Keskkonnaamet jätkab sel aastal karuputke võõrliikide tõrje korraldamisega, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Kahe võõrliigi tõrje kestab kaks aastat. Samuti kutsub keskkonnaamet karuputketõrjesse panustama maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi.

ERFi projektiga rahastatakse karuputke võõrliikide Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke tõrjet. Keskkonnaamet kavandab 2012. aastal karuputketõrjet ligi 1700 hektaril, milleks kulub ligikaudu pool miljonit eurot. ERFi vahenditest rahastatav tõrje moodustab keskkonnaameti hallatavas karuputke võõrliikide andmebaasis registreeritud kolooniate pindalast enam kui 99%.

2011. aastal sõlmis keskkonnaamet töövõtjatega lepingud karuputketõrjeks kahe aasta jooksul. Tõrjetööde maht oli 2011. aastal ligi 1480 hektarit, ERFi vahendeid kulus karuputketõrjeks ligi 353 000 eurot. Mittenõuetekohase tõrje või kolooniate tõrjumata jätmise tõttu on praeguseks enne tähtaega lõpetatud 278 hektari tõrjet katnud lepingud.

Sel aastal korraldatakse uued riigihanked ja tellitakse tõrje lisaks 527 hektarile (lähem info keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee ).

Suurimad tõrjekolooniad paiknevad keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioonis (ligi 500 ha), kokku enam kui 300 ha on Pärnu Viljandi ja Jõgeva Tartu regioonis. Saaremaal on karuputkekolooniate kogupindala üle 250 ha, Viru regioonis üle 233, Läänemaal ja Põlva-Valga-Võru regioonis on kolooniate pindala üle 40, Hiiumaal pisut enam kui 15 ha.

Keskkonnaamet palub maaomanikelt mõistvat suhtumist tõrjumisse ja tõrjujatesse.

Uutest karuputke võõrliikide kolooniatest saab keskkonnaametit teavitada kohalike regioonide kaudu (www.keskkonnaamet.ee).

Tõrjet rahastatakse ERFi meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ projektiga „Karuputke võõrliikide tõrje 2011-2012 aastal“.

bns

Politsei kutsub kõiki volbripidulisi esmaspäeval üles mõistlikusele nii kodudes kui ka õues aja veetmisel.

Politsei tõdeb, et esmaspäeval peetav volbriöö on kevadilmade tulekuga paljudele pidulistele hea võimalus aeg maha võtta ning kas pere või sõprade seltsis aega veeta. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristian Jaani loodab inimeste mõistlikusele, et vältida konfliktide tekitamist ning hoiduda tegevustest, mis võiksid politseile tööd juurde anda.

"Nagu eelnevatelgi aastatel kiputakse tõenäoliselt ka tänavuste kevadpühade tähistamise käigus vägijooke pruukima. See aga võib kaasa tuua ohtlikke olukordi nii pidutsejaile kui kõrvalistele isikutele, mistõttu tuleks tähistamisse suhtuda mõõdutundega. Ka autorooli istugu ikka kaine juht," paneb Kristian Jaani peolistele südamele.

Kuna volbriöö tähistamine on enam populaarne noorte seas, hoiab noorsoopolitsei alaealiste tegevusel linnaruumis silma peal ning soovitab ka lastevanematel oma võsukeste tegemiste üle huvi tunda. "Vanemad peaksid lastele selgitama, millised ohud võivad kaasneda, kui noored hilisõhtul vanemateta väljas on ning alkoholi- või tubakatooteid pruugivad. Politseil ei ole mingit eraldi huvi trahve välja kirjutada ega karistada, seega tulgu selgitustöö ikka kodust, " ütles Jaani.

bns

Tallinna ringkonnakohus peab järgmisel nädalal korruptsioonisüüdistusega Tallinna linnaametniku Ivo Parbuse ja tema kaassüüaluste kaasuses eelistungi.

3. mail toimuval istungil saavad menetluspooled esitada taotlusi ja pannakse paika apellatsioonkaebuste arutamise aeg.

Tallinna ringkonnakohtusse jõudsid tähtaegselt apellatsioonkaebused nii Tallinna Farmaatsiatehase AS-ilt, OÜ-lt Woody, OÜ-lt Constancia, AS-ilt Merko Ehitus, Kaupmehe Arenduse OÜ-lt, TLS Invest OÜ-lt, OÜ-lt Metsaailu ning SA-lt Jüri Vilmsi Sihtkapital, samuti Ivo Parbuselt, Elmar Sepalt, Toivo Susilt, Raivo Undilt, Tõnu Kortsult, Peeter Palusaarelt ja Aleksander Raidelt.

"Kõigis apellatsioonkaebustes taotletakse kohtualuste õigeksmõistmist," ütles Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Harju maakohus karistas märtsi lõpus Parbust pististe võtmise eest reaalse vanglakaristusega, ühtlasi määras kohus osaliselt reaalsed vanglakaristused ka Parbusega kuritegelikku koostööd teinud kohtualustele ning kõik eraisikutest süüdistatavad peale Peeter Palusaare vahistati otse kohtusaalis.

Ivo Parbuse mõistis kohus süüdi enamustes pistisevõtmise episoodides ja määras talle kolmeaastase reaalse vanglakaristuse. Sellest pool aastat oli ta kohtueelsel ajal juba ära kandnud. Ivo Parbus mõisteti õigeks ühes kuriteoepisoodis ehk ajavahemikul 2008. aasta 23. maist kuni 4. detsembrini toimepandud OÜ Woody ja AS Järvevana esindajalt Tõnu Kortsult pistise saamisega nõustumises ja pistisena 15 000-kroonise AS-i Estravel kinketšeki saamises detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Elmar Sepp jäi süüdi pistisevõtmisele kihutamises ja sellele kaasaaitamises ning sai kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest kohe tuleb ära kanda viis kuud ja ülejäänud kanda tingimisi nelja-aastase katseajaga. Samade paragrahvide järgi jäi süüdi ka praeguseks pankrotistunud sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital, millel tuleb tasuda 200 000 eurot.

Ülejäänud kohtualused mõistis kohus süüdi pistise andmises.

Toivo Susi sai kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest kohe tuleb ära kanda viis kuud, ülejäänud aga nelja-aastase katseajaga tingimisi. Täpselt sellise karistuse määras kohus ka Aleksander Raidele.

Raivo Unt sai ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse, millest kohe tuleb ära kanda kolm kuud ja ülejäänud tingimisi nelja-aastase katseajaga. Tõnu Korts sai kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vanglakaristuse, millest viis kuud tuleb mehel kohe vanglas veeta ja ülejäänud karistus kanda tingimisi nelja aastase katseajaga. Korts mõisteti õigeks ühes kuriteoepisoodis ehk ajavahemikul 2008. aasta 23. maist kuni 4. detsembrini toimepandud OÜ Woody ja AS Järvevana esindajana Parbusele pistisena 15 000-kroonise AS-i Estravel andmises detailplaneeringute menetluse üle järelevalve teostamise eest.

Peeter Palusaar sai ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, millest kohesele ärakandmisele kuulub viis kuud ja 22 päeva. Kuna tema oli kohtueelsel perioodil selle aja juba trellide taga veetnud, oli ta ka ainus, keda kohtusaalis ei vahistatud. Ülejäänud karistusaeg tuleb tal kanda tingimisi nelja-aastasde katseajaga.

Tallinna Farmaatsiatehase AS, OÜ Woody, OÜ Constancia said kõik 200 000 euro suuruse karistuse. AS Merko Ehitus peab karistusena tasuma 300 000 eurot, Kaupmehe Arenduse OÜ 50 000 eurot ja TLS Invest OÜ-l ning OÜ-l Metsailu kumbki 100 000 eurot.

Ivo Parbuselt mõisteti konfiskeerimise asendamise korras välja konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 7349,84eurot. SA-lt Jüri Vilmsi Sihtkapital mõisteti välja konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 51 129,32eurot.

Kriminaalmenetluse käigus Harju maakohtu 2008. aasta 16. detsembri määrusega arestitud Ivo Parbuse varad vabastatakse aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Maakohtu 2009. aasta 20. märtsi määrusega arestitud SA Jüri Vilmsi Sihtkapital varad vabastatakse aresti alt kohtuotsuse jõustumisel ning arvatakse pankrotivara hulka.

Kohtunik Merle Parts märkis, et kui kaitsjad seadusid protsessi käigus kahtluse alla jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkuse, siis kohus leidis Euroopa kohtu varasema lahendi valguses, et kõik jälitustegevusega kogutud tõendid olid kõlbulikud ja lubatavad.

Samuti märkisid kaitsjad, et kohtuprotsess on veninud ning seetõttu ebamõistlikult pikk, kohus leidis aga, et protsessi on venitanud ühe süüdistatava pagemine kohtumenetluse eest ning tegelikult on kohus teinud kõik endast oleneva, et süüasja kohtulikku uurimist kiirendada.

Parts peatus ka kaitsjate püstitatud küsimustel, kas Parbus on üldse seaduse mõistes ametiisik. Partsi sõnul on kohus veendunud, et Parbust saab lugeda ametiisikuks ning sealjuures tuleb arvestada tegevusi, mida ta linnavalitsuses töötades reaalselt sooritas.

Kui kaitsjad leidsid, et prokuröri küsitud karitusmäärad on ebamõistlikult ranged ning ei ühti senisee kohtupraktikaga, siis Parts sellega ei nõustunud. Ta märkis, et kuna seadus näeb pistise andmise ja võtmise eest karistusena ette vaid vangistuse, on riik sellega üheselt näidanud oma karmi suhtumist sellistesse süütegudesse. Partsi sõnul on korruptsioonikuriteod tõusuteel, Tallinna linnavalitsuses on paljastatud korruptiivseid tegevusi ka pärast Parbuse süüasja käivitamist ning seetõttu pidi kohus karistuste määramisel andma ühiskonnale selge signaali, et sellised süüteod tuleb karmilt hukka mõista. "Karistuse määramisel on tähtis üldpreventatiivne aspekt," rõhutas Parts.

Ühtlasi tõi Parts esile, et uurimisandmete järgi takistas Tallinna linnavõim mitmel puhul ehitustegevuseks vajalike kooskõlastuste saamist, mistõttu olid ehitus- ja kinnisvaraärimehed sunnitud otsima teisi võimalusi oma äriplaanide realiseerimiseks. Partsi sõnul ei saa mööda vaadata Parbuse valikulisest järelevalvest pististest lähtuvalt.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling taotles kohtuistungil Ivo Parbuse (52) karistamist nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mille hulka tuleks arvestada eelvangistuses viibitud aeg kuus kuud. Seega jääks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks neli aastat vangistust.

Erineva pikkusega reaalseid vanglakaristusi taotles prokurör ka teistele kohtualustele - Elmar Sepale (52) kolm aastat ja kuus kuud, Toivo Susile (56), Tõnu Kortsule (37) ja Aleksander Raidele (62) kolm aastat, Raivo Untile (50) kaks aastat ning Peeter Palusaarele (42) kaks aastat ja kuus kuud, millest arvataks maha eelvangistuses viibitud aeg viis kuud ja 27 päeva.

Kohtu all olevatele juriidilistele isikutele taotles prokurör Väling rahalisi karistusi - AS-ile Merko Ehitus ja OÜ-le Woody mõlemale 700 000 eurot, osaühingutele Metsailu, Constancia ja Kaupmehe Arendus ning AS-ile Tallinna Farmaatsiatehas igaühele 500 000 eurot ning OÜ-le TLS Invest ja SA-le Jüri Vilmsi Sihtkapital mõlemale 100 000 eurot.

Prokurör Väling tõi kohtus karistusi põhjendades esile süüdistatavate kuritegude varjatud omakasulise iseloomu, samuti nende toimepanemise harjumuspärasuse, loomulikkuse ja ulatuse, mis näitavad kohtualuste süü suurust. Väling rõhutas, et omakasu on raskendav asjaolu ja samas puuduvad kergendavad asjaolud. Seetõttu on tema sõnul rangeim karistusliik vangistus õigustatud ja see tuleks määrata ka reaalsele ärakandmisele. "Igasugused erisused karistuse määramiseks osade kaupa või tingimuslikult ei oleks kooskõlas toimepandud kuritegude raskuse, isikute süü ja suhtumisega toimepandusse," märkis Väling.

Prokuröri sõnul iseloomustab Ivo Parbuse kõrval ka kõiki teisi süüdistatavaid loomulikuks peetav korruptiivne mõtlemine, mille tagajärjel toimepandud tegusid tuleb varjata väljamõeldud stsenaariumite ja põhiseaduslike õiguste kasutamise põhjenduse taha.

"Mitte ükski süüdistatav ei ole näidanud üles vähimatki kahetsust oma tegevuse suhtes, vastupidi. Kohtuni on toodud süüdistust kummutavaid versioone üksteise otsa, et selliselt 2,5 aastat peale kahtlustuste esitamist oma süütust tõendada ja näidata ennast selles kriminaalasjas tohutute eksiarvamuste all kannatajatena," nentis prokurör Väling.

Taotletavad karistused erinevad prokuröri sõnul vastavalt kohtualuste süü suurusele, kuriteoepisoodide arvule, teo toimepanemise viisile, teost käesoleval ajal ja tulevikus saadavale kasule ning süüdistatavate isikutele ja nende suhtumisele toimepandusse. Juriidiliste isikute rahalise karistuse suuruse puhul arvestas prokurör kuriteo abil tulevikus saadavat kasu, võttes aluseks linnaplaneerimise ametis pooleli olevate planeeringute ja ehituslubade arvu ning objektide suuruse. Samuti arvestati ettevõtete majanduslikku seisu kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal.

Kohtualused on oma süüd eitanud.

Ivo Parbust süüdistatakse selles, et töötades Tallinna linnavalitsuse abilinnapea nõuniku ametikohal, võttis ta ajavahemikul 2007. aasta augustist kuni 2008. aasta detsembrini korduvalt erinevatelt isikutelt pistist. Süüdistuse järgi toimus pistise võtmine detailplaneeringute ja ehitusprojektide üle järelevalve teostamise eest Tallinna linnaplaneerimise ametis.

Süüdistuse kohaselt võttis Parbus pistist nii raha kui ka kinkekaartide kujul enda ja ka sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital kasuks. Kokku sai Ivo Parbus pistisena vara üle 950 000 krooni.

Sama kriminaalasja raames on esitatud süüdistus ka Elmar Sepale SA Jüri Vilmsi Sihtkapitali juhatuse liikmena Ivo Parbuse korduvale pistise võtmisele kihutamises ja sellele kaasa aitamises. Samas kuriteos on esitatud süüdistus SA Jüri Vilmsi Sihtkapitalile juriidilise isikuna. Nimelt võttis Ivo Parbus Elmar Sepa vahendusel ja viimase poolt esitatud nõudmise alusel Tallinna linnaplaneerimise ametis seisma jäänud problemaatiliste detailplaneeringute üle järelevalve teostamise eest raha SA Jüri Vilmsi Sihtkapitalile.

Pistise andmises on süüdistus esitatud Raivo Untile ja juriidilise isikuna Tallinna Farmaatsiatehas AS-ile, Peeter Palusaarele ja juriidilise isikuna Kaupmehe Arenduse OÜ-le, Toivo Susile ja juriidilise isikuna TLS Invest OÜ-le, Tõnu Kortsule ja juriidiliste isikutena OÜ-le Woody, OÜ-le Metsailu, OÜ-le Constancia ja AS Merko Ehitusele. Samuti esitati süüdistus pistise andmises endisele Tallinna Kristiine linnaosavalitsuse ametnikule Aleksander Raidele.

bns

Adeni lahel Euroopa Liidu piraatlusvastasel operatsioonil Atalanta osalenud mereväe kolmas laevakaitsemeeskond saabub pühapäeva pärastlõunal kodumaale.

Tallinna lennujaama vanas terminalis tervitavad pidulikul rivistusel laevakaitsjaid kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja mereväe staabi ülem kaptenmajor Jüri Saska, teatas kaitsejõudude peastaap BNS-ile.

Ligi kuue kuu pikkusel operatsioonil teenis kümneliikmeline meeskond prantsuse mereväe fregattidel Floreal ja Aconit, kellega koostöös eskortis ÜRO toiduabilaevu ning kontrollis piraatluses kahtlustatavaid.

Eesti laevakaitsjad korraldasid kaks koolitust Uganda ja Burundi laevakaitsemeeskondadele, kellele õpetasid laevakaitse põhimõtteid, andsid ülevaate ohtudest ja lahingureeglitest ning viisid läbi praktilise treeningu.

Meeskond läbis enne välisoperatsioonile suundumist väljaõppe, mille käigus õppis laevakaitset, väikeüksuse taktikat, laske-, relva- ja meditsiiniõpet. Sõjalistele distsipliinidele lisaks õppis meeskond tundma Aafrika eluolu.

Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.

Atalanta alustas 2008. aastal, operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud. Eesti osaleb operatsioonil 2010. aasta teisest poolest.

Järgmine laevakaitsemeeskond suundu operatsioonile Atalanta juulis.

bns