulik igale organisatsioonile ning üldiste heade hinnangute taustal saab politsei, prokuratuur ja kohtud seda infot kasutada oma töös paremaks muutumiseks ning inimestega suhtlemisel õige viisi valikul. Üldist head meelestatust õigussüsteemi suhtes näitab kõige paremini asjaolu, et kolmveerand uuringus osalenutest pöörduks sarnase juhtumi esinemisel uuesti õiguskaitseasutuste poole ning 61 protsenti vastanuist usub, et süüdlane sai õiglase karistuse," märkis Michal.

Uuringus toodi politsei osas näiteks välja muljet, et juhtumiga ei ole piisavalt tegeletud, kurjategijaid ei ole tabatud või nad ei ole saanud õiglast karistust. Pea veerandis vastanuist tekitas politseiuurijaga suhtlemine tunde nagu nad oleks ise kurjategijad ning sama paljud tundsid, et politsei arvates on inimene ise juhtunus süüdi. Prokuratuuri puhul toodi probleemidena välja menetluse aeglust ning prokuröri huvipuudust või negatiivset suhtumist kannatanusse. Kohtule negatiivse hinnangu andnud rõhutasid põhjusena eeskätt protsessi ajakulu, sealhulgas kohtuistungi edasilükkamist süüaluse mitteilmumise tõttu, aga ka kohtuniku negatiivset suhtumist kannatanusse.

Samuti selgus ministri sõnul uuringust, et pisut enam kui pooled vastanutest pole enda hinnangul piisavalt kursis oma süüasja menetlemisega, kusjuures neist omakorda pooled tunnistasid, et peamiseks põhjuseks on nende endi huvipuudus. „Viiendik uuringus osalenutest tõi esile, et nad ei ole süüteoasja menetlemisega kursis seetõttu, et ei tea, kelle poole info saamiseks pöörduda või nad pole palutud infot saanud ning siin oli mitte-eestlaste teadlikkus madalam kui eestlastel,“ lausus Michal.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg toob murekohana esile inimeste madalat teadlikkust menetlusega seotud kulude hüvitamise, ohvriabiteenuse ja riigipoolse tasuta õigusabi võimaluste osas. „Ligi kolmveerand uuringus osalenutest ei olnud teadlikud võimalusest taotleda ütluste andmisega tekkivate kulude, nagu näiteks istungile ilmumisega seotud kulude katmist ning kolm protsenti vastanutest on kuluhüvitist taotlenud,“ ütles Espenberg.

Riigipoolse tasuta õigusabi saamise võimalusest oli teadlik 53 protsenti kannatanutest ning samale tasemele jäi ka kannatanute teadlikkus ohvriabi teenusest, olles keskmisest kõrgem ainult isikuvastaste süütegude kannatanute osas.

Veerand kahjunõuet taotlenud vastanuist tõi kahjuhüvitamise protsessi probleemina välja näiteks bürokraatia, protsessi venimise, või kahjutekitaja võimetuse kahju hüvitada.

Uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ning selles osales 242 inimest, kellel oli otsene kokkupuude politsei, prokuratuuri või kohtuga. Küsitlus viidi läbi politseiprefektuurides, prokuratuuris ja kohtutes.

Ministeerium kavatseb käesoleval aastal koostada kannatanute ja tunnistajate teadlikkuse tõstmiseks infomaterjalid.

bns

Kohus saatis kaaslase tapnud mehe pikaks ajaks vangi

Harju maakohus saatis neljapäeval pikaks ajaks vangi kaaslase tapnud  mehe ning karistas ka kuriteost politseile teatamata jätnud mees.

Kohtu hinnangul on 21-aastase Anton Jegorenko süü tapmises tõendatud ning mehel tuleb kanda selle eest kaheksa aasta pikkune vangistus. Täpselt sellist karistust nõudis Jegorenkole ka Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik.

45-aastase Mihhail Timofejevi mõistis kohus süüdi kuriteost teatamata jätmises ning määras talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Karistusaja hulka arvestas kohus ka kolm kuud ja kaheksa päeva, mille Timofejev oli kohtueelsel ajal trellide taga veetnud.

Timofejevile karistust määrates arvestas kohus asjaoluga, et tegemist on endise politseiametnikuga, kelle puhul on raskest isikuvastasest kuriteost teatamata jätmine eriti taunimisväärne. Prokurör oli eelnevalt nõudnud Timofejevile kolme kuu ja kaheksa päeva pikkust vangistust, mille mees oli juba ära kandnud.

Jegorenko kaitsja leidis, et kohus pidanuks tapmissüü ümber kvalifitseerima hädakaitseks ning mõistma prokuröri nõutust kergema karistuse.

Teisipäeval alanud protsessil tunnistas Jegorenko ohvri surmamist, kuid kinnitas, et ohver oli hoopis teda rünnanud ja tegemist oli hädakaitsega. Timofejev tunnistas end kuritööst teatamta jätmises täies ulatusses süüdi.

Eeluurimisel kogutud andmetel läks Jegorenko mullu 24. märtsi õhtul Harku vallas asuvas metsas tülli 1965. aastal sündinud mehega, keda ta korduvalt pussitas. Kannatanu sai üliraskelt vigastada ja suri sündmuskohal. Juhtunut nägi pealt ka Jegorenko tuttav Timofejev, kes sellest aga politseile kuni mullu augustini ei rääkinud.

Politsei jõudis Jegorenko tabamiseni mullu suve lõpus ning 10. augustil võttis kohus ta vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai varem kriminaalkorras karistamata noormees süüdistuse tapmises. Timofejev sai süüdituse kuriteost teatamata jätmises.

bns

Tartu politsei tabas pandimaja röövimises kahtlustatavad

 Tartu kriminaaltalituse politseiametnikud pidasid kinni kaks pandimaja röövis kahtlustatavat meest, Tartu maakohus võttis mehed Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla.

Kaks maskides meest sisenesid 8. märtsil Tartus Aleksandri tänaval asuvasse pandimajja, lõid kirvega katki vitriiniklaasi ning röövisid ehteid ja elektroonikaseadmeid, tekitades kahju kokku üle 4000 euro.

Politsei pidas sellel nädalal kahtlustatavana kinni 21- ja 23- aastase mehe. Üks neist on varem kriminaalkorras karistatud, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

"Röövitud esemed olid maha müüdud, kuid politseinikel õnnestus osa neist tagasi saada," märkis ringkonnaprokurör Tatjana Tamm.

Üks meestest on kahtlustatav ka teises kriminaalasjas, milles ta oli tagaotsitavaks kuulutatud. Politsei kahtlustab teda Tartus Kuu tänaval asuva pandimaja röövimises, mis leidis aset mullu jaanuaris.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Vallo Koppel tänas kaasabi eest kõiki meediaväljaandeid ning inimesi, kes on politseiga ühendust võtnud ja erinevat informatsiooni edastanud. Tatjana Tamm märkis, et politseile laekunud info oli detailselt kontrollitud, samuti kogusid ka uurijad andmeid ja tõendeid.

Kolmapäeval esitas prokuratuur Tartu maakohtule vahistamistaotluse, mille kohus ka rahuldas.

bns

Näitleja Jan Uuspõllu tapmissüüga vend peab vanglas edasi olema

Harju maakohus ei vabastanud teisipäeval ennetähtaegselt vanglast näitleja Jan Uuspõllu venda Jaanus Uuspõldu (32), kes kannab tapmise eest pikka vangistust.

Kohus nõustus prokuröriga, kelle hinnangul puudub raske isikuvastase kuriteo sooritanud Uuspõllu ennetähtaegseks vabastamiseks praegu alus. Samale seisukohale jõudis kohus ka tunamullu oktoobris.

Harju maakohus karistas Jaanus Uuspõldu 2007. aasta oktoobris üheksa-aastase vangistusega, temaga koos kohtu all olnud Janno Mägit (36) kolme aasta ja kolme kuu pikkuse, Martin Meigast (27) nelja-aastase ning Guido Kõrvest (40) ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistusega.

Süüdistuse järgi peksid purjus Mägi ja Meigas 2005. aasta 5. detsembri õhtul Keilas Tuula teel asuva Õlletoa juures Marti ja Marekit ning viisid nad seejärel oma autoga Keila jõe äärde, kus jätkasid nende peksmist. Kannatanu Marek suri saadud vigastustesse.

Süüdistuse järgi peksid Uuspõld, Meigas ja Kõrvene 2006. aasta märtsis Tallinnas ühes Sõbra tänava majas Gerti (30). Seejärel lõi Uuspõld kannatanut mitu korda noaga, mistõttu too suri.

Meigas, Kõrvene ja Uuspõld matsid tapetu maja keldrisse.

2006. aasta 27. märtsil alanud uurimine viis politseinikud ka Keilas toime pandud tapmise avastamiseni ning arvatavad kurjategijad võeti vahi alla.

bns

Mullu sai Eestis HIV-diagnoosi 20 rasedat

Kuigi viimastel aastatel on vähenenud nende rasedate arv, kes on lapseootel saanud teada HI-viirusega nakatumisest, oli möödunud aastal selliseid naisi 20, kirjutab Postimees.

HIV-diagnoosiga rasedaid naisi oli kõige enam Ida-Virumaal ja Tallinnas, suurem osa nakatanutest on 15-24-aastased.

2010. aastal sai HI-viiruse diagnoosi 30 ja aasta varem 41 rasedat naist. 2007. aastal oli selliseid juhtumeid 52.

Alates 2008. aastast ei koguta enam üle riigi ja tsentraalselt andmeid kõigi HIV-iga nakatunud rasedate kohta. Avalikud on vaid andmed nende kohta, kellel avastati HI-viirus raseduse ajal.

Arstide sõnul on HI-viirusest saanud haigus, mille põdejad saavad ravimite toel elada täisväärtuslikku elu ja saada terveid lapsi. Ravimid ei vabasta inimese organismi viirusest, kuid nendega saab viia viiruse taseme organismis minimaalseks.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD