Harjumaal Viimsi lasteaias reede õhtul kiigelt kukkunud ja salli pidi kiige külge jäänud laps vigastas kaela, õpetajad ei kutsunud juhtunu järel aga kiirabi, vaid ootasid, kuni lapsevanem pool tundi hiljem lapsele järele jõudis, kirjutab Postimees.

Viimsi Amarülluse lasteaias käiva lapse ema leidis reede õhtul pisut enne kella 18 oma kuueaastasele pojale järgi minnes lapse kaelalt tugeva vorbi. "Öeldi, et kiigel juhtus õnnetus ja sall poos teda ning teil pidi kodus aaloed olema, pange seda siis peale ja sellist salli ärge enam talle pange," kirjeldas ema juhtunut.

Lapse kirjelduse järgi oli õnnetuse toimumise ajal õues neli last ja kaks kasvatajat, kes ajasid omavahel juttu. Laps oli üritanud kiigelt maha hüpata, kuid kiige külge kinni jäänud sall tõmbas ta tagasi, nii et ta kukkus seljaga kiige peale. Tal õnnestus end sealt aga kiiresti lahti päästa.

Lapse kõrval olev viieaastane lasteaiakaaslane hõikas appi kasvatajat, kes pani lapse pingile istuma ja tõi jääd. Õnnetus juhtus kella 17.25 ajal, ent kuni lapsevanema saabumiseni ligi pool tundi hiljem polnud helistatud ei emale ega päästenumbril.

Viimsi lasteaedade direktor Margery Lilienthal avaldas juhtunu kohta kahetsust ning rääkis, et õpetaja ja õpetaja abi olid olnud juhtumi ajal kiikedest kõige rohkem 3-4 meetri kaugusel ning lapsed kiikusid rahulikult. "Äkki kostis ühelt kiigelt kisa, aga samas tüdruk kiikede ees naeris täiest jõust. Õpetaja tormas kiige juurde ja nägi, et poisi ruudulise salli narmad olid kiiguketi vahel, poiss rabeles ja püüdis kiigelt maha hüpata. Õpetaja sai ta tagasi suruda ja kaissu võtta, rahustada ja salli otsa lahti päästa. Nutt jäi ka kohe järele," vahendas direktor õpetajalt kuuldud kirjeldust.

Lasteaia direktor tunnistas, et õpetaja ja õpetaja abi eksisid selle vastu, et oleksid pidanud nõu ja abi küsima telefonil 112 ja esimesel võimalusel ühendust võtma lapsevanemaga. "Õpetaja oleks pidanud paluma teha seda õpetaja abil, kuna ta ise tegeles pidevalt lapsega. Oleme seda eksimust ka lapsevanemale selgelt tunnistanud," ütles Lilienthal.

Viimsi abivallavanem Jan Trei ütles Postimehele, et juhtunusse tuleb suhtuda tõsiselt. "Esmalt tuleb selgeks saada, kas tegemist oli õnnetu õnnetusega või lasteaiakasvatajate poolt hooletu käitumisega ja mittepiisava järelevalvega," lausus Trei.

Ta kinnitas, et juhtunu kohta algatatakse sisejuurdluse tuvastamaks, kas lasteaiakasvatajad, kes tollel päeval laste turvalisuse eest vastutasid, täitsid oma tööülesandeid ja hoolsuskohustust korrektselt või mitte. Nii lasteaia juhatajalt kui kasvatajatelt on võetud kirjalikud seletuskirjad juhtunu kohta.

Tallinnas Lasnamäel Laagna Rukkilille lasteaias juhtus mullu 16. novembril traagiline õnnetus, kui mänguväljaku redelil roninud kolmeaastane poiss libastus, jäi peadpidi redeli pulkade vahele kinni ja lämbus, sest redelil puudus alt teine pulk ja lapsel polnud oma jalgu kuhugi toetada. Vaatamata meedikute katsetele poisi elu päästa suri laps kohapeal.

Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel sellise teo eest ette kuni kolmeaastase vangistuse.

bns

Eestist lotopileti ostnud mängija võitis kolmapäeval Põhja- ja Baltimaade ühise lotomängu Viking Lotto loosimisel 585 227,08 eurot ehk üle 9,1 miljoni Eesti krooni.

Viking Lotto peavõidust tuli pool Eestisse, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

14. märtsil võitis Viking Lotto loosimisel üks Eesti lotomängija poole Viking Lotto jackpotist, võidusumma oli siis 733 813 eurot ehk ligi 11,5 miljonit Eesti krooni. Tegemist on seni suurima lotovõiduga Eestis.

Viking Lotto on Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Läti ja Leedu ühine lotomäng.

2012. aasta kolme esimese kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 1,9 miljoni euro. Võitudena maksis lotofirma kolme kuuga välja üle 5,3 miljoni euro.

bns

Esmaspäeval avalikustati 2009/2010. õppeaastal läbiviidud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raport, mille kohaselt on Eesti kooliõpilaste seas murettekitav kasvav ülekaalulisuse probleem ning tütarlaste tervisekäitumine.

Rahvusvaheline tervisekäitumise uuring hõlmab kõikide uuringust osavõtnud riikide, sealhulgas Eesti 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid, teatas tervise arengu instituut (TAI).

Õpilaste eluga rahulolu jätkas tõusutrendi ja üle keskmise oli eluga rahul 89 protsenti Eesti 11-15-aastastest poistest ja 86 protsenti tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu kõrgem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes. 15-aastased soomlased olid edetabelis kolmandal, eestlased kaheksandal kohal. Oma tervist hindas väga heaks 32 protsenti poistest ja 27 protsenti tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10 protsenti kõrgem kui 2001. aasta uuringus.

Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17 protsenti 11-15-aastastest poistest ja 11 protsenti samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12 ja seitse protsenti. Seejuures on Eesti 15-aastased õpilased maade edetabelis teinud kõige suurema tõusu – Eesti 12 koha, Läti seitsme ja Leedu nelja koha võrra. Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal.

Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas, 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases uuringus samal tasemel ehk kaheksa protsendi juures.

Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas ehk 39 riigi seas vastavalt 31. ja 27. ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, mille poolest on Eesti, Läti ja Leedu kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18 protsenti 13-aastastest ja 45 protsenti 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.

13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27 protsenti poistest ja 21 protsenti tüdrukutest. Selle tulemusega on Eesti riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.

Uuringut viiakse läbi igal neljandal aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ning see annab kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010. õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist TAI.

bns

Tänavu aprillis hukkus tulekahjudes kokku kümme inimest, mida on kolme võrra enam kui märtsis.

Päästeameti statistikast selgub, et tänavu aprillis hukkus nii Harjumaal, Ida-Virumaal kui ka Lääne-Virumaal tulekahjudes kaks inimest ning Jõgevamaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal nõudis tuli ühe inimese elu.

"Nii traagilist kevadet pole olnud alates 2007. aastast, mil aprillis hukkus 15 inimest," ütles BNS-ile päästeameti pressiesindaja. Ta märkis, et sageli hukkuvad vanemad mehed, kes jäävad siseruumides suitsetades magama. "Tüüpiliselt on neil puudu suitsuandur ja sageli on mängus ka alkohol. Näiteks mõõdeti aprillis ühe hukkunu alkoholijoobeks 3,2 promilli," sõnas pressiesindaja.

Kokku on tänavu tulekahjudes hukkunud 32 inimest, neist jaanuaris neli, veebruaris ja aprillis võrdselt kümme, märtsis seitse ja mais üks. Seega hukkus tänavu esimense nelja kuu jooksul tulekahjudes kokku 31 inimest.

Möödunud aastal hukkus tules jaanuaris neli, veebruaris 20, märtsis üheksa ning aprillis kolm inimest. Seega hukkus mullu nelja esimese kuu jooksul tulekahjudes 36 inimest.

Tunamullu hukkus tulekahjudes jaanuaris 13, veebruaris 12, märtsis kaheksa ning aprillis viis inimest.

bns